Eesti Rahva Muuseumi virtuaalnäitus “Aja jälg”

Teated parajasti päevakorral olevatest sündmustest ja uudistest, mis filatelistidele Eestis huvi võiks pakkuda
Vasta
elmo
Administraator
Postitusi: 3959
Liitunud: 08.08.2004 13:44

Eesti Rahva Muuseumi virtuaalnäitus “Aja jälg”

Postitus Postitas elmo »

[filateelia:7690] FW: ERMi virtuaalnäitus toob päevavalgele rariteetsed sajandivanused postkaardid
4.06.2018 11:05
Head listikaaslased,

Jagan ERMi virtuaalnäituse „Aja jälg“ pressiteadet.

Ilusat päeva!
Lugupidamisega

Eve Aab
produtsent
Eesti Rahva Muuseum
736 3088
www.erm.ee
Eesti Rahva Muuseum
Pressiteade
04.06.2018

ERMi virtuaalnäitus toob päevavalgele rariteetsed sajandivanused postkaardid

Eesti Rahva Muuseum avas täna, 4. juunil Eesti lipu päeva puhul muuseumi kodulehel virtuaalnäituse „Aja jälg“, mis annab ülevaate Eesti Vabadussõja päevil saadetud postkaartidest.

„Sidel on läbi ajaloo olnud suur tähtsus riikide valitsemisel, sõjavägede juhatamisel, majandusliku tegevuse korraldamisel ja ka inimeste-vahelises suhtluses. Uus virtuaalnäitus kätkeb endas seda kõike Vabadussõja kontekstis, pakkudes avastamisrõõmu nii postiajaloo-, ajaloo- kui ka postkaardihuvilistele,“ ütles näituse koostaja, produtsent Eve Aab.

ERMi postiajaloo kogus on kokku ligi 700 Vabadussõja-aastatel saadetud postkaarti erinevates väeosades kasutusel olnud templitega. Virtuaalnäituse esimene, 60 postkaardiga osa keskendub Eesti rahvusväeosade loomisele 1917.–1918. aastal ja välipostile aastal 1919.

Virtuaalnäitusele on planeeritud kokku kolm osa, millest teine avalikustatakse 2018. aasta teises pooles. Tutvu näitusega ERMi kodulehel.

Tänavu möödub sada aastat Eesti Vabadussõja algusest 28. novembril 1918. Väliposti teenistus rakendati Eesti sõjavägede Ülemjuhataja päevakäsuga 11. jaanuarist 1919.

Eesti väekoondistel ja üksustel polnud väliposti numbreid ning kirjadele märgiti väeosa tegelik nimetus, kusjuures väeosa asukoha märkimine oli keelatud. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.
Pilt
1. Eesti Jalaväepolk 7.05.1917 saatis Aleksandr Kerenski (Ajutise Valitsuse sõjaminister) telegrammi, milles andis loa ühe Eesti polgu moodustamiseks. Seda kuupäeva peetakse 1. Eesti Jalaväepolgu sünnipäevaks. Foto: J. & A. Paalmanni trükk, Tallinnas
Näitus
http://www.erm.ee/et/content/aja-j%C3%A4lg
Näituse toimkond
Koostaja: Eve Aab
Konsultant: Ants Linnard, Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees
Fototööd: Arp Karm
Toimetaja: Tuuli Kaalep

Kasutatud kirjandus ja allikad
Andreller, Jüri, Eduard Laaman ja Johannes Poopuu. Soomusrongide diviis Vabadussõjas. Tallinn: Grenader, 2009.
Eesti Wabaduse Sõda XI.1918 – II.1920. Terwishoidline osa. Tallinn, 1921.
Eesti Vabadussõda 1918–1920. I–II osa. Vabadussõja Ajaloo Komitee populaarteaduslik väljaanne. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1937.
Grosschmidt, Eduard. Pealuu märgi all. Tartu: K/Ü Loodus, 1935.
Juhend Vabadussõja ajaloo materjalide kogumiseks. Eesti riikliku iseseisvuse võitlusajastu sündmuste kronoloogia 1917–1920. Tallinn: Vabadussõja Ajaloo Komitee, 1936.
Kurvits, Oskar (toim). Eesti rahvusväeosade album II. Tallinn: Seltsi „1. Eesti Polk“ väljaanne, 1937
Kurvits, Oskar. Eesti rahvusväeosade loomine 1917–1918. Seltsi „1. Eesti Polk“ kirjastus, 1930.
Reinvaldt, Edvin ja Tõnis Kint (koost). Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas. Stockholm: Välis-Eesti & EMP, 1972.
Traksmaa, August. Lühike Vabadussõja ajalugu. Tallinn: Kirjastus-Osaühing „Kultuurkoondis“, 1939.
Näitusest meedias

