5. novembril Kärdlas, MÕTTEVAHETUSÕHTU

Foto: Aavo Lokotar

algas kell 18, Hotell Sõnajala Külalistemaja (Leigri väljak 3) baariruumis

Teemad:

• Millist Eesti postmarkide numeratsiooni võiksid hakata kasutama Eesti Postimuuseum ja www.filateelia.ee ?

Parajasti on päevakorras kõiki Eesti postmarke (1918. aastast tänaseni) hõlmava numeratsioonisusteemi valimine kasutamiseks Eesti Postimuuseumis ja veebilehel www.filateelia.ee Postmargikataloogide koostajatel on neid kasutusel õige mitu. Kas võiks mõne üle võtta või oleks õigem teha oma?

Arutelu käigus leiti, et päris uut numeratsiooni kohe kindlasti juurde
tegema ei peaks ning valida tuleks mõni olemasolevatest. Tundus, et
enamuse poolehoid kuulus MICHEL-i numeratsioonile. Kõlas ettepanek, et Eesti Postmark ja Postimuuseum võiksid üritada koostöös selle firmaga saada numbrid teada varem. Teise võimalusena oli juttu Hurt/Ojaste kataloog/käsiraamatu numeratsiooni jätkamisest.

• Kuidas suurendada huvi filateelia vastu, eriti noorte hulgas?

Teema on küll väga pikalt päevakorral olnud, kuid jätkuvalt muret tekitav. Konkurents vaba aja veetmise võimaluste seas on järjest tihenenud ning kui soovime, et filateeliat nende hulgast päris välja ei tõrjuta tuleb vaeva näha. Filatelistide, Eesti Postimuuseumi ja Eesti Postmargi esindajatel võiks ainet mõttevahetuseks olla ...

Tõdeti probleemi olulisust ja samas keerukust. Midagi väga uut arutelu
esile ei toonud. Leiti, et parandada tuleks koostööd filatelistide, nende organisatsioonide ning Eesti Posti allüksuste vahel harrastuse
populariseerimisel. Tegelda tuleks kogujate abistamisega, kes filateelia-organisatsioonidesse ei kuulu ning tihti end ise ka filatelistiks ei pea, kuid siiski regulaarselt kogumise eesmärgil uudismarke ostavad. Vaja on nende kohumisharrastust toetavaid tooteid, et kogutut hõlpsasti vormistada (albumilehed markide paigutamiseks) ja kvaliteetselt säilitada.

Väga oluline on luua ladus süsteem, kus igast postiasutusest oleks
võimalik tellida kogumiseks vajalikke tarvikuid (albumid, pinsetid jne).
Selleks tuleb postiasutused varustada asjakohase teabega saadaval
olevast kaubast, mida on võimalik konkreetse kliendi soovi täitmiseks
tellida.

• Kuidas koguda iseliimuvaid postmarke? Millised peaksid olema templijäljendite kogusse sobivad lõigendid?

Iseliimuvad postmargid on tinginud olukorra, kus päris kõikides variantides pole võimalik jätkata seni kasutatud postmarkide kogumise stiili. Eesti Postimuuseum sooviks kuulda filatelistide arvamusi ja kogemusi, mis seotud iseliimuvate postmarkide lisandumisega nende kogudes.

Kogujatele mitte nii väga meeldivad kuid postmarkide kasutajate hulgas
kiiresti populaarseks muutunud iseliimuvate markide puhul läks jutt taas
kasutatava templivärvi sobimatusele, mis ei jäta markidele niisama
püsivat ja kvaliteetset jäljendit kui tavamarkidele. Mitmele oli uudiseks, et päris palju leiduvat kliente, kes pole kleepsumarkide kasutamist selgeks saanud vaid kleebivad neid marke tavaliimi kasutades koos aluspaberiga saadetistele. Leiti siiski, et probleem sedavõrd suur pole, et peaks margipoognatele kasutusõpetusi trükkima hakkama.

Samavõrd praktiline ja järjest aktuaalsemaks muutuv teema on ka lõigendite tegemine templijäljendite kogu jaoks. Eesti Posti otsus loobuda saadetiste tembeldamisest sihtkohas on suurendanud ahvatlust asendada mõni suurem ümbrik lõigendina veelgi.

Mõned näited lõigendite mõõtudest ning edasine mõttevahetus foorumis

• Milline võiks olla järgmise Eesti - Läti - Leedu ühise postmargiväljaande teema?

Meenutume 1995 - Via Baltica, 1997 - Baltikumi iidsed laevad, 1999 - 10 aastat Balti ketist, 2001 - Läänemere ranniku loodus

Elava arutelu käigus pakuti ühisväljaande teemadeks: sõjaline koostöö, rahvusvahelises rahuvalves osalemine, Balti Postiliit, puitarhitektuur.

• 5. märtsil 1993 ilmunud ületrükk 0.60 15 kopikalisel vapimargil -- võltsingud ja makulatuur

Pertti Hujala tutvustas oma mahukat kausta paljude selle margi näidistega. Ületrük tegemisel Vaba Maa trükikojas kasutati trükiviisina kõrgtrükki. Selgus, et liikvel on võltsmargid, millel ületrükk ofsetttrükina. Võltsmarke on kasutatud ka postisaadetistel ning mõnel juhul ka koos õigete ületrükimarkidega.

Kuna liikvel on suur hulk õigeid ületrükimarke, kus ületrükk on väga suuresti nihkunud, siis on tõsine kahtlus, et liikvel on ka trükikojast kõrvaldatud makulatuuri, sest on raske uskuda, et seal valmistoodangut sedavõrd halvasti kontrolliti.

Vähemkogenud postitöötajad pole iga kord mõistnud ka asjaolu, et need margid jäid pärast 30.06.1993 postimaksevahendina kehtima tänu krooni-vääringus ületrükile. Nõnda on paljud saadetised ekslikult juurdemaksu-saadetisteks saanud ning mõnel juhul see ekslik juurdemaks tühistatud.

Arvamusi ja kommentaare selle teema kohta saab kirjutada foorumisse.