Filateelia näituse töö valmistamine

Teated parajasti päevakorral olevatest sündmustest ja uudistest, mis filatelistidele Eestis huvi võiks pakkuda
Post Reply
Kaidoa
Posts: 197
Joined: 19.05.2009 23:27

Filateelia näituse töö valmistamine

Post by Kaidoa »

Filateelia näituse töö ettevalmistamine võtab parasjagu aega ja paraku ka teadmisi.
Senine eesti eksponentide praktika kipub olema selline, et me kipume kaotama punkte just tööde vormistamise ja esitlemise osas.
Need kes plaanivad osaleda, järgmise ja ülejärgmise aasta, Eestis toimuvatel filateelianäitustel on viimane aeg hakata sellele mõtlema.
Üheks võimaluseks on järgmisel aastal Stokholmis toimuval seminaril - "Pre-Stockholmia Philatelic Summit". Üritus toimub 07-09.Aprillil 2017 aastal.
Kava ja avaldus on lisatud manuses.
Attachments
Invitation Pre-Philatelic Summit 2017.pdf
(1.56 MiB) Downloaded 446 times
Kaidoa
Posts: 197
Joined: 19.05.2009 23:27

Re: Filateelia näituse töö valmistamine

Post by Kaidoa »

Hea filateelianäituse töö koostamiseks ja kõrgete punktide saavutamiseks ei piisa heast kogust. See on vaid eeldus selle saamiseks. Nagu mitmel pool seminaridel on ikka ja jälle rõhutatud on peaaegu igal kogujal olemas 60 punkti kogu. Suuremad punktid tulevad juba uurimuse ja vormistamise eest.

1) Näituselehed. FIP soovitab kasutada järgmise suurusega näituselehti:
a. A4 21x29,7 cm või 23x29 cm 4 lehte reas
b. A3 42x29,7 cm või 46x29 cm 2 lehte reas
c. 31x29 cm 3 lehte reas
Samuti ei ole harvad juhused kui ühe rea peal koos kasutatakse kahte A4 ja ühte A3 lehte.

2) Näituselehe vormistamine
Kaasaegset näituselehte iseloomustab selle pinna maksimaalne kasutamine filatelistliku materjali esitamiseks. Siit tuleneb ka arusaamine, et näituselehel ei ole soovitav kasutada kogu lehte ümbritsevat raami. Sellise raami kasutamine vähendab töö esitlemiseks kasutada olevat pindala ja
jätab mulje, et eksponendil ei ole piisavalt sobivat materjali. Ainukene joon mida kasutatakse on lehe ülaservas. Selle joone peale jääb kas siis töö pealkiri ja/või näituse plaanist tulenevad alapealkirjad. Erandiks on siin esimene lehekülg (tiitelleht koos sisukorra ja töö plaaniga) kus sellise ülajoone kasutamine ei ole otstarbekas. Igal näituselehel on ka mõned kohustuslikud elemendid. Iga näituseleht peab olema nummerdatud. See on vajalik selleks, et näitustel kus töid paigaldavad teised inimesed saaksid seda õieti teha. Lehekülje numbri asukoht ei ole näituse eeskirjadega määratud. Number võib olla lehekülje esiküljel kui ka tagaküljel. Number peab olema selgelt ja üheselt mõistetavalt kirjutatud. Kuna iga näituseleht peab olema kaitstud läbipaistva kaitsekilega, siis otstarbekas on number panna kilele. Sellise paigutuse korral saab juba valmis näituselehte kasutada, erinevatel näitustel / töö arenedes, teistes kohtades. Filatelistlik materjal, mida on hinnanud ekspert ja mille kohta on väljastatud vastav sertifikaat, tuleb märkida näituse esilehe paremal all nurgas „E“ tähega. Vastav sertifikaat tuleb panna näituselehe taga küljele. Kui sertifikaati ei ole ja vastav märge on vaid postmargi tagaküljel, siis seda ei ole vaja eraldi näituselehel märkida. Ilma sertifikaadita ei anna eksperdi, tempel postmargil näitusetööle lisaväärtust juurde.
Näituseleht võiks olla veidi paksema kui tavaline koopiapaber. Paksem paber kaitseb materjale mida sinna kinnitatakse. Koos kaitsekilega annab see täiendava kindluse, et filatelistlik materjal ei saa kahjustatud kui lehti pannakse või võetakse näitusestendilt. Näituseleht on reeglina valge või siis pastelsetes toonides (beez, sinine, helepunane kollane). Näituselehe värv peab toetama eksponeeritava materjali esile toomist. Näituselehe kaitsekile peab olema läbipaistev ja tugev. Kontoritarvete poes müüdavad A4 ja A3 kiled ei ole selle jaoks kõige sobivamad. Nad on liiga pehmed ja sageli ka venivad kasutades välja. Siin võiks vaadata filateelia tarvikute müügile spetsialiseerunud internetipoodide poole. Üheks võimalikuks kohaks on LEUCHTTURM, kood: 331217. Nende kaitsekile on selge, läbipaistev, 170g/m2 kohta. Analoogseid tooteid on ka Davo ja Lindner valikus.
Järgneb....
Kaidoa
Posts: 197
Joined: 19.05.2009 23:27