Virtuaalnäitusel "Aja jälg" on väljas hulk vabadussõja ajal saadetud postkaarte (Heleri All) -- kultuur.err.ee 08.06.2018 19:32
https://kultuur.err.ee/838044/virtuaaln ... postkaarte

elmo
Administraator
Postitusi: 3959
Liitunud: 08.08.2004 13:44

Re: Eesti Rahva Muuseumi virtuaalnäitus “Aja jälg”

Postitus Postitas elmo »

[filateelia:7875] ERMi virtuaalnäitus tutvustab Vabadussõja tervishoiusüsteemi postiajalugu
17.10.2018 13:30
Eesti Rahva Muuseum
Pressiteade 17.10.2018

ERMi virtuaalnäitus tutvustab Vabadussõja tervishoiusüsteemi postiajalugu

Eesti Rahva Muuseum avas oma kodulehel virtuaalnäituse „Aja jälg“ teise osa, kus näeb postkaarte ja postitemplite jäljendeid, mis olid kasutusel Eesti Vabadussõja jalaväepolkude erinevates väeosades ja tervishoiuasutustes.

ERMi postiajaloo kogus on ligi 700 Vabadussõja-aastatel saadetud postkaarti. Virtuaalnäituse „Aja jälg“ kuraator Eve Aab on näituse teises osas keskendunud ka nendele postkaartidele, mis saadeti Vabadussõja tervishoiuüksustest.

„Tervishoid ja meditsiiniabi oli sõjategevuses äärmiselt oluline. Sõjategevusega samaaegselt tuli hakata looma erinevaid eluliselt vajalikke toimivaid süsteeme, nii ka armee meditsiiniabi korraldamist. Kõigest oli nappus, nii inimestest kui ka vahenditest,“ kirjeldas Aab virtuaalnäituse teise osa tausta.

Tutvu näitusega ERMi kodulehel:
https://www.erm.ee/et/content/aja-j%c3%a4lg-2-osa

Tänavu möödub sada aastat Eesti Vabadussõja algusest 28. novembril 1918, kui Punaarmee tungis kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri Narvas. Sõjapidamise aineliseks toetamiseks tekkis riiklike ja omavalitsusasutuste kõrval aja jooksul ka ühiskondlikke organisatsioone, nagu Punane Rist ja Ühistöö.

Sõjaväe tervishoiusüsteem pidi tagama 100 000-mehelise armee meditsiinilise teenindamise 27 haiglas kokku 8000 voodikohaga. Lisaks opereerisid väeosade ja diviiside meditsiiniteenistused vahetu abi andmiseks rindel.

Vabadussõja vältel oli sõjaväe tervishoiusüsteemis 250 arsti, 60 proviisorit, üle 300 meditsiiniõe, ligi 700 velskrit ja mitu tuhat sanitari. Paljud staažikad arstid asusid vabatahtlikult sõjaväe-teenistusse, nende hulgas ka Lydia Koidula vend Eugen Jannsen, kes 70-aastasena juhatas silmahaiguste osakonda Tallinna I sõjaväehaiglas.

Vabadussõja-teemalise virtuaalnäituse juunis avalikustatud esimene osa keskendus Eesti rahvusväeosade loomisele 1917.–1918. aastal ja välipostile aastatel 1918–1919. Näituse kolmas ja neljas osa avalikustatakse 2019. aastal.

