Keri tuletorn -- 264-15.01.03

[elmo]

Nominaal: 4.40
Ilmumiskuupäev: 15.01.2003
Trükk: ofset
Kujundaja: Roman Matkiewicz
Perforatsioon: 14 : 13 3/4
Poogen: 5 x 4
Trükiarv: 292 640
Trükikoda: AS Vaba Maa
http://www.vabamaa.ee/

Keri tuletorn/ 264-15.01.03
http://pood.post.ee/?id=1595&product_id=11&c_tpl=1019
Keri Lighthouse/ 264-15.01.03
http://pood.post.ee/index.php?id=1946&prod_id=11

15. jaanuaril 2003 emiteeritav postmark "Keri tuletorn" on järjekorras juba kümnes samast sarjast. Esimene tuletorni teemaline postmark ilmus 1995. aastal. Kõik nad on kujundanud ja nende saamislugu uurinud Roman Matkiewicz. Eesti vanimaid tuletorne – Keri tuletorn paikneb samanimelisel väikesel saarel umbes 11 meremiili kaugusel Põhja-Eesti rannikust, Prangli saarest umbes 6 km põhjas. Esimene tuletorn, mis alustas tööd 1724. aastal oli puidust. 19. sajandi esimesel poolel seda rekonstrueeriti: algul ehitati kõrge kivialus ning sellele tuleruumiga puittorn. Uus tuletorn alustas tööd 1803. aasta novembris. 1858. aastal puittorn lammutati ja asendati uue metallist tuletorniga dioptrilise valgustusaparaadiga. Praegu kujutab Keri tuletorn endast laternaruumi ja kõrgel asetsevat rõduga punast silindrilist metalltorni kivist silindrilisel alusel, nn “karahvinil”. Tänapäeval kindlustab tuletorni plinkimist päikesepatareidest saadav energia, tule tööd koordineerib arvuti. Tule kõrgus on 32 m merepinnast, maapinnast 28 m, nähtavus 11 meremiili.

Keri, one of the oldest Estonian lighthouses, stands on a small island of the same name at about 11 miles from the North-Estonian coast, roughly 6 miles due north of Prangli Island in the Gulf of Finland. The island’s first, 1724-built lighthouse was of wood. It was reconstructed early in the 19th century, when the light was mounted in a wooden tower erected on a tall stone base. The new lighthouse went into operation in November 1803. Fifty-five years later the wooden tower was dismantled and replaced by a metal structure with a dioptric light. At present the lighthouse consists of a red cylindrical metal tower on a cylindrical “decanter”. The lantern room at the top of the tower has a gallery running all around it. Nowadays the lighthouse is powered by solar cells and controlled by a computer. The light, visible to 11 miles, is mounted at 28 meters from the ground and at 32 metres from sea level.

Esimese päeva eriümbrik (FDC) hinnaga kr
http://pood.post.ee/?id=3549&product_id=490&c_tpl=1019

FDC - Price: 12.40
http://pood.post.ee/index.php?id=3553&prod_id=490

Maksimumkaart nr 36
http://pood.post.ee/?id=3318&product_id=258&c_tpl=1019

Maxicard No 36 - Price: 13.00
http://pood.post.ee/index.php?id=3321&prod_id=258

==============================
Mõned faktid eelnevale tutvustusele lisaks:

22.07.1718 andis Peeter I käsu ehitada Kokskärile (saare nimi rootsi keeles) kivist tuletorn. Tegelikult ehitati esimene tuletorn siiski puidust. Ehitusega alustati 1719 ja tööle pandi see alles 1.08.1724

1759. aastal ehitati amortiseerunud puittorni asemel samasugune uus tuletorn.

1799. aasta tormis sai torn tublisti kannatada ja alles nüüd alustati kivitorni ehitust. Paraku läks ehitus soovitust aeglasemalt ning nii otsustati valminud kiviosale ehitada puidust laternaruumiga torniosa. See otsus sai määravaks, et tuletorn omandas sellise omapärase karahvini kuju.