Re: Filateelia näituse töö valmistamine

Post by Kaidoa »

3) Filatelistliku materjali vormistamine
Filatelistlik materjal (postmargid, kirjad jne.) kinnitatakse näituselehele ja ümbritsetakse raamiga. Praktiliselt ilma erandita kogu filatelistlik materjal tuleb ümbritseda raamiga. Raam on mõistlik teha igast küljest ca 2 mm suurem kui on sinna sisse paigutatav materjal. Raami kasutamisel on suuremaid vabadusi vabaklassis. Põhjuseks asjaolu, et sellistes töödes saab kasutada ka ajalehe väljalõikeid, esemete näidiseid (teelehed, pitsi tükid, lusikad jne.) ja igasugust mitte filatelistliku materjali.
Postmarkide kinnitamiseks kasutatakse selleks spetsiaalselt valmistatud kiletaskuid. Kiletaskuid on saadaval erinevate suurustena. Pakutakse nii ribadena, lehtedena ja ka enam kasutatavate postmargi mõõtudega. Kiletasku esikülg on läbipaistev. Tagumine külg on kaetud liimiga. Saadaval on nii läbipaistva kui ka musta värvi tagumise küljega. Hetke suundumuste järgi ei ole soovitav kasutada musta taustaga kiletaskuid. Üheks erandiks kus on musta tausta kasutamine mõttekas on perforatsiooni variantide demonstreerimine. Mustal aluspõhjal paistab perforatsioon paremini välja. Siit tuleneb otseselt ka soovitus perforatsiooni variantide esiletoomiseks kasutada minimaalselt margipaare ja suuremaid tükke. Kuna erinevaid kiletaskuid on saadaval piisavate mõõtudega, siis on soovitav kõik postmargid panna kiletaskutesse ja kiletaskud liimida näituselehele. Kirjade ja postkaartide kinnitamiseks saab kasutada fotonurkasid. Praktilisest kogemusest lähtuvalt on hea kasutada isekleepuvaid fotonurkasid.

1. Praktiline harjutus:
Näituselehe põhja tegemine kasutades Word programmi.
a) Ava uus tühi Word tööleht Fail -> uus -> Tühi dokument = avaneb tühi lehekülg
b) Vorminda näituselehe veerised Küljendus -> Veerised -> Kohandatud veerised -> muuda veerised Üleval 2,5, all 1,0, vasakul 1,0 ja paremal 1,0. Kinnita muudatused -> OK.
c) Salvesta muudetud veeristega tühi tööleht.
Nüüd on olemas näituselehe põhi, mida saab kasutada kõikide näituselehtede vormistamisel.

