Filateelianäitus Hiiu Ruut 2004 3. - 7. november

postiaadress: Pk. 4
92401
Kärdla
e-mail: hks@hot.ee
telefon: 463 1313
fax: 463 1488

Mõttevahetusõhtu

Algus kell 15 Hotell Sõnajala külalistemaja hubases baariruumis. Kohal oli täismaja -- seega nii palju huvilisi, kui baariruum mahutas. Kuigi esialgu oli kavas alustada filatelistide teenindamise teemal, siis tegelikult võeti esimesena ette erakätesse sattunud postitemplite teema.

-> Filatelistide teenindamine ...

Erakätesse sattunud postitemplid

Teema juhatas sisse Elmar Ojaste. Vaata artikleid:

Ettekande lõpul andis Elmar Ojaste Endel Lukase ülesandel Eesti Postimuuseumi juhataja Aive Küngile üle kaks Eesti kalendertemplit:

Aive Küng ütles templeid vastu võttes, et need on esimesed kaks Eesti Posti kalendertemplit teise maailmasõja eelsest perioodist Eesti Postimuuseumis.

Järgnevalt kõneles Pertti Hujala. Napp aeg ei võimaldanud tal kuigi paljut paksust kaasa toodud kaustast tutvustada -- vaid mõned lehed huvitavate näidetega tegid kuulajate hulgas ringi ning said Pertti poolt kommenteeritud.

Mõni aeg tagasi ostis Pertti tundmatult postitempli,

et peatada selle templi kasutamine "postisaadetiste tootmiseks". Nüüd kinkis ta selle Eesti Postimuuseumile. Pertti hinnangul on tegemist võltstempliga. Osa kaasatoodud pildinäidetest jäi Hiiumaale, et neid saaks tutvustada internetis.

Vaata ettevaatust nõudvate kalendertemplite foorumit ning lisa sinna ka omapoolset infot ja kommentaare!

ERASTATUD VÕI ÄRASTATUD EESTI POSTI KALENDERTEMPLEID
OKUPATSIOONIDE AJAL (VALIKULISELT)

Minule on langenud ülesanne Kärdlas Hiiu Ruudu ajal toimuval sümboosiumil juhatada sisse väike arutelu nende Eesti Posti kalendertempite üle, mis ilmselt on leidnud (ja vast võivad jätkuvalt leida) väärkasutamist ”laia süümega margimeeste” poolt. Ma pöördun abisaamiseks huvikaaslaste poole ja avaldan mõned seisukohad ning püstitan küsimused. Suudan seda teha ainult valikulisest ja toon näiteid erinevatest kalendertemplitüüpidest.

Võltstempleid (millede stambid on võltsijate poolt valmistatud) oli Eestis enne II Maailmasõda kasutatud arvukalt (umbes 50 erinevat). Neid ma siin ei puuduta.
Ma kasutan kahte tuttavat sõna aga ma annan neile omalt poolt täpsema sisu: ERASTAMA: mõtlen siinkohal kalendritempli kasutamist postiasutuses ebareeglipäraselt. Kas siis ametniku poolt või erakäte abil.
ÄRASTAMA: kui tempel on postiasutusest eemaldatud (varastatud) ja seda kasutatakse kogujate pettuseks ”postisaadetiste” valmistamiseks ja/või postmarkide kustutamiseks.