1803. a. novembris tööd alustanud tuletorn sai esimesena Venemaal katoptrilise valgustusseadme, mis koosnes 16 õlilambist ja Peterburi malmitehases valminud reflektoritest. Enne valgustussüsteemide kasutuselevõttu põletati tuletornides niisama puid ja kivisütt. Esimene valgustusseade Keris õigustas end ning järmistel aastatel hakkasid need teistessegi Venemaa tuletornidesse jõudma.

1858. a. metalltorni laternaruumi paigutatud Prantsusmaal valminud 2. järgu dioptrilise valgustusaparaat oli samuti esimeseks omasuguseks Venemaal.

1907. aastal leiti saarelt looduslikku gaasi metaani, mida otsustati eksperimentaalselt hakata kasutama tuletorni valgustamiseks ja kütmiseks. 1907-1912 kasutati ainulaadsena kogu maaimas Keri tuletornis kohapeal 115 m sügavusest puuraugust saadavat looduslikku gaasi.

Minu täienduste allikaks oli MERELEKSIKON (Eesti Entsoklüpeediakirjastus, Tallinn 1996) ja Igor Aleksejevi EESTI TULETORNID (Tallinn 2000)

* * *
Varasemad Keri tuletorni motiiviga postmargid

1. NSV Liit 19.9.1983 Balti mere tuletornimarkide sarja (Michel 5309-13)
http://home.c2i.net/lighthousestamps/st ... /rus83.jpg
http://www.lighthousestampsociety.org/w ... us5179.jpg
teine, 5 kopikaline mark (Michel 5310)

sarja pilti võib näha Bert Hoflundi veebil
USSR Stamps with Estonian Topics
http://www.algonet.se/~bert/estica/stamps.html

2. Grenada 27.08.2001 (4 marki, 3 väikelehte 6 margist, 4 margiplokki)
Esimese väikelehe esimesel margil on Keri tuletorn ($1.50)
Lighthouses of the World series
http://www.lighthousestampsociety.org/w ... /GREN1.jpg
http://stamp-search.com/images/gra0156sh2lighthouse.jpg
Väheke suuremale pildile saab ligi (kerige lehekülje lõppu ja klikkide õigel pildil)
http://www.birdtheme.org/country/grenada.html

* * *
Viiteid lisainfole:

Eesti Veeteede Amet
http://www.vta.ee/atp/
Keri tuletorn
http://195.50.203.61:8010/TORNID?Lan=155

Maailma ja Eesti tuletornide ajaloost (Mart Mõniste)
http://www.virtsu.ee/tuletorn.html

Keri saar ja Kuradimuna
http://www.online.ee/~peeprada/uudis/keri.html

Cybernetica AS navigatsioonisüsteemide osakond EKTA
http://www.ekta.ee/html/pea%20est.htm
6 Eesti tuletorni
http://www.ekta.ee/html/6tuletor.htm

[elmo]

07. jaanuar 2003. a. 17:01
[filateelia:984] terve mõistuse vastu

... Aga nüüd head listikaaslased kilpluse ja tölpluse tipp. Järgmise margi - Keri tuletorni esimese päeva tempel võetakse kasutusele Tartus!!!!!!!
Isegi minu äsja seitsmeseks saanud poisid, kes käivad ettevalmistuskoolis saavad aru, et Tartul ja Keri tuletornil on pehmelt öeldes väga vähe ühist.

Meie filatelistidest emissioonikomisjoni liikmed hr-d Kaasik ja Loide, üleskutse Teile: kui Te olete mehed, siis palun rääkige ka listi lugevatele filatelistidele, kuidas sellised asjad on võimalikud ja mida Teie tegite seal komisjonis et tähelepanu sellistele asjadele juhtida. Aga kui selliste prohmakate peale Te ikka endiselt arvate, et olete filatelistide hääle kuulutajaks emissioonikomisjonis, siis missugused tervele mõistusele vastu astuvad sammud meid veel ees ootavad?

Ei suutnud enam vait olla, vabandan. Loodan ka teiste listikaaslaste arvamust lugeda.