2. Praktiline harjutus
Filatelistlikule materjalile raami tegemine.
Avage salvestatud näituselehe põhi. Ülesanne on teha sellele lehele raam postmargile mille mõõdud on 40 x 60 mm.
a) Joonistame raami Lisa -> Tekstiväli -> Joonista tekstiväli -> hiire kursori asemele tuleb risti kujuline sümbol. Asetage rist lehes kohale kuhu soovite raami paigutada ja klikkige vasak poolse klahviga kaks korda. Lehele tekkib ristkülik.
b) Liikuge kursori otsaga kujundi joone peale selliselt, et kursori otsa lisandub rist ja vajutaga hiire paremat klahvi. Avaneb uus aken. Minge kursoriga tekstini "Veel paigutusvahendeid."
Veel paigutusvahendeid ->
 Paigutus -> Klikkige ruutu Lukusta ankur. See tagab selle, et raami saab leheküljel vabalt liigutada vastavalt Teie paigutusele
 Teksti mähkimine -> Nelinurkselt (või mõni teine Teile sobiv viis kuidas raam hakkab teksti suhtes paiknema)
 Suurus -> määrake mõõdud. Laius meie näites seega 44 mm ja kõrgus 64 mm. Raam peab olema igast küljest 2 mm suurem kui on sinna paigutatav postmark või kiri.
 Kinnitage valik -> OK
järgneb....
Kaidoa
Posts: 197
Joined: 19.05.2009 23:27

Re: Filateelia näituse töö valmistamine

Post by Kaidoa »

Nüüd saab arvuti ekraanil kujundada oma näituseleht. Soovitav on kõigepealt paigutada lehele filatelistlik materjal ja seejärel selgitav tekst. Tänu arvuti võimalustele on võimalik teha igast lehest piiramatu arv erinevaid paigutusvariante. Neid saab eelvaates vaadata ja vajadusel ka prooviks välja printida. Kui mõõdud ja paigutus on valmis , siis saab lehe väljatrükkida ja kiletaskud liimida raamide sisse. Liimi kuivades saab kile taskutesse asetada filatelistlik materjal ja leht ongi valmis.

4) Näituse töö
Tegelikult näituselehe vormistamisest on ikkagi vähe. Vaja on ka ideed töö tegemiseks. Tegelikult algab iga töö ideest mis tuleks vormistada näituse plaanina. Sisukord aitab hoida tööd raamides. See ei tähenda seda, et töö koostamisel ajal ei võiks seda muuta ja täiendada. Jaga näituse idee osadeks ja koosta näituse plaan. Koosta näituselehed vastavalt plaanile. Soovitav on sisukorras olevaid alajaotusi tuua viidetena ka iga konkreetse näituselehele. See kergendab oluliselt žürii ja ka vaataja tööst arusaamist. Eduka töö ja kõrgete punktide saavutamiseks on vaja teha töö selliseks, et esmasel vaatamisel on võimalik sellest aru saada. Isegi öeldakse, et žürii on kamp lollpäid, kellele tuleb kõik lühikese ajaga puust ja punaseks ette teha. Tava olukorras on žüriil Sinu töö vaatamiseks aega 15-20 minutit. See teeb viie stendilise töö puhul 3 minutit lehe kohta. Zürii koosneb kogenud inimestest aga mitte üliinimestest. Neid aidates aitate ka oma tööd kõrgemale kohale.

Näide 1
Temaatiline kogu .- PEIPSI JÄRV
Sisukord
1) Sissejuhatus 1
2) Järve asukoht 2
3) Järve geoloogia 4
4) Järves elavad kalad 6
5) Järves elavad loomad 8
6) Järve ääres pesitsevad linnud 9
7) Järv ja poliitika 10
8.) Järve ääres elavad rahvad 13
8.1. teised rahvakillud vmt. 13
8.2. Vanausulised 15
9) Järve tööstuslik kasutamine 16
Jne.

Näited:
Lehekülg nr. 2 pealkiri
PEIPSI JÄRV 2. Järve asukoht


Lehekülg nr. 15 pealkiri
PEIPSI JÄRV 8. Järve ääres elavad rahvad
8.2. Vanausulised


Nüüd saab žürii toetuda sisukorrale. Kui midagi läheb vahepeal meelest saab tulla sisukorrast abi otsima. Siit tekkib uus küsimus, et kui detailne peaks sisukord olema. Ise pooldan seda arvamust, et ei ole vaja igat väikest osa sisukorda ära tuua. Meie näites võiks 15-l näituselehel vastav alapealkiri olla kuid sisukorras ei pea see ilmtingimata olema.

järgneb....
Kaidoa
Posts: 197
Joined: 19.05.2009 23:27

Re: Filateelia näituse töö valmistamine

Post by Kaidoa »