Lisainfo:
Eve Aab
produtsent
Eesti Rahva Muuseum
eve.aab@erm.ee
736 3088, 5635 6327

Teate edastas:
Maarja Vaikmaa
sisuturunduse spetsialist
Eesti Rahva Muuseum
press@erm.ee

Pilt
Kiri on saadetud Tunne Kelami isale.
„Ta oli Tallinna Kunsttööstuskooli vabatahtlike hulgas, soomusrongil oma sõbra ja toakaaslase Eduard Wiiraltiga, suhteliselt lühikest aega. Mäletan tema juttu mõnest episoodist, mis seotud just rongil olemisega. Kirja saatja peaks olema tema vend, minu onu Kristjan Sink,“ meenutab Tunne Kelam.
==================
Näituse uudis filateelia.ee lehel
http://www.filateelia.ee/eesti-rahva-mu ... alg-2-osa/

elmo
Administraator
Postitusi: 3959
Liitunud: 08.08.2004 13:44

Re: Eesti Rahva Muuseumi virtuaalnäitus “Aja jälg”

Postitus Postitas elmo »

Eesti Rahva Muuseum
http://www.erm.ee/

Sajandivanused postiajaloo haruldused uutel virtuaalnäitustel
https://www.erm.ee/et/news/sajandivanus ... %A4itustel
Palju õnne, Eesti!
Avalikustame Eesti Vabariigi 101. aastapäeva puhul postiajaloo virtuaalnäituse – „Oma riik, oma mark“ ja „Aja jälg“ – uued osad, mis toovad huvilisteni haruldased Rakvere 1918. aasta postmargid ning Eesti Vabadussõja aastatel eri väeüksustes kasutusel olnud postitemplid.

Virtuaalnäituse „Aja jälg“ kolmandas osas näeb postitemplite jäljendeid, mis olid kasutusel Eesti Vabadussõja aastatel erinevates väeosades.

Sajandivanuste sündmuste juurde juhatavad seekord kooliõpilaste pataljonide, Eesti Kaitse Liidu, Rahvaväe, saarte komandantuuride, Peipsi sõjalaevastiku, Kalevlaste Maleva, Eesti Scoutsi, Rannavalve, Side ja Päästejaamade Valitsuse erinevates väeüksustes kasutusel olnud postitemplid.

ERMi postiajaloo kogus on kokku ligi 700 Vabadussõja-aastatel saadetud postkaarti erinevates väeosades kasutusel olnud templitega. Näituse „Aja jälg“ kolme osaga on huvilisteni jõudnud juba 202 postkaarti ja ümbrikku.

Tutvu näitusega
http://www.erm.ee/aja-jalg-3

elmo
Administraator
Postitusi: 3959
Liitunud: 08.08.2004 13:44

Re: Eesti Rahva Muuseumi virtuaalnäitus “Aja jälg”

Postitus Postitas elmo »

Eesti Rahva Muuseumi veebilt
https://www.erm.ee/et/news/t%C3%A4hendu ... ostkaardid
Tähendusrikkad margid ja postkaardid
Reede, 03. jaanuar 2020

Head sirvimist!

ERMi kodulehel on kaks uut virtuaalnäitust: „Oma riik, oma mark“ 3. osa jätkab meie postiajaloo eredamate hetkede tutvustamist. „Aja jälg“ 4. osa aga esitleb Vabadussõja aastatel saadetud postkaarte.
...
Virtuaalnäituse „Aja jälg“ 4. osa
https://www.erm.ee/et/content/ajaj2lgIV
jätkab Vabadussõja aastatel saadetud postkaartide sirvimist. Sajandivanuste sündmuste juurde juhatavad 1., 2., ja 3. diviisi väeosades kasutusel olnud postitemplid. „Igal postkaardil on oma lugu. Templijäljend näitab, millisest väeosast kiri saadeti, tekstid annavad aimu tollasest suhtlemisest. Rindel toimuvast ei tohtinud kirjutada. Kirjavahetus oli ennekõike sõnum, „minuga on kõik korras“,“ tutvustas näitust selle koostaja Eve Aab.

elmo
Administraator
Postitusi: 3959
Liitunud: 08.08.2004 13:44

Re: Eesti Rahva Muuseumi virtuaalnäitus “Aja jälg”

Postitus Postitas elmo »

Eesti Rahva Muuseumi virtuaalnäituse
https://www.erm.ee/et/n%C3%A4itused/vir ... 3%A4itused
Aja jälg viies osa
https://www.erm.ee/et/content/aja-j%C3%A4lg-5-osa
Ratsaväe ja suurtükiväe postitemplid.
Sirvime edasi Eesti Vabadussõja postiajaloo kogu.

