http://www.aiboland.ee/
võttis alates 09.07.2010 kasutusele erikujundusega kalendertempli:
Sündmusest Rannarootsi Muuseumi veebilt:
Erikujundusega kalendertempliga ümbrik:POST-HANS 135. Reedel 9. juulil 2010.
Posti-Antsu kiiluvees. 111 aastat tagasi võttis Hans Westerblom oma kadunud õemehelt üle postivedaja-liinipidaja ameti ning asus elama Österbysse, Noarootsi poolsaarel.
Ürituse kava. 9. juulil 2010.a.
Kell 10.00. Tervitus ja näituse avamine
Kell 10.10-11.00 , Tervituste kirjutamine ja postivaadi täitmine.
Kell 11.00 Postilaeva teelesaatmine.
Postilaev väljub Haapsalust Rannarootsi muuseumi juurest Österby igal täistunnil, ühel reisil saab osaleda 10 inimest. Pilet: 50,- EEK.
10-11. juulil väljub esimene postilaev Haapsalust-Österby liinile kell 10.00 ja edasi igal täistunnil kuni huvilisi jätkub.
Hans Westerblom, hüüdnimega Posti-Ants, sündis 9. augustil 1875. aastal Kudani külas Noarootsis. Juuni lõpul 1899 sai ta Östebyst teate, et õemees Posti-Mats on surnud ja ta pidi õele appi minema. Temast sai postivedaja ja vana kombe kohaselt pandi nimeks Posti-Ants. Üle lahe sõitmine oli siis vilets, liiklus toimus ainult sõudepaatidega. 1901 aastal muretses ta omale purjepaadi „Salme“ ja vedas sellega posti ja inimesi üle lahe. Samuti sai ka sõudepaate üürida. Ajajooksul muretses ta veel purjekaid juurde, „Wram“, „Swalan“, „Norman“ , „Jupiter“ ja „Hulda“. Saksa okupatsiooni ajal (1917- 1918) sokutasid kohalikud mõisnikud Hansu Haapsalusse trellide taha ja postiveo kohustus langes tema poegade õlgadele. Robert ja Alfred olid siis vaid 10 ja 9 aastased. Paljud inimesed pelgasid poiste noorust ja ei julgenud seepärast paadisõitu ette võtta. Ajajooksul hirmud vähenesid ja 15 – aastastena ei peljanud neid enam keegi. Vabariigi algusaastatel paranes ka rahaline seis ja 1925. aastal monteeriti paati esimene mootor. Rahvale meeldis mootorpaadiga reisimine rohkem, kuna see sõitis peaaegu iga ilmaga ja purjepaadist tunduvalt kiiremini. 1932. aastal tabas Westerblome aga õnnetus, nende tuliuus postipaat „Ost“ pandi Österby sadamas põlema ja see põles kuni veeliinini ära. Osavate meistrimeestena ei lasknud nad tujul langeda vaid ehitasid paadi uuesti üles. 1934. aastal pidas Hans suurt 30 –aastast pideva liinisõidu juubelit ja „Ost“ tegi rahva rõõmuks tasuta ülevedusid. Sel aastal oli perekonnal kolm mootorpaati. „Ost“ vedas rahvast, „Nord“ kevadel silku, suvel turiste ja sügisel õunu ning „Süd“ seisis sillas alati sõidukorras tagavaraks. Hiljem oli neil veel paadid „Aavo“ ja „Fram“. Teise ilmasõja ajal, kui Saksa väed hakkasid sisse tulema, puuris Hans „Ostile“ augud sisse ja lasi paadi põhja, et nõukogude vene sõdurid seda konfiskeerida ei saaks. Selle asemel konfiskeeriti hoopis „Aavo“ ja väidetavalt teel Saaremaale läks paat põlema ja kõik paadisolnud hukkusid. „Ost“ aga tõsteti uuesti merepõhjast üles, seati korda ja sellega põgeneti 1943 aasta jõulude ajal Soome kaudu Rootsi. Meenutame üheskoos Posti-Hansu Haapsalu-Österby laevaliini, kirjutame tervitused ja saadame postilaev “Vikaniga” taas meritsi teele.
Sündmuseks telliti ka Eesti Posti teenust Minu Mark kasutades ka postmargid:
Vaata lähemalt foorumiteemast:
viewtopic.php?f=23&t=3165
Üritust kirjeldav artikkel:
Postipaat viib veerand tunniga üle lahe (Lehte Ilves) -- Lääne Elu 10.07.2010 lk 4
Kui kõik olid kaardi- ja margisabas ära seisnud, kaardid valmis kirjutanud ja vaati lasknud, pani muuseumi juht Ülo Kalm vaadile kaane peale. Just selle sündmuse puhuks Haapsallu sõitnud emeriitprofessor Hans Westerblom sai meisli ja haamri, et ta vaadivitsad kõvasti kinni koputaks. Mingu postipaat põhja või ärgu mingu, postivaat pidi igal juhul randa jõudma.
Siis viidi vaat süles Vikanile ja kapten Jorma Friberg tüüris ajaloolise puulaeva koos postivaadi ja kümnekonna reisijaga üle lahe Österby sadamasse. Seal ootasid muulil juba noarootslased, puude vilus peletas parme kaariku ette rakendatud hobu. Sellega saabus sadamasse Pürksi postkontori töötaja Eve Kalm.
Vaadivitsad koputati kaldal uuesti lahti, vaat tühjendati postikotti ning Eve Kalm sõitis kaarikuga postkontorisse kirju sortima ja laia ilma saatma.