5) Erinevate materjalide esitamine
Filatelistlik materjal nagu postmargid, kirjad, FDC-d, tervikasjad ja postkaardid tuleb esitada piisava selgusega kasutades parimat saada olevat materjali. Parima saada oleva materjali all mõistetakse antud teema kontekstis üleüldse saada oleva materjali kvaliteeti. Kvaliteedi all mõeldakse seda kuidas näituse materjal välja näeb. Postmargid peavad olema terved ilma murde kohtadeta. Kirjade nurgad peavad olema terved. Tekst ja seal peal olevad templi jäljendid selged. Siin on muidugi ka erandeid. Erandid on katastroof postisaadetised (laeva – ja lennuõnnetused). Teiseks erandiks on desinfektsiooni kirjad kus desinfektantide toime tulemusena võib olla mingi osa kirjal olevast tekstist halvasti loetav. Templi jäljendite puhul kehtib reegel, et selgelt loetavat templit ei tooda kirja kõrval eraldi välja. Selle reegli massiline eiramine võib kasu asemel hoopis kahju tuua. Kirjad reeglina paigutatakse näituselehele esiküljega. Kui kirja tagumisel küljel on töö seisukohast olulist informatsiooni, siis sellest tehakse näituselehele 60% suurune koopia. Siin võib osutuda otstarbekaks mõni tagaküljel olev oluline templijäljend suuremana ning eraldi välja tuua. Filatelistliku materjali juures olev tekst peab olema ammendav antud teema kontekstis kuid nii lühikene kui võimalik. Näiteks temaatilise kogu korral räägitakse näitusekogust kui koomiksist. Koomiksil peab pilt kandma enamuse informatsioonist.. Tekstil on vaid abistav osa. Samas postiajaloo juures tuleb kirja peal olev informatsioon lahti kirjutada. Tuua välja tariifid, tariifi kehtimise ajad. Kustutamiseks kasutatud templite info. Juurdemaksu templid, tsensuuri templid ja muud kirja olulisust esile toov informatsioon. Väga sageli kirja teebki haruldaseks mitme asja koosesinemine. Traditsioonilises filateelias näidata postmarkide variatsioone, trükivigu. Reeglina on vead väikesed. Siin tuleb tööle kasuks kui variatsioon tuuakse esitatava postmargi kõrval suurendatud pildina või ka joonisena. Tavaline on, et kasutatakse stiliseeritud postmargi trükilehte kujutist, et näidata trükivea asukohta margilehel. Heaks / soovitatavaks tavaks hakkab saama ka postmargil oleva pildi informatsiooni lisamine. Näiteks tuuakse juurde postkaart vaatest , mis kunstnikule oli aluseks postmargi kavandi koostamisel. Piltpostkaart trükikojast või mõnest muust postmargi saamislooga seotud paigast. Hinnatakse võimalikult tervik lugu postmargi saamisest kuni valmis margini.

Näide esimestest lehtedest: Malcolm Groom_Tasmania Pictorial 1899-1912 Taipei 2016 G
Attachments
Malcolm Groom Tasmaania I.jpg
(173.23 KiB) Not downloaded yet
Malcom Groom Tasmaania II.jpg
(132.34 KiB) Not downloaded yet
Kaidoa
Posts: 197
Joined: 19.05.2009 23:27

Re: Filateelia näituse töö valmistamine

Post by Kaidoa »

6) Raami paksus ja värv
Muutes raami paksust ja värvi saab vaatajatele ja žüriile edastada täiendavat informatsiooni. Näituse töödes on väga oluline ja tervitatav haruldaste materjalide kasutamine. Arvata et žürii teab kõike on ekslik. Iga eksponent peab ise hoolitsema selle eest, et tema näituselehtedel olevad haruldused on vastavalt märgitud. Igaüks ise määrab ära skaala kuidas ta oma töös kasutatavat materjali tähistab. Kõige lihtsam on variant kus kõik raamid on ühesuguse paksuse ja värviga. Sellisel juhul töö koostaja ei erista haruldusi oma töös. Järgmine variant on jagada oma töös olevad asjad kolmeks: tavaline materjal, harva esinev materjal ja haruldane materjal. Vastavalt sellele tuleks kasutada erineva paksusega raamijoont. Erinevate materjalide esitamisel kasutatava raami paksuste selgitus peab olema toodud töö sissejuhatuses.
Antud lahenduse kasutamisel on mõned puudused. Erineva suurusega materjali korral tundub sama joonepaksus vaatajale erinev. Näitusestendi distantsilt vaadates ei pruugi joonte paksuse erinevus selgelt eristuda. Kuna eksponendi üks eesmärke on võtmetähtsusega materjali esiletoomine, siis üha sagedamini kasutatakse erineva värviga raamijoont. Näiteks tavalised asjad on musta raamiga, haruldased on siis kas sinise, rohelise või punase raamiga. Selline materjali esitamine toob näitusestendil haruldused paremini esile. Otstarbekas on kasutada põhivärve. Sama tooni erinevuste kasutamine materjali esiletoomiseks ei ole praktilistel põhjustel otstarbekas. Väga sageli arvutis seadistatud värvitoon erinev sellest, mis printerist välja tuleb.