Pilt
Näitena postkaart näituse “Aja jälg” 5. osast. Saadetud 24.02.1919 ehk siis Eesti Vabariigi esimesel sünnipäeval.

11.11.1918 moodustati Kaitseliidu juurde ratsaosakond, mille ülemaks sai rittmeister Gustav Jonson ja millest sai hiljem ratsavägi. Esmane ülesanne oli kaitsta Ajutise Valitsuse hoonet ja patrullida pealinnas.

29.11.1918 nimetati ratsaosakond ümber 1. ratsapolguks, ülemaks jäi Gustav Jonson. Polgus oli 149 ratsaväelast ja 8 hobust. Väeosa formeerimist alustati vabatahtlikest, hiljem üldises korras mobiliseeritud meestest. Polgu rindele jõudmine viibis, kuna nappis ratsahobuseid ja varustust, eriti sadulaid.

9.12.1918 andis sõjaminister käsu saata 1. eskadron liinile 1. diviisi ülema käsutusse. Järgmise päeva õhtul sõitiski see Tallinnast välja, koosseisus 6 ohvitseri, 105 ratsaväelast, kuulipildujate rühm kahe Maksimi kuulipildujaga. Eskadroni ülemaks oli leitnant Tammann, kuulipildujate rühma ülemaks rittmeister Kovit.

24. detsembriks oli 2., 3. ja 4. eskadron, kuulipildujate ja sidekomandode formeerimine lõpetatud: vajalik arv mehi ja hobuseid oli koos, samuti varustus. Samal päeval tuli kindral Johan Laidonerilt käsk liinile sõita.

E. Kramm kirjutab ajakirjas Sõdur nr 44/45 (1927):
„25. detsembril (Jõulu esimesel pühal) kell 6 õhtul algas Kopli vaksalis laadimine. Polgu kokkukogumine ärasõiduks oli Narva maantee ja Epinatjevi tän. nurgal (siin asus ka polgu staap). Orkester ees, liikus polk määratuma rahvahulga saatel läbi linna.
Orkester, mis täies koosseisus „Estonia“ teatrist polku üle oli tulnud, liikus polgu ees jala, sest moosekandid oleks end tundnud arvatavasti veel „ebamugavalt“ hobuste seljas, aga teiseks ei võinud eskadronist neile hobuseid anda ja eskadroni mehi jalgsi vaksali saata. Laadimine vagunitesse läks igapidi ladusasti ja kestis kõigest paar tundi. Mitmesugustel põhjustel pääseti välja sõitma aga alles peale keskööd.“

Tegevväkke sõitis polgu 2., 3. ja 4. eskadron, kokku 330 ratsanikku, 10 kerget kuulipildujat Lewis, 1 raskekuulipilduja Maksim, sidekomando ja ratsapatarei 2 jalaväesuurtükiga. Tallinna jäi ajutiselt majandusosakond ja töökomando rittmeister Artur Stolzeni juhatusel.
Jaanuaris 1919 tegi sõjavägede ülemjuhataja rittmeister Stolzenile ülesandeks formeerida 2. ratsapolk asukohaga Viljandis.