Toomas Kümmel

07. jaanuar 2003. a. 18:00
[filateelia:985] Tuletornide näitus

Head listikaaslased,
15. jaanuaril kell 13.00 avatakse Postimuuseumis koostöös Eesti Meremuuseumiga näitus "Eesti tuletornid postmarkidel". Näitus
tutvustab meie postmarkidel olevate majakate ajalugu, ehitust ning tehnilisi iseärasusi. Tuletornide sarja, sealhulgas ka 15. jaanuaril ilmuva Keri tuletorni margi autor ning ühtlasi näituse kujundaja on Meremuuseumi kunstnik Roman Matkiewicz. Loodan, et see info selgitab pisut Keri tuletorni margi esimese päeva Tartus tembeldamise tagapõhja. Tembeldamise Tartusse palumine on Postimuuseumi poolt täiesti ette kavatsetud, ja meie arvates põhjendatult, seega ei maksaks emissioonikomisjoniga küll kurjustada. Palume kõiki huvilisi näituse avamisele!

Lugupidamisega
Aive Küng
Postimuuseumi juhataja

07. jaanuar 2003. a. 18:43
[filateelia:986] Re: Tuletornide näitus

Postimuuseumi juhataja oleks võinud vabalt konverentsi tähistamiseks eritempli tellida. Aga emissioonikomisjoni võimuses on ju ometi terve mõistuse vastu käivatele soovidele käsi ette panna. Kuidas Postimuuseumi juhataja ette kujutaks, et Kivisilla margi esimese päeva templit kasutatakse Paides, sest seal on parajasti sildade konverents. Jabur, eks-ole?

Toomas Kümmel

07. jaanuar 2003. a. 19:29
[filateelia:988] Re: Tuletornide näitus

Tere,

Postimuuseumi juhataja oleks võinud vabalt konverentsi tähistamiseks eritempli tellida.

Minu mäletamist mööda on ka siin listis kirjutatud ja arvamust avaldatud, et keda need eritemplid ikka huvitavad... ju siis ei peetud piisavalt väärikaks... kui nüüd avaldada isiklikku arvamust, siis võiks Postimuuseum iga näituse jaoks olla eritempel kas avamiseks või erikujundusega kalendertempel kogu näituse ajaks, sest see tempel ei tohiks ju nii väga kallis olla...

Tervitustega
Vaido Lillemaa

07. jaanuar 2003. a. 20:08
[filateelia:989] Uus postmark: Keri tuletorn

... Mis puutub templi kasutamisse väljaspool Tallinna, siis seda olen ma alati toetanud. Konkreetne näide on muidugi märk suurest erinevate templite kokkuhoiust

Kindlasti on üpris tähelepanuväärne tuletorni templi kasutamine mererannast sedavõrd kaugel. Aga eks sensatsiooni ole ennegi reklaamis kasutatud ...

Elmo Viigipuu

Enne järgnevat sõnumit postitati listi postmarki tutvustav materjal, mis sisaldub sellesama teema esimeses postituses
7. jaanuar 2003. a. 21:38
[filateelia:991] Re: Uus postmark: Keri tuletorn

Tere,

Tänud Elmole põhjaliku ülevaate eest!

Ehk oskab keegi asjatundja natuke valgustada ajaloohuvilisi maarotte...

Mõned faktid eelnevale tutvustusele lisaks:22.07.1718 andis Peeter I käsu ehitada Kokskärile (saare nimi rootsi keeles) kivist tuletorn. Tegelikult ehitati esimene tuletorn siiski puidust. Ehitusega alustati 1719 ja tööle pandi see alles 1.08.1724

Veeteede Amet: Keri tuletorn

Ehituse- ja ümberehituse aastad 1623;1719;1803;1858;1937;

Mida tähistab aastaarv 1623? Oletusi ja versioone oskan ma ise ka teha, aga see peaks ehk mingi fakti või konkreetse ajalooallikaga seotud olema...

Tervitustega
Vaido Lillemaa

07. jaanuar 2003. a. 23:19
[filateelia:995] Re: Uus postmark: Keri tuletorn

Põhiküsimusele (1623) vastata ei oska.

