Frankeerimismasina kasutamine makstud vastusena

[Peeter Pärn]

Foorumis on käsitletud frankeerimismasina kasutamist kui tembeldusmasin. Tooksin siinjuures välja veel ühe variandi, milleks on frankeerimismasina tembeldust kasutatud. Seda kasutusvarianti võiks nimetada ettefrankeerimiseks, kuid sobivam oleksid väljendid makstud vastus/postimaks tasutud.
Ca paar-kolm aastat tagasi sattus üks piltidel olev ümbrik minu kätte. Arvasin siis, et võib olla on tegemist üksikjuhtumiga või et tegemist on isegi väärkasutusega. Kuid hiljuti sain enda kätte veel kaks analoogilist ümbrikku ja need tuletasid mulle selle teema uuesti meelde.
Jutt on omaaegsest ametiasutusest – Tartu Linnakohtust, asukohaga Ülikooli 5. Asutuse frankeerimismasina nr 300022. Nimetatud ametiasutus on saatnud inimestele/asutustele mingit sorti teabenõude, millele sooviti vastust saada. Et klient ei peaks ise tegema kulutusi ja oleks huvitatud vastuse tagastamisest, siis frankeeriti kohtumaja enda frankeerimismasina abil ettemakstud summaga ümbrikke. Nii tähtkirja tariifiga kui ka lihtkirja tariifiga. Selline ettefrankeeritud ümbrikule lisati ka kohtumaja aadress (vähemalt tähtkirjadele) ning see saadeti koos teabenõudega kliendile. Adressaat vastas ja panni siis vastuse sellesse ümbrikusse ning saatis oma asukoha postkontorist selle kohtumajja tagasi.
Kokku on minul selliseid ümbrikke kolm tükki. Ja need on: Savikotis on kiri registreeritud tähtkirjana ja kustutatud kalendertempliga; Pärnu-Jaagupis on löödud ainult kalendertempel, kuid nominaal viitab tähtkirjale. Ei ole arusaadav, kas kiri on registreeritud kui tähtkiri kuna puudub T või R tempel või ongi teele läinud kui lihtkiri. Alatskivi sidejaoskonna juhataja on pidanud ise käsitsi kohtumaja aadressi kirjutama. Kustutatud kalendertempliga, frankeering vastab lihtkirja tariifile.

See on minu enda arvamus nende ümbrikute kohta. Pole näinud ühtegi dokumenti (ei kohtumaja ega Eesti Posti oma), mis kinnitaks seda mõtet. Kas see oli kohtumaja ja Eesti Posti vaheline kokkulepe või kohtumaja töötajate omaalgatus. Kuid Eesti Post on aktsepteerinud seda. Näited pärinevad kõik aastast 1994. Varajasem on 21.06.1994, hiliseim 23.08.1994.a. Kui pika aja jooksul sellist ettefrankeerimist üldse kasutati, pole minule teada.
Kas on kellelgi näiteid mõne muu asutuse kohta? Või teab keegi täpsemalt sellise kasutusviisi kohta? Või on siiski tegemist väärkasutusega. Muud arvamused ja arutelud on teretulnud.

[Peeter Pärn]

Vähemalt kahes politseiprefektuuris on kasutatud ettefrankeerituid ümbrikke. Pärnu Politseiprefektuuri allüksused Kilingi-Nõmme politseijaoskond ja Pärnu-Jaagupi politseijaoskond on kasutanud prefektuuri frankeerimismasinat, kuid on postitanud enda kirjad kohalikus sides. Niimoodi on talitanud ka Tartu Politseiprefektuuri allüksus Elva politseijaoskond.