In memoriam: Elmar Ojaste

By | p.k.p.l.

14. oktoobril suri Rootsis “Eesti Filatelisti” kauaaegne toimetaja ning Eesti filateelia ja postiajaloo käsiraamatu üks autoreid Elmar Ojaste. Ta sündis 31. augustil 1920. aastal Suure-Jaanis. Koolipõlves noorkotkaste seas haukkapoisse juhendades pani Elmar Ojaste aluse oma pikaajalisele tegevusele skaudijuhi ja skaudiliikumise edendajana. Keskkool jäi olude sunnil pooleli. 1938. aasta sügisel astus ta Eesti sõjaväkke. Kahe aastaga sai temast allohvitser, Irboska tolliametnike kooli lõpetamise järel tolliametnik. Teenistust alustas Elmar Ojaste Eesti-Läti piiril Lauras ning jätkus Suurupis. Koos oma riigiga kadus ka uute võimude usaldus selle riigi alamate vastu, eriti veel oma uuel välispiiril. Saksa ajal, aastail 1941-1944 õnnestus veel kord õpitud ametit pidada Keila-Joal ja Laulasmaal. Vahetult enne nõukogude võimu tagasitulekut, 24. septembril 1944 õnnestus Elmar Ojastel koos kaaslastega Keila-Joalt lahkuda. Paadireis viis ta Hiiumaa kaudu Rootsi rannikule. Mitmeks aastakümneks jäi kaugenev Kõpu tuletorni tuli viimaseks vahetuks märgiks sünnimaast.

Uuel kodumaal oli kõigepealt vajalik õppida keelt, leida sobiv töö ja täiendada ennast vastavalt uutele oludele ja vajadustele. Elmar Ojaste ametitöö seostus laomajanduse ning kvaliteedikontrolliga. Noore aktiivse mehena ei jäänud juubilar kõrvale eestlaste tegemistest. Tema peamiseks rolliks sai skaudiliikumise arendamine. Kalevipoja lipkonnas juhendas ta hundusid, oli Tallinna lipkonna asutajaliige ning üheks eestvedajaks Metsakodu ja Koitjärve rajamisel.

Skauditeemaline oli ka esimene kaastöö 1965. aastal ilmunud “Eesti Filatelisti” 10. numbrisse. Alates 1955. aastast New Yorgis ilmunud ajakirja toimetamine anti 11. numbrist alates üle Eesti Filatelistide Ühingule Rootsis. Toimetajaks valitud Madis Üürike jõudis enne oma surma teha vaid ühe numbri. Seejärel sai toimetajaks Elmar Ojaste. Eesti filateelia ja postiajaloo populariseerimiseks eesti keelt mitte oskavate huviliste seas lisas ta juba 12. numbrisse artiklite lühikokkuvõtted inglise keeles. Neist nappidest kokkuvõtetest kasvas välja püsiv traditsioon. Võõrkeelsete kokkuvõtete mahud kasvasid kuni artiklite avaldamiseni paralleelselt kahes või koguni kolmes keeles. See aitas kaasa “Eesti Filatelisti” lugejate arvu suurenemisele ning mõistagi kasvatas huvi Eesti filateelia ja postiajaloo vastu. Elmar Ojaste käe all kasvas ja arenes meie filateelia esindusväljaanne oluliselt. Ta kirjutas sinna ise ja tõmbas kaasa arvuka autorite ringi. Numbrid läksid paksemaks ja sisukamaks. Maailmanäitusel STOCKHOLMIA 74 omistati väljaandele hõbemedal. See oli esimene. Kuni Elmar Ojaste toimetaja-aja lõpuni lisandus näituseauhindu veel kakskümmend. 1993. aastal ilmunud “Eesti Filatelisti” 35. numbrisse koondas ta kõigi seni ilmunud numbrite sisukorrad ning lõpetas sellega oma töö ajakirja toimetajana ning jätkas vaid autorina. Kõigis järgmistes “Eesti Filatelisti” numbrites on midagi ka tema sulest sees olnud.

Eesti filatelistide ühingud Stockholmis ja New Yorgis otsustasid 1982. aasta detsembris asuda Eesti filateelia ja postiajaloo kataloog-käsiraamatu koostamisele. Elmar Ojaste valiti postiajaloo toimetajaks. Filateelia toimetajana alustas Heldur Alver ning jätkas Vambola Hurt. 1986 aastal sai valmis meile nii tuttav ja asendamatu “must piibel”: “Eesti = Estonia : philately & postal history handbook-catalogue”. Selle eest saadud kuldmedalid filateelianäitustel — Stockholm 1986, New York ja Kopenhaagen 1987, Helsingi 1988, Praha 1988, India 1989, Frankfurt 1989, London 1990 — näitavad, et valminud oli tõesti esmaklassiline töö. Eesti filateelia ja postiajaloo huvilistele sai sellest kohe ilmumise järel asendamatu käsiraamat ning teejuht.

Elmar Ojaste pidas väga tähtsaks huviliste koostööd. Ta oli ise oma teadmiste ja kogemustega lahkesti abiks teistele uurijatele. Niisamuti nautis ta suure hulga sõprade ja kaastööliste toetust ja abi oma kirjatööde tegemisel, “Eesti Filatelisti” toimetamisel ning käsiraamatu koostamisel. Eesti iseseisvuse taastamise järel sai temast väärtuslik nõuandja postiametkonnale postmarkide väljaandmisel ja postimuuseumi tegevuse taastamisel. Niisama toekas oli Elmari panus Eesti filateeliaelu edendamisel. Osaledes näitustel, lüües kaasa postiajaloo teemalistel kohtumistel, kirjutades lühemaid ja pikemaid artikleid oma harrastuse tutvustamiseks ja populariseerimiseks nii Eestis kui ka Rootsis. Tehnika ja tehnoloogia arenguga kaasnenud uued võimalused said samuti sujuvalt kasutusele võetud. Kirjatööd hakkasid valmima arvutil ning mahukale traditsioonilise posti teel toimuvale kirjavahetusele lisandus vilgas suhtlemine e-posti vahendusel.

Lisaks filateeliale ja postiajaloole jagus Elmar Ojastel olulisel määral enegiat ja tähelepanu skaudiliikumise edendamisele nii Rootsis kui ka Eestis. Eesti Muinsuskaitse Seltsi Göteborgis asutajaliikmena osales ta aktiivselt ka muinsuskaitsealastes ettevõtmistes. Pühendas aega oma sünnikoha, Suure-Jaani ajaloo uurimisele. 2001. aastal pälvis Elmar Ojaste koduloolase, sõjaliste teenetega vabadusvõitleja ja skaudijuhina Valgetähe medali.

Tunnustamaks Elmar Ojaste panust Eesti filateelia ja postiajaloo uurimisel ning talletamisel valisid ta oma auliikmeks Rootsi Filatelistide Liit, Association Internationale des Journalistes Philateliques ja Rahvusvahelise Eesti Filatelistide Selts. Rootsi Filatelistide Liit autasustas teda Nils Strandelli medaliga ja AS Eesti Post teeneteplaadiga.

Lisaks perele jäävad Elmar Ojastet tänutundega meenutama väga paljud sõbrad ja kaasteelised pikalt ning viljakalt eluteelt. Paljudel meie hulgast on võimalik meenutada koostööd või kohtumisi Elmariga. Tema poolt kirjapandust ammutavad vajalikke teadmisi lisaks tänastele ka tulevased huvikaaslased.

Suur tänu, Elmar Ojaste ehk Wanna Matz!

———————————–
Filateelia foorum: Elmar Ojaste 1920-2017