7) Mis asi on harva esinev ja mis haruldane
Iga hea näitusekogu lahutamatu osa on ka harva esinevate või haruldaste materjalide esitamine. Iga näitusetöö koostaja määrab ise milline materjal töös on harva esinev ja milline haruldane. See põhineb töö koostaja teadmistel. Tegemist ei ole absoluutse skaalaga. Alati on võimalik, et töö koostaja ei tea kogu informatsiooni. Samas tuleb alati arvestada sellega, et mõni žürii liige võib teada rohkem kui töö koostaja. Samuti ei ole olemas universaalset skaalat või numbrit kus maalt on tegemist harva esineva ja kus maalt haruldase materjaliga. Vaikival kokkuleppel loetakse haruldaseks materjali mida on teada ca 8-12 tükki. Harva esinevaks kuni 50 ühikut. Näiteks 5 sendine viie jalaga vapilõvi ei ole harva esinev postmark. Reeglina postmargi trükiproovid, sõltumata tootmistsükli faasist, ei ole haruldased. Haruldane on ainult see üksik või paar lõplikku marki mille alusel trükitakse kogu tiraaž. Hea kui see oleks tõestatav, et selline proov on valminud enne trükki minekut. Siin oleks abiks kui proovil on vastav kuupäev pädeva isiku kinnitusega. Kinnitus peab tõendama selle olemasolu enne trükki minekut. Seega selline kinnitus saab tulla vaid vahetult selles protsessis osalejate käest. Seda kutsutakse „Die Proof“. Kõik kavandid ja proovid enne ning pärast seda on, filateelia seiskohalt, vähem haruldased. Erinevad posti administratsioonid annavad välja ka nummerdatud postmarke, blokke jne. Reeglina nende tiraažid on piisavalt suured, et mitte kvalifitseeruda harulduste ega ka harva esinevate hulka. Samuti on ekslik arvata, et mida väiksem on number postmargil et seda haruldasem ta on. Numbrid „1“ ja „200“ on ühtemoodi „haruldased“. Samas ei ole ka ühest seost hinna ja haruldus astme vahel. Haruldane asi ei pea olema väga kallis. Hinna määrab eelkõige ikkagi turu suurus. Kui suur on potentsiaalne huviliste ja ostjate ring. Mida suurem see on seda kallim on haruldane asi. See kehtib olukorras kus nii müüja kui ka ostja teavad millega on tegemist. Kui müüja seda ei tea, siis võib üliharuldase asja saada ka muidu. Filateelia ajalugu teab rohkesti selliseid näiteid. Väga sageli on see kirjade puhul kus erinevad kirja osad (postmargid, tariifid, templid) koostoimes võivad osutuda üliharuldaseks.
Mingi postmargi või ka kirja haruldus aste on ajas muutuv. Ei ole harvad juhud, kus aja jooksul teadmiste kasvades mõne materjali haruldus aste suureneb või väheneb. See on ka üheks põhjuseks, miks kaasaegse materjali haruldus astet on keeruline hinnata ja võimalusel seda ka ei tehta. Küll aeg annab arutust.
....järgneb
Kaidoa
Posts: 197
Joined: 19.05.2009 23:27

Re: Filateelia näituse töö valmistamine

Post by Kaidoa »

