
Nominaal: 4.40
Ilmumiskuupäev: 15.01.2003
Trükk: ofset
Kujundaja: Roman Matkiewicz
Perforatsioon: 14 : 13 3/4
Poogen: 5 x 4
Trükiarv: 292 640
Trükikoda: AS Vaba Maa
http://www.vabamaa.ee/
Keri tuletorn/ 264-15.01.03
http://pood.post.ee/?id=1595&product_id=11&c_tpl=1019
Keri Lighthouse/ 264-15.01.03
http://pood.post.ee/index.php?id=1946&prod_id=11
15. jaanuaril 2003 emiteeritav postmark "Keri tuletorn" on järjekorras juba kümnes samast sarjast. Esimene tuletorni teemaline postmark ilmus 1995. aastal. Kõik nad on kujundanud ja nende saamislugu uurinud Roman Matkiewicz. Eesti vanimaid tuletorne – Keri tuletorn paikneb samanimelisel väikesel saarel umbes 11 meremiili kaugusel Põhja-Eesti rannikust, Prangli saarest umbes 6 km põhjas. Esimene tuletorn, mis alustas tööd 1724. aastal oli puidust. 19. sajandi esimesel poolel seda rekonstrueeriti: algul ehitati kõrge kivialus ning sellele tuleruumiga puittorn. Uus tuletorn alustas tööd 1803. aasta novembris. 1858. aastal puittorn lammutati ja asendati uue metallist tuletorniga dioptrilise valgustusaparaadiga. Praegu kujutab Keri tuletorn endast laternaruumi ja kõrgel asetsevat rõduga punast silindrilist metalltorni kivist silindrilisel alusel, nn “karahvinil”. Tänapäeval kindlustab tuletorni plinkimist päikesepatareidest saadav energia, tule tööd koordineerib arvuti. Tule kõrgus on 32 m merepinnast, maapinnast 28 m, nähtavus 11 meremiili.
Keri, one of the oldest Estonian lighthouses, stands on a small island of the same name at about 11 miles from the North-Estonian coast, roughly 6 miles due north of Prangli Island in the Gulf of Finland. The island’s first, 1724-built lighthouse was of wood. It was reconstructed early in the 19th century, when the light was mounted in a wooden tower erected on a tall stone base. The new lighthouse went into operation in November 1803. Fifty-five years later the wooden tower was dismantled and replaced by a metal structure with a dioptric light. At present the lighthouse consists of a red cylindrical metal tower on a cylindrical “decanter”. The lantern room at the top of the tower has a gallery running all around it. Nowadays the lighthouse is powered by solar cells and controlled by a computer. The light, visible to 11 miles, is mounted at 28 meters from the ground and at 32 metres from sea level.
Esimese päeva eriümbrik (FDC) hinnaga kr
http://pood.post.ee/?id=3549&product_id=490&c_tpl=1019

FDC - Price: 12.40
http://pood.post.ee/index.php?id=3553&prod_id=490
Maksimumkaart nr 36
http://pood.post.ee/?id=3318&product_id=258&c_tpl=1019

Maxicard No 36 - Price: 13.00
http://pood.post.ee/index.php?id=3321&prod_id=258
==============================
Mõned faktid eelnevale tutvustusele lisaks:
22.07.1718 andis Peeter I käsu ehitada Kokskärile (saare nimi rootsi keeles) kivist tuletorn. Tegelikult ehitati esimene tuletorn siiski puidust. Ehitusega alustati 1719 ja tööle pandi see alles 1.08.1724
1759. aastal ehitati amortiseerunud puittorni asemel samasugune uus tuletorn.
1799. aasta tormis sai torn tublisti kannatada ja alles nüüd alustati kivitorni ehitust. Paraku läks ehitus soovitust aeglasemalt ning nii otsustati valminud kiviosale ehitada puidust laternaruumiga torniosa. See otsus sai määravaks, et tuletorn omandas sellise omapärase karahvini kuju.
1803. a. novembris tööd alustanud tuletorn sai esimesena Venemaal katoptrilise valgustusseadme, mis koosnes 16 õlilambist ja Peterburi malmitehases valminud reflektoritest. Enne valgustussüsteemide kasutuselevõttu põletati tuletornides niisama puid ja kivisütt. Esimene valgustusseade Keris õigustas end ning järmistel aastatel hakkasid need teistessegi Venemaa tuletornidesse jõudma.
1858. a. metalltorni laternaruumi paigutatud Prantsusmaal valminud 2. järgu dioptrilise valgustusaparaat oli samuti esimeseks omasuguseks Venemaal.
1907. aastal leiti saarelt looduslikku gaasi metaani, mida otsustati eksperimentaalselt hakata kasutama tuletorni valgustamiseks ja kütmiseks. 1907-1912 kasutati ainulaadsena kogu maaimas Keri tuletornis kohapeal 115 m sügavusest puuraugust saadavat looduslikku gaasi.
Minu täienduste allikaks oli MERELEKSIKON (Eesti Entsoklüpeediakirjastus, Tallinn 1996) ja Igor Aleksejevi EESTI TULETORNID (Tallinn 2000)
* * *
Varasemad Keri tuletorni motiiviga postmargid
1. NSV Liit 19.9.1983 Balti mere tuletornimarkide sarja (Michel 5309-13)
http://home.c2i.net/lighthousestamps/st ... /rus83.jpg
http://www.lighthousestampsociety.org/w ... us5179.jpg
teine, 5 kopikaline mark (Michel 5310)
sarja pilti võib näha Bert Hoflundi veebil
USSR Stamps with Estonian Topics
http://www.algonet.se/~bert/estica/stamps.html
2. Grenada 27.08.2001 (4 marki, 3 väikelehte 6 margist, 4 margiplokki)
Esimese väikelehe esimesel margil on Keri tuletorn ($1.50)
Lighthouses of the World series
http://www.lighthousestampsociety.org/w ... /GREN1.jpg
http://stamp-search.com/images/gra0156sh2lighthouse.jpg
Väheke suuremale pildile saab ligi (kerige lehekülje lõppu ja klikkide õigel pildil)
http://www.birdtheme.org/country/grenada.html
* * *
Viiteid lisainfole:
Eesti Veeteede Amet
http://www.vta.ee/atp/
Keri tuletorn
http://195.50.203.61:8010/TORNID?Lan=155
Maailma ja Eesti tuletornide ajaloost (Mart Mõniste)
http://www.virtsu.ee/tuletorn.html
Keri saar ja Kuradimuna
http://www.online.ee/~peeprada/uudis/keri.html
Cybernetica AS navigatsioonisüsteemide osakond EKTA
http://www.ekta.ee/html/pea%20est.htm
6 Eesti tuletorni
http://www.ekta.ee/html/6tuletor.htm