|
Fr. R. Faehlmanni sünnipaigaks on Ao mõis Järvamaal. Koolihariduse omandas ta Rakvere kreisikoolis,
Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis. Viimatinimetatu lõpetas Fr. R. Faehlmann
arstina ja meditsiiinidoktorina.
Juba üliõpilasena kuulas ta loenguid filoloogiast ja filosoofiast ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu.
Järgnevatel aastatel hõivaski eesti keele ja rahvuskultuuri uurimine ning selle populariseerimine suure osa tema
ajast ning tegemistest. Faehlmann oli üks Õpetatud Eesti Seltsi loomise initsiaatoreid ning oli aastail 1843-1850
selle esimeheks. Alates 1842. aastast kuni surmani oli ta Tartu Ülikoolis
eesti keele lektoriks. 1839. aastal Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandes esitas ta rahvaluulest tuntud Kalevipojast
rahvuseepose loomise idee, mille teostas hiljem Fr. R. Kreutzwald. Faehlmanni enda töödest on vahest köige enam
tuntud lugu Koidust ja Hämarikust.
Teemakohased artiklid ajakirjandusest:
Eesti Post alustab kuldnimede sarja * Hugo Anka *
Sõnumileht 98/12/01
|