8) Materjali paigutus näituse stendil
Suurtel rahvusvahelistel näitustel on iga töö jaoks 10-15 minutit. See teeb iga stendi kohta mõne minuti. Sellest tulenevalt on ülioluline kuidas näeb välja stend. Kas ta on tervik, torkab silma ja tekitab žüriis huvi. Kui see on saavutatud, alles siis minnakse detaili ja vaadatakse lehti eraldi. Kui esitaja töö ei pretendeeri kuld medalile, siis võib juhtuda, et töö hinnatakse stendide vaatamisel saadud muljete alusel. Seega tasub keskenduda kogu stend visuaalsele väljanägemisele. Siin on omal kohal terminid sümmeetria, visuaalne psühholoogia ja näituse lehtede omavaheline paigutus.
Näituse ühele stendile mahub 16 A4 suuruses lehte. See teeb neli rida. Igas reas on 4 lehte. Töö koostamisel tuleks arvestada sellega, et kõikide lehtede asukohad stendil ei ole ühesuguse tähendusega. On rida asukohti, mis tahes tahtmata torkavad rohkem silma. Neid lehekülgi tuleb ära kasutades tuues võimalusel olulisim / parem materjal nendele lehekülgedele. Kõige paremini torkavad silma silmade kõrgusele jäävad lehed. Seejärel esimese rea lehed ja kõige lõppu alumise rea lehed. Seega võimalusel tuleks olulisim materjal paigutada teisele või kolmandale reale. Arusaadavalt peavad kõik stendid olema täidetud võrdselt hea materjaliga. Praktikas see alati ei kipu õnnestuma. Võimalusel tuleks siiski pöörata suurt tähelepanu ka viimase stendi lõpu lehtedele. Need ei tohiks üldisest töö tasemest alla poole jääda. See torkab lihtsalt silma ja sedasi võib alguse hea mulje kaduma minna. Väga sageli žürii vaatab esialgu esimest ja viimast lehte ning alles seejärel asub kogu tööd vaatama. Siin saab kõige parema pildi näituse lehtede põrandale ladumine. Kuni selleni välja, et põrandal on kogu töö stendide kaupa. Ei ole väga haruldane, et tipp töö omanik omab kodus ühte näituse stendi ja koostamise käigus vaadatakse ka stendid ükshaaval läbi ning vajadusel korrigeeritakse.
Kaidoa
Posts: 197
Joined: 19.05.2009 23:27

Re: Filateelia näituse töö valmistamine

Post by Kaidoa »

Postkaardi näituse töö seminar Cap Town's.
Eestis on postkaardid olnud näitusel juba pikka aega. Sama saab öelda ka Põhjamaade, Saksamaa ja Uus Meremaa kohta.
FIP tegi sellega algust 2017 aastal kui Soomes toimunud näitusel olid postkaardid eraldi klassina väljas.
Nüüd siis koostatakse näituse hindamise eeskirju ja korraldatakse seminare. Manuses on Cap Townis toimunud FIP ametliku postkaartide seminari materjal.
Attachments
2022-FIP-Cape-Town-PPC-Seminar.pdf
(7.76 MiB) Downloaded 28 times
Kaidoa
Posts: 197
Joined: 19.05.2009 23:27

Re: Filateelia näituse töö valmistamine

Post by Kaidoa »

Erim või trükiproov
Osta keskkonnas ja coins.ee müüakse viimasel ajal sageli ilma perforatsioonita postmarke. Jääb mulje, et sageli ei tehta vahet millega on tegemist.
Eesti Post ei ole väljaandnud perforeerimata postmarke. Seega kõik perforeerimata postmargid ei ole erimid e. vigatrükid. Tegemist on trükikojast pärit margi valmimise protsessi vahe etapiga ehk värviproovidega. Kuna on värviproovid, siis võib leida erineva värvitooniga eksemplare. Väga harvad ei ole ka juhud kus tootele on saanud kaks värvi ringi. Sellistel trükiproovidel puudub haruldus aste kuna neid trükitakse 100 - 400 trükipoognat. Ise asi on muidugi see kui palju selliseid tooteid on trükikojast jalad alla võtnud. Hetkel pakutavad "perforeerimata" postmargid on koguses 50-70 lehte igat eksemplari.
majana
Posts: 91
Joined: 21.02.2011 19:10

Re: Filateelia näituse töö valmistamine

Post by majana »

Otsin lõigatud Wiiralti ploki/1998/ ilma nominaalita ja lõigatud purjelaeva Tormilind/1997/.
majana.abramson@gmail.com
Post Reply

Return to “Parajasti päevakorral”