Juba enne sõda on teada kalendertemplite erastamist mõnes postiasutuses, kas siis ”eriti lahke” postiametniku loaga või mõne ”söbra” poolt/kaudu. Mainiksin enamlevinenutest: Hiiu ja Pääsküla (Simson + Kull), Sürgavere ja Ollepa-Viljandimaal (Vennad Gregor-Elmelo) ning Lüganuse ja Püssi. Oma au nimetatuil pole vaja kaitsta, kuna nad on kas Eesti või Saksa kohtu poolt omal ajal süüdlasteks tunnistatud. Enne okupatsioone (1941—1991) on küll teada mõne kalendertempli ärastamist (varastamist) postiasutustest, aga minul ei ole teateid nende kasutamisest. Sõja- ja okupatsioonideajast on aga tuvastatud arvukalt ärastamisi. Kõiki järgnevaid templeid on arusaadavalt kasutatud ka kõigi reeglite kohaselt – tarbekirjadel.
Arutelu elevustamise eesmärgil toon täna siinjuures esile valikulise nimekirja kalendertemplitest, mis on kas erastatuna või siis ärastatuna leidnud väärkasutamist kogujate petmiseks.
Nimekirja aluseks on H/O Käsiraamatu peatükid 15 - 22, kust on pärit ka templite numbrid.
HÄRJANURME AG. ”A” 15:86-1 (Isevärki saatus!)
KAARLI-VAKSAL AG. ”A” 15:126-2 (Filateelia 1346)
KAIU ”A” (Litera lõhutud) 15:134-1
KAMALI ”A” 15:141-1 (Võib olla, et on kasutatud ka enne 1940. a. erastatuna)
KEILA ”A” 15:170-1
KOIGI ”B” 15:207-2
LALSI AG. ”A” 15:289-2
LISJE ”A” 15:314-1 (Filateelia 1346)
MÄDARA-PÄRNUMAAL AG. ”A” 15:370-1 (Tuntud mädamuna – nüüd Eestis?)
MÄNSPÄÄ AG. ”A” (Litera lõhutud) 15:376-1 Oli avatud 1927—1934 ja seda templit on kasutatud kuupäevadega nii enne avamist kui pärast sulgemist.
PENUJA AG. ”A” 15:447-1
SAADJÄRVE VALLAMAJA AG. ”A” 15:561-1
SOLDINO ”A” 15:605-1
TALLINN-VÄLISP.”E” 15:651-5. Tempel asub a. 1980 Stockholmi Postimuuseumis.
TARTU ”B” 15:662-4
UDERNA AG. ”A” 15:708-1
UUSNA AG. ”A” 15:725-1
VILJANDI ”A” 15:791-3
VILJANDI ”F” 15:791-12
Kakskeelsed 1940/41 kasutusele võetud kalendertemplid:
TALLINN SADAM – ТАЛЛИНН САДАМ "D" 19:1-4
PAIDE – ПАИДЕ "ПЕЧ" 19:2-1 (Revolver lettile!)
PÄRNU – ПЯРНУ "ПЕЧ" 19:2-2
RAKVERE – РАКВЕРЕ "ПЕЧ" 19:2-3
Saksa okupatsiooniajal valmistatud kalendertemplid:
KRÄHNHOLM (KREENHOLM) ”a” 20-16-1
Saksa Ametposti (DDPO) kalendertemplid:
FELLIN (OSTLAND) ”b” 21:3-2
Saksa raudteeposti (BAHNPOST) kalendertemplid:
REVAL – TAMSAL ”b” 22:6-2

Ärastatud kalendertemplitega valmistatud ”omaloomingut” on asjatundjal siiski mõnel määral võimalik määrata. Nimetan siinkohal mõnda kriteeriumi:
a) Templivärv. EW Post kasutas enne II Maailmasõda kalendertemplite juures orgaanilise õli (värnits ?) ja tahma (nõgi – kiindrus) segu, mida lahjendati tärpentiini abil. Jäljend oli tuhm ja tihti lajalivalguv. Seda templivärvi ei ole hilisemal ajal olnud võimalik muretseda ja on kasutatud musta trükivärvi, mis aga jätab puhta ja läikiva jäljendi.
b) Ümbrikud on tihti ”tänapäevased” ja näiteks 1927 ning 1944 aastate juures samasugused.
c) Aadressid on tihti kirjutatud kirjutusmasinaga või on kasutatud pastapliiatsit.
d) Saaja ja saatja aadresse võib môni kord leida Rahvusvahelise Filatelistide Seltsi Estonia liikmete nimekirjast, mis oli avaldatud ajakirja Estonia lisana.
e) Lahtised margid on tavaliselt kustutatud osalise templiga (eriti EESTI osaga) nii, et ei selguks postiasutuse nimi.
Sõbrad, huvikaaslased, markofiilid – valvsus on ülimalt vajalik!