Küll aga tsiteerin Armas Luiget raamatu "Eesti tuletornid" (Tallinn 1974) vahendusel, jutt on aastast 1937, lk.71:

Samal suvel töötas osa brigaadi vanas Keri tuletornis kesk Soome lahte. Üle kahesaja aasta vanune torn pragunes ja kippus laiali vajuma. Tegime koonilisele, ligi 45-meetrise läbimõõduga kiviosale raudbetoonist neli ühe meetri kõrgust kaitserõngast ümber. Torn nägi nüüd välja nagu "vitstega" tõrs.

Mereleksikoni andmeil betoneeriti "vitste" vahed 1974. aastal.

Ilmselt on Eesti Postmark tutvustava jutu kirjutamisel kasutanud Mereleksikoni, kus tule kõrguseks merepinnast on pakutud 32 m. Veeteede Ameti trükiväljaandes "Navigatsioonimärgid Eesti Vetes 2000" ja meremärkide elektroonses andmbaasis on tule kõrguseks merepinnast märgitud 31 m. Kaldun seda numbrit rohkem uskuma.

Elmo Viigipuu

08. jaanuar 2003. a. 10:33
[filateelia:999] Fw: Keri meremärk, mitte tuletorn

Tere,
Saadan listi ka Ülo privaatse vastuse mulle...

Armas Vaido!
Meremärgid on väga vanad asjad. Enne tuletorne olid meremärgid. Need võisid olla kas või maa sisse taotud puupulgad, mida meresõitja enne nägi kui madalat saart ennast. Keri meremärk pandi paika aastal 1623, seda näed sealt:
http://www.lhdepot.com/emailfriend.cfm? ... value=1474

Keri tuletorn ehitati hiljem tsaar Peeter I Suure käsul ja on mitu korda parandatud ja ümber ehitatud. Veeteede Ameti 1623 vihjab sellele, et Keri saarele pandi meremärk esimest korda aastal 1623. ...

Tervitab
Ülo

Midagi taolist ma oletasin ise ka, aga mind hakkas just huvitavama, millisest allikast on pärit see aastarv ja millega seoses seda Keri tuletorni või meremärki mainitakse... Üldtuntud-teada on lugu Tartu linna "asutamisest", mis juhtus aastal 1030, kui Jaroslav selle maha põletas...

Ajaloolased tavaliselt aastarve ja fakte "laest" ei võta, aga nende hilisem kasutamine või tõlgendamine muutub ettearvamatuks...

Veeteede ameti lehe järgi võib siiski aru saada, et tuletorni esmane ehitus oli aastast 1623... eks nõukogude ajal juhtus seda suht sageli, et asja säilimise huvides toodi välja ainult selle seotus Venemaaga ja vaikiti maha varasem või hilisem ajalugu (mis enamasti võis olla tunduvalt olulisem:-)... muidugi esines tol ajal ka suisa lausvalet ja faktide võltsimisi... ja ega kõiki asju pole jõutud uuesti üle vaadata ja täpsustada...

Tervitustega
Vaido Lillemaa

08. jaanuar 2003. a. 14:33
[filateelia:1002] Re: Fw: Keri meremärk, mitte tuletorn

Tere jälle,
Otseviide peaks olema
http://www.lighthousedepot.com/database ... value=1474

Muidugi jõuab selle ja teiste tuletonideni avalehelt otsingumootori kaudu...
http://www.lighthousedepot.com/

Tervitustega
Vaido Lillemaa

09. jaanuar 2003. a. 12:59
[filateelia:1009] Re: Fw: Keri meremärk, mitte tuletorn

17.sajandi esimesel veerandil oli Rootsi merekaartidel ka näiteks Naissaare meremärk kantud. See ei tähendanud aga muud midagi, kui et metsane Naissaar iseenesest oli meremeestele hea orientiir. Ka Keri on üksik orientiir enne Tallinna lahte sisenemist. Ehki vaevalt ka sel kaugel ajal sel väikesel saarel tugevate tuulte tõttu puude kasv võimalik oli.

