|
Laulu "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" sõnad Helsingi ülikooli muusikaõpetaja
Friedrich (Fredrik) Paciuse viisile kirjutas rahvusliku Iiikumise tõusu aastail
Johann Voldemar Jannsen. Laul avaldati esmakordselt 130 aastat tagasi esimese üldlaulupeo
nootides 1869. aasta mais ning kõlas esmaettekandes meeskooride esituses laulupeo
ilmalikus kavas peo teisel päeval. Rahvas võttis laulu hästi vastu, see levis peagi üle
kogu maa ning hiljemalt alates 1896. aasta üldlaulupeost sai see mitteametlikuks
Eesti hümniks, mida lauldi püsti seistes ja paljapäi.
"Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" oli Eesti hümniks iseseisvusaastail 1918-1940 ning sai selleks
ka pärast taasiseseisvumist aastal 1991.
Margil on kujutatud tundmatu autori
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asuvat
fotot Väägvere puhkpilliorkestrist aastal 1867. David Wirkhausi (1800-1872) poolt 1839.
aastal Väägvere koolimajas tegevust alustanud pasunakoor oli üks esimesi orkestreid Eestis
ja millest sai tema ning ta poeg David Otto Wirkhausi (1837-1912) juhtimisel üks kuulsamaid
ja tuntumaid nende hulgas.
Eesti I üldlaulupeo orkestrite võistumängimisel tunnistati parimaks Väägvere pasunakoor
David Otto Wirkhausi (fotol ees keskel kornetiga) juhtimisel. David Otto Wirkhaus oli II
kuni VII üldlaulupeo puhkpilliorkestrite üldjuht.
Viited lisainfole:
Eesti Vabariik 80 -
rahvussümbolid - hümn
(rahvushymn.wav, 297 KB)
Eesti Vabariigi President -
rahvussümbolid
Pillikooride areng 19. saj.
kuni 1860-ndate aastateni. - Anu-Mai Lillo
1869 (Väägvere pasunakoor, foto aastast
1867) -
Estonian Institute
Eesti hümn -
Juha Nuotio
31.05.1994 - Estonian Song Festival,
125 year anniversary - Estonia Stamp Collection -
Jörgen Andersson
Soome Post andis 7.05.1998 välja postmargi:
"Oi maamme Suomi"
Viited teemakohastele ajaleheartiklitele ja -sõnumitele:
Väägvere pasunakoor püsib tänu Vaheritele ja Fuchsidele *
Juhani Püttsepp *
Tartu Postimees 99/07/19
Eesti hümn postmargil * Hugo Anka *
Sõnumileht 99/06/30
|
Postmargid 1999