Üldiselt ei ole teada, mis alusel ja millisel viisil koguti kokku EW Posti kalendertemplid 1944. Omaette peatükk on N-Liidu Posti kalendertemplid. Neid tehti ümber (Leedus) aga paljud jäid postiasutustesse (kuhu siis?). Mil viisil koguti neid 1991—1994? On ilmne, et paljud selleaegsed kalender- ja lisatemplid on tänapäeval erakätes – ärastatud.

On teada, et kadunud Väino Karmi tegeles nende templite jälitamise ja tuvastamisega. Kas keegi on teadlik kuhu Väino uurimuste tulemused on sattunud?
Kas keegi meie postiajaloouurijatest teab, kas mõnes arhiivis on leida määrusi ja/vôi juhiseid, mida kasutati Eesti Posti kalendertemplite kokkukogumisel 1944 ja ka 1991—1994 või hiljem? Või koguni aruandeid selle läbiviimise kohta!

<- algusse

MÕNED MÄDAMUNAD EESTI POSTITEMPLITE PESAS

MÄDARA-PÄRNUMAAL AG. A EESTI
TALLINN-VÄLISP. E EESTI

Môni aeg tagasi tuli meie listis juttu Mädara postiasutusest Pärnumaal ja siis kerkis loomulikult kõne alla ka kalendertempel MÄDARA-PÄRNUMAAL AG. A + EESTI (H/O nr. 370:1). Postiajaloo tundja ja uurija Ants Tagel, Keila, avaldas arvamist, et see tempel asub tänapäeval Rootsi Postimuuseumis Stockholmis. See ei vasta kahjuks tõele. Seal asub küll teine mädamuna TALLINN-VÄLISP. E + EESTI (H/O nr. 651:5). Ants soovis ka, et avalikustakse nende meeste nimed, kes olid Stockholmis neid templeid kasutanud. Varem polnud see mõeldav, kuna ei olnud võimalik esitada juriidiliselt siduvaid tõendeid. Tänapäeval pole see ka eetiliselt sobiv, kuna kõik asjaosalised on surnud ja neil puudub seega võimalus end kaitsta. Selle õnnetu loo stsenaarium on aga kaunis hästi teada ja meil on mõte anda see siinkohal edasi praegustele ja tulevastele kogujaile ja postiajaloohuvilistele.