Toomas Kümmel

10. jaanuar 2003. a. 13:23
[filateelia:1014] Keri tuletornimargi esimene päev

Teadmiseks filateeliasõpradele

KERI tuletorni postmargi esimese päeva tempel on 15. jaanuaril kasutusel Tartus Eesti Postimuuseumi postipunktis Rüütli t. 15.
Eesti Postimuuseumis avatakse näitus "Eesti tuletornid postmarkidel".
Tallinna filatelistidel on võimalus oma LIHTKIRJAD ja -KAARDID vormistada Tallinnas 15. jaanuaril k.a. kuni kella 14.00-ni ja jätta need Eesti Postmargi filateeliakauplusesse Narva mnt. 1.
Tähitud saadetiste soovijatel tuleb pöörduda Tartu Peapostkontorisse.
Tähitud kirju ja kaarte Eesti Postmark vastu ei võta.

Eesti Postmark

10. jaanuar 2003. a. 14:27
[filateelia:1015] Re: Keri tuletornimargi esimene päev

Lisainfo Tartu Peapostkontori uudisteveebilt

Postmargi "Keri Tuletorn" esimese päeva tembeldus toimub Muuseumi postipunktis 15. jaanuaril 2003.a. kell 11:00 - 18:00

12. jaanuar 2003. a. 19:46
[filateelia:1019] Re: Tuletornide näitus

Aive Küng:

15. jaanuaril kell 13.00 avatakse Postimuuseumis koostöös Eesti Meremuuseumiga näitus "Eesti tuletornid postmarkidel". Näitus tutvustab meie postmarkidel olevate majakate ajalugu, ehitust ning tehnilisi iseärasusi. Tuletornide sarja, sealhulgas ka 15. jaanuaril ilmuva Keri tuletorni margi autor ning ühtlasi näituse kujundaja on Meremuuseumi kunstnik Roman Matkiewicz.

Eilse postiga sadamalinnast Tartust saabunud kutselt selgus, et näitus jääb avatuks kuni 30. märtsini. Tahan siinkohal kiita Postimuuseumi, et nad on kutse teinud lahtiliselt saadetava postkaardi kujul -- väärt mõte ka postkaartide kasutamist populariseerida. Kaart ise ka sümpaatne -- Keri tuletorni pildiga.

Selle asemel, et kurta postkaartide vähese kasutamise üle, tuleks neid igal sobival juhul ka kasutada.

13. jaanuar 2003. a. 12:27
[filateelia:1022] Fwd: Re: Keri tuletron

Saadan edasi Veeteede Ameti meremärkide andmebaasi administraatorilt saabunud selgituse aastaarvule 1623 Keri tuletorni ajaloos.
Ilmselt on vastuses 1623 asendunud 1632-ga.

From: <admin@vta.ee>
Subject: Re: Keri tuletron
Date: Mon, 13 Jan 2003 09:19:44 +0200

Tere!
Teie küsimus Keri kohta sai edastatud Navigatsiooniteabe talituse juhatajale Enn Seppale.
Tema vastus on järgmine:

Keri tuletorni (rõhutan: tuletorni) ajalugu algab aastast 1719.
1632 on aastaarv, mil Keri saarele paigaldati esimene meremärk (puitehitis).
Muuseas, meil oleval Rosenfeldt-i merekaardil "Wassende Grand-kaart overde Oost-Zee, by Petter Gedda, anno 1694" koopial on meremärk Keri (kaardil Kogsker) saarel puitpostina olemas.
Arusaamatuse vältimiseks oleks pidanud "Navigatsioonimärgid Eesti vetes 2000" koostaja vastava märkuse lisama!

Lugupidamisega,
Valeri Arikese.

[elmo]

Üks aktuaalne veebiviide:

Viimsi küsib ERMi raha Keri tuletorni päästmiseks -- Tallinna Postimees 25.03.2012 22:25
http://www.tallinnapostimees.ee/784860/ ... astmiseks/

[okasrebane]

üleliigne täpike + osadel markidel on joon katkendlik

http://www.aagallery.eu

[elmo]

Jüri Tomsoni lahkel nõusolekul kopeerin siia margi müügipoogna pildi veebilt http://eestimargid.ee/

[elmo]

Kas Eesti laseb ajaloolisel Keri tuletornil laguneda? (Aivar Pau) -- tehnika.postimees.ee 18.08.2019 =9:18
https://tehnika.postimees.ee/6756029/ka ... l-laguneda?