* * * * *

Tarvidus välisuurtükiväe järele kasvas kiiresti sõjategevus arenedes. Loodi uusi suurtükiväe raske- ja kergepatareisid. Probleeme oli palju: väljaõppinud suurtükiväeohvitsere oli väga vähe, varustust oli napilt ning hobused kannatasid alatoitumise all, samuti polnud hädavajalike tehnilisi vahendeid (binoklid, telefoniaparaadid, mõõtevahendid jms).
Kui vägede taandumise lõpus oli 1. ja 2. diviisis kokku rindel 6 patareid 22 suurtükiga, siis kevadel 1919 oli patareide arv rindel tõusnud 28-ni 94 suurtükiga (neist 28 raskesuurtükid). 1919. aasta kevadel oli moodsaid suurtükke juba 41, neist 13 rasket. Kiirlaskesuurtükid osteti inglastelt.
16.03.191 hakati ülemjuhataja korraldusel Tallinnas 3. raskevälisuurtükiväe divisjoni formeerima. Ülemaks määrati alampolkovnik Martin Terras.
Lahingud lõunarindel nõudsid raskesuurtükiväe suurendamist ka 2. diviisis. Ülemjuhataja käskiski 13.05.1919 kasutada saartel asuva 1. kindluse raskesuurtükiväe divisjoni staapi ja patareisid nr 3 ja 4, et tugevdada 2. diviisi. Loodi veel kolmaski raskepatarei ja mai lõpul oli divisjon Tallinnas valmis rindele minema.
2. kindluse raskesuurtükiväe divisjon Narva all täienes talve jooksul 2 raskepatareiga. Mailõpuks oli divisjonis 5 raskepatareid.
Raskustest hoolimata formeeriti 1919. aasta kevadeks 3 suurtükiväepolku, 2 kindluse raskedivisjoni ja 5 iseseisvat patareid, mis olid relvastatud 102 suurtükiga (17 kergepatareil olid 62 kergesuurtükki ja 14 raskepatareil 40 raskesuurtükki).

* * * * *
Aja jälg kuues osa
https://www.erm.ee/et/content/aja-j%C3%A4lg-6-osa
Eesti Vabadussõda,
november 1918 – veebruar 1920.

Väliposti teenistus kutsuti ellu Eesti sõjaväe ülemjuhataja käsuga 11. jaanuaril 1919.

Postisaadetised suunal kodu–rinne maksustati tavalises korras, samas kui vastassuunalised, rinne–kodu olid maksuvabad. Väliposti teenindasid kõik postiasutused ning ka Tallinna peapostkontoris avatud välipostkontor. Hiljem avati välipostkontorid veel Narvas ja Valgas. Sõjaväes korraldasid posti vastuvõtmist-väljastamist kindlad ülema nimetatud inimesed.

Eesti väekoondistel ja üksustel polnud numbreid. Kirjadele märgiti väeosa nimetus, kusjuures asukoha märkimine oli keelatud. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.

* * * * *
Näituse viimane osa on ülevaade Sõjaväe Varustusvalitsuse üksustes kasutusel olnud välipostitemplitest.

Rahvaväe varustamiseks relvade ja laskemoonaga loodi 21. novembril 1918 Suurtükiväe Valitsusele alluv suurtükiväeladu. Hiljem viidi see ladu Varustusvalitsuse ülema alluvusse sõjariistade lao nimetuse all, millest eraldati sõjariistade osakond. Suurtükiväelao peamiseks ülesandeks oli esialgu üle maa laialipillatud, sakslastest maja jäänud relva- ja laskemoonaladude ning tagavarade kogumine, nende kordaseadmine, arvele kandmine ja väljajagamine. Ladude ja tagavarade ülevõtmine Tallinnas algas novembri lõpus 1918. Varustust täiendati ka tellimustega välismaalt. Esimene saadetis Soome relvi jõudis Tallinna 29. novembril 1918.

Väekoondiste varustamine kõige vajalikuga lisaks relvadele ja laskemoonale käis diviisi intendandivalitsuste kaudu, mis asusid 1. diviisil Narvas, 2. diviisil Tartus, 3. diviisil Viljandis, Soomusrongide divisjonil Valgas, mereväel Tallinnas. Pealinnas ja selle ümbruses asuvaid väeosi varustas Varustusvalitsus. Väekoondiste juurde loodud liikuvad laskemoonapargid jagasid väeosadele relvi ja laskemoona. Juulist 1919 läksid liikuvad pargid üle suurtükiväepolkude ülemate alluvusse.

* * * * *
Head vaatamist!
Teemaga on tihedalt seotud ka Eesti Rahva Muuseumi ajaveebi postitus:
Kirjad neilt, kes võitlesid vabaduse eest
https://blog.erm.ee/?p=13255
Autor: ERMi näituste talituse produtsent Eve Aab. Fotod: Arp Karm.

Vasta

Mine “Parajasti päevakorral”