On päris selge. et nende mõlemate kalendertemplite ”maaletooja” (Rootsi) oli üks ja sama isik: koguja aga kaunis piiratud postiajalooliste teadmistega. Ta näiteks arvas, et lühend ”VÄLISP:” templis tähendab ”VÄLISPOST”. Templit kasutati TALLINN-VÄLISPAKKIDE postkontoris, mis tegutses 1926-10-01 kuni 1941-10-01, pakilaos laomaksu tasumisel postmarkide kustutamiseks ja ei leidnud kunagi kasutamist kirjaposti juures. Esimene kasutaja – nimetame teda ”X” – valmistas ja levitas ka lihtkirju selle templiga., siis on need kohe tuntavad ja seetõttu mitte eriti kardetavad kogujate seisukohalt. On ka päris selge, et Mädara-Pärnumaal kalendertempel läks 1940-date aastate lõpus või 1950-date aastate alguses edasi ühele teisele kogujale, kelle ”tooted” olid ja on jätkuvalt hoopis kardetavamad, kuna see stockholmlane oli rohkem teadlik filateeliast ja postiasjandusest. Nimetame teda siinkohal ”Z”. Tema tehtud asjad on küll ”ilusad” aga ei paista esimesel pilgul silma võltsituna. Asjatundjail on siiski võimalik ”Z” omatoodangut määrata. Meie nimetame siinkohal mõned kriteeriumid:
a) Templivärv. Eesti postkontorid kasutasid enne II Maailmasõda kalendertemplite juures orgaanilise õli (värnits ?) ja tahma (nõgi = kiindrus) segu, mida lahjendati tärpentiini abil. Jäljend oli tuhm ja tihti laialivalguv. Seda templivärvi ei olnud võimalik Rootsis hankida vaid kasutati musta trükivärvi, mis jättis puhta ja läikiva jäljendi.
b) Ümbrikud on tihti ”tänapäevased” ja näiteks 1927 ning 1944 aastate juures samasugused.
c) Aadressid on tihti kirjutatud kirjutusmasinaga või on kasutatud pastapliiatsit.
d) Saaja ja ka saatja aadressid võib tihti leida Rahvusvahelise Filatelistide Seltsi Estonia liikmete nimekirjast, mis oli avaldatud ajakirja Estonia lisana.
e) Lahtised margid on tavaliselt kustutatud osalise templiga, nii et ei selguks postiasutuse nimi.
Kuna tekst templis on äärmiselt kokkusurutud siis on tempel seetõttu kergesti määratav.
Kokkuvõte. Mädara-Pärnumaal kalendertempli tänapäevane asukoht ei ole teada ja kogujad peaksid olema tähelpanelikud, et tootmine uues reziimis ei saaks alustada tegevust.. Tallinn-Välisp. E kalendertempli saatus oli aga teine. Kasutaja ”X” ei hoidnud oma tegevust väga suures saladuses. Sellest said teada tema sõbrad ja tegid ”X-ile” selgeks asja sobimatuse ja võtsid templi (ostu teel ?) üle ning kinkisid selle 1980. aastal Stockholmi Postimuuseumis toimunud Eesti postiajaloo näituse eel Rootsi Postimuuseumile, kus see asub ka tänapäeval.

KOIGI B EESTI (H/O nr. 207:2)

Selle, Järvamaal asuva, postkontori kalendertempel on tähelepanu vääriv ”mädamuna”. Selle viis Saksamaale eksiili kaasa üks Koigi postkontori ametnik, kes hiljem asus USA-sse ja elas Chicago lähistel. Nimetame teda ”Y”, kes kasutas seda nobedasti ja valmistas palju peavalu kogujaile. Ka ”Y” on nüüd Manala-mees, aga Koigi kalendritempli tänapäevane asukoht ei ole teada. Ka selle templi juures on kogujate tähelapanu ja valvsus vajalik.

Siinkirjutajail ei ole rohkem teada Eesti kalendertempleid, mis asuvad ”eksiilis” ja milliseid on pettuseks järelkasutatud. Need ”mädamunad”, mis aga jäid kodumaale ja on ”sehvtimeeste” kätes ja kasutuses, tuleks arusaadavalt ka võtta ”luubi alla” ja nende olemus peaks saama määratud ning tulemused avalikustatud.

H/O = Vambola Hurt & Elmar Ojaste

Markofiil Mats, alias Elmar Ojaste

<- algusse

Filatelistide teenindamine

1. Filatelistide teenindamine kauplustes, postkontorites.

Antud teema oli nagu jätkuks Tartu kohtumisel arutatule. Filatelistid on üldiselt rahul olukorraga Tallinnas asuvates Eesti Postmargi poodides ning tase paraneb pidevalt. Puuduseks on materjalide liiga hiline jõudmine müüki, seda nii Tallinnas kui ka mujal. Eesti Postmark lubas teha kõik nendest oleneva, et olukorda parandada. Probleemiks veel see, et ühel müüjal on kaupa, kuid teisel ei ole. Eesti Postmark lubas ka sellele lahenduse leida.

Avaldati soovi, et Toompea kauplus võiks olla avatud õhtul kauem (näiteks kella 18-ni)? Kuna tööpäev lõppeb paljudel 17.00, siis ei jõuta enam kauplusesse.

Tõstatati küsimus, miks on Läti, Leedu ja Venemaa margid müügil ainult Toompeal?
Eesti Postmargi vastus: nõudlus on väike, ei ole põhjendatud müük teistes müügikohtades.
Sama vastus saadi ka küsimuseöle: miks ei ole müügil paljude teiste riikide postmarke?

Väiksemates keskustes on valik ebapiisav. Eritempleid ja eriümbrikke ei ole piisavalt. Põhjuseks on, et postkontorid ei julge tellida rohkem kaupa, sest kardavad jätta seda müümata. Eesti Postmark ei võta kaupa praegu tagasi, sest tagastatav kaup on üldjuhul Eesti Postmargi arvates ebakvaliteetne, pleekinud, st kaotanud oma kaubandusliku välimuse ja muutunud praagiks. Eesti Postmark on sunnitud sellise kauba lihtsalt maha kandma, see aga ei ole majanduslikult põhjendatud.

Ettepanek filatelistide poolt: saata kaubad Peapostkontoritele lühemaks ajaks ja seejärel mittemüüdu kohe tagasi korjata. Edaspidi oleks võimalik antud kaupa igal konkreetsel juhul tellida Eesti Postmargist või osta filateeliakauplustest Tallinnas. Samuti võiks kehtestada eeskirjad tagastatava kauba kvaliteedi kohta, millele mittevastavuse korral kaupa tagasi ei võeta.
Filatelistide poolt tehti ka ettepanek - kasutada kohtadel originaalide vitriinis pleegitamise asemel prinditud näidiseid ilmunud materjalidest.

Räägiti vajadusest koolitada Eesti Posti kohapealset müügipersonali, kuidas teenindada filateliste, millised on tooted, mida filatelistid ostavad. Toodi esile, et kohalikud postitöötajad ei taipa paljut filatelistidele huvipakkuvat tellida just ebapiisavate teadmiste tõttu filatelistide teenindamisest.

Eriti käib see probleem nende postiasutuste kohta, kus filateliste tavapäraselt harva teenindada tuleb, kuid mis mõne eritempli võiu postimaksevahendi motiivi tõttu ootamatult suure filatelistide huvi pälvivad.

Elmar Ojaste tutvustas Rootsi Posti tava anda igale eritemplile kaasa põhjalik infoprospekt teenindajale eritempli kasutamisest ning filatelistide võimalikest soovidest. Leiti, et seda võiks Eestiski teha.

Kurdeti sedagi, et tihti ei ole võimalik saada temaatilist materjali sündmuse toimumise kohas või on seda ebapiisavas mahus. Näitena räägiti, et Vasalemma mõisa postmarki ja sellega seonduvaid tooteid ei olnud saada mitte kummaski Vasalemmale lähimas postkontoris.

============
Juhan Tammeraid:
Selles ebatäpsuses on pisut süüd minul.
Vasalemma margi ilmumispäeval läksin ma Vasalemma postkontorisse (olin spetsümbrikud ja margid kahjuks koju jätnud). Marke oli müügil küll, puudusid aga spetsümbrikud. Arvan, et ilmselt oli sama ka Rummu postkontoris (Rummu postkontor on vist Vasalemma mõisale lähem kui Vasalemma pk.). Vabandan, et väljendasin diskussiooni ajal ebatäpselt.

============

2. Kohapeal müügil mitteoleva tellimine

Pisut oli juttu internetipoest, mis Eesti Postmark esindajate sõnul hakkab eeldatavalt toimima 2005 algusest. Ingliskeelne variant on praegu väljatöötamisel.

Kohapeal mitteolevat kaupa on võimalik tellida otse Eesti Postmargist. Ettemaksu omavatel klientidel sellega üldiselt probleemi pole.

Pakuti välja idee, et igast postkontorist, kus on piisav info Eesti Postmargis kindlasti leiduva toodangu kohta (näiteks internetipoe vahendusel) võiks olla võimalik nende toodete eest ära maksta ning andes postiametnikule aadressi, edastatakse see Eesti Postmark-ile ning sealt saadetakse soovitu ja juba kinni makstud kaup soovitud aadressil. Eesti Posti esindajad ei osanud kohapeal hinnata kas idee on firmasisese töökorraldusega teostatav. Nimelt on Eesti Postmark ja Peapostkontorid huvitatud just oma arvele laekuvatest tuludest ning seetõttu konkureerivad üksteisega klientidelt saadava raha osas.

Jäi siiski mulje, et Eesti Postmargi jaoks oli idee huvipakkuv..

3. Püsikliendid

Küsimus püstitati kujul, mida peaks filatelistidele pakkuma, et nad hakkaksid kohapealse postkontori asemel oma oste Eesti Postmargist tegema. Püsikliendiks peaks ju olema kliendile soodsam.

Tehti ettepanek, et klient võiks Eesti Postmargilt saada margid kätte päev enne ilmumist, et mugavalt esimese päeva saadetisi ette valmistada. See ei olnud Eesti Postmargi selgituste kohaselt lahendatav.

Tehti ettepanek luua kliendikaart klientide fikseerimiseks, mille alusel saab lisamaterjale. See puudutaks eelkõige Eesti Postmargi kaupluste kliente.

Ettepanek kasutada klientide värbamiseks erimeid ei leidnud heakskiitu.

4. Maksmine ja tellijate arv

Eesti Postmargi arvates on praegu kehtiv ettemaksu süsteem ainuvõimalik lahendus. Kahjuks esineb piisavalt palju ebaausaid kliente.

Eesti Postmargil on praegu abonemente üle 120.

5. Info

Filatelistidel on suur soov saada teada tulevaste markide kujundust, samuti infot poognate kohta. Otsustamaks, kui palju uue väljaande postmarke tellida soovitakse, peaks olema teada, kui palju on erinevaid müügipoognaid, kui palju need üksteisest erinevad, kui palju on poogna servi kujundaud. Praegu saab selline info teatavaks tagantjärele, kui mark on ilmunud ja filatelistide listi kaudu. Eesti Postmark lubas asjaga tegeleda.

Uudisväljaannete kohta ilmuvaid teateid ajakirjanduses peeti ebapiisavaks ja vastavat infot on ka veebilehel vähe. Tehti ettepanek, et võiks teha analoogseid e-posti sõnumeid nagu oma klientidele saadab Leedu Post. Eesti Postmark püüab olukorda parandada.

Küsiti müügilolevate ja Eesti Postmargi laost otsa saanud kaupade kohta: Eesti Postmargi selgituste kohaselt tuleb info internetipoodi.

Arutelu käigus leiti, et kõiki Eesti postmarke peaks veebis tutvustama. Varasemad (ka 1918-1941) margid tulevad Postimuuseumi.

6. Esimese päeva saadetised mõnest konkreetsest postkontorist

Probleem selles, et vahel on lisaks esimese päeva eritemplit kasutavale postkontorile filatelistide jaoks atraktiivne esimese päeva saadetiste saatmine mõnest väljaande motiiviga hästi sobivast postkontorist. Kuidas talitada, kui filatelist ei saa kohale sõita ega ka oma saadetisi ette valmistada, sest uut marki saab osta alles selle ilmumispäeval.

Eesti Postmargi esindajad said asjast aru ning lubasid probleemile lahendusvõimalusi otsida.

7. Uute huviliste leidmine ja toetamine

Koguja stardipakett on üheks selliseks võimaluseks. Osades riikides kasutatakse sellistes komplektides lõigendeid, kustutatud postmarke ja muud. Kindlasti peaks olema juures algõpetus - koguja ABC. Arutati selle võimalikku sisu ja leiti, et koguja stardipakett peaks sisaldama albumit, pintsette, postmarke ning müügihind peaks olema mõistlik. (200 krooni). Soovitati vaadata, kuidas on asi teiste riikide analoogiliste toodetega.

Üheks harrastuse populariseerimise vahendiks pakuti margikomplekte algajatele kogujatele. Ühtne pakend, postmarkide kogus komplektis kokkuleppeline ning filatelistid võiksid aidata koostada selliseid komplekte. Eesti Postmark töötaks välja pakendi ja organiseeriks müügi. Komplektis optimaalne markide arv 25 tükki pakendatuna teemade või riikide kaupa. Analoogseid komplekte pakuvad ka teiste riikide postiorganisatsioonid. Rõhutati vajadust käsitleda seda ettevõtmist, kui harrastuse populariseerimise vahendit ning mitte kui täiendavat teenimise võimalust.

Elmar Ojaste tutvustas Rootsi Posti poolt kord aastas välja antavat 149.- SEK (~270.- EEK) komplekti, mis sisaldab selle summa ulatuses postmarke ning sellele lisaks valikut filateelia- ja postikaupa. Antud toode olevat väga populaarne.

8. Eesti markide albumid (albumilehtede komplektid).

DAVO albumid on kallid ja puuduvad vapimarkide kordustrükid. Seetõttu on need paljudele sobimatud ning ei aita populariseerida Eesti postmarkide kogumist. Tehti ettepanek analoogse kujundusega albumilehtede valmistamiseks ja näidiste ülespanekuks internetti. Sellele võiks kaasa aidata Eesti Postmark.

9. Eesti Postmark - tarvikute maaletooja

Väljendati rahulolu, et Eesti Postmark sellega tegeleb. Küsiti konkreetseid ettepanekuid pakutava täiendamiseks. Filatelistide soovi kohaselt võiks müügil olla paksema tagaküljega ümbrikud formaadis A4, A5 või analoogsed. Praegused turvaümbrikud pole mõnel juhul piisavalt jäigad vältimaks saadetu kahjustamist.

Kuna erinevaid firmasi, kes aluslehti ning muid tooteid pakuvad on arvukalt, küsiti Postimuuseumilt, mida nemad kasutavad. Aive rääkis, et neil varem töötanud selle ala spetsialist testis erinevate firmade tooteid ning leidis parima olevat Saksa firma Herma tooted.

Eesti Postmark lubas kaaluda esitatud ettepanekuid ning loodab, et filatelistid annavad julgemalt teada oma soovidest ka filateeliatarvikute osas.

10. Muud teemad

Iseliimuvate postmarkide puhul tõdeti, et poogna suurus 50 marki, on liiga suur, samas oldi nõus, et 25 on optimaalne kogus marke poognal. Anti ka infot postmarkide materjali kohta, mis võimaldab postmarke korduvkasutada, kuna templivärv ei püsi postmargi pinnal, kui seda märja lapiga pühkida.

Avaldati arvamust, et Eestis aastas välja antavate erinevate postmarkide arv võiks olla väiksem.

Tehti ettepanek, et plaanis olev Tartu esmamainimise (mahapõletamise) 975. aastapäeva margi asemel võiks välja anda lihtsalt ühe Tartule linnale pühendatud postmargi.

Käsitleti margipoognale trükitava väljaande numbri sisu ja staatust. Leiti, et sellest ei tohiks mingil juhul loobuda. Juhul, kui tekitab probleeme selle käsitlemine järjenumbrina võiks tagasi pöörduda määratluse "tellimuse number" juurde, mis võimaldaks markide ilmumist nendele numbritele mittevastavas järjekorras.

Koguja jaoks on kõige tähtsam püüdlemine täieliku komplekti saavutamiseks ning poognale trükitud numbri järgi saavad kõik seda hõlpsasti hinnata. Sellega ollakse täna väga harjunud ning seetõttu sellest loobumist ette ei kujutata.

=========================
Kohtumine toimus minu hinnangul igati asjalikus ning konstruktiivses õhkkonnas. Oli tunda ühist püüdlemist parimate võimalike lahenduste leidmiseks.

Kutsun kõiki kohal olnuid seda ülevaadet agaralt täiendama-täpsustama. Samuti on igati asjakohased kõigi lugejate teema-kohased arvamused ja kommentaarid.

Elmo Viigipuu

<- algusse