filateelia foorum

Tere, kindlasti oskab keegi mind kahe küsimusega aidata:

1) Ma ei saa aru, kuidas on kujunenud 1918-1940 välismaale saadetud kirjade tariifid. H&O Eesti filateelia käsiraamatu: lk 408-411 on ära toodud Eesti ajaloolised postitariifid. Ma oletan, et enamasti on seal lihtkirja (15g) tariif esimesena ja siis all (add 20g) oleva tariifi lisamisel võib kokku saata 35 g? Samas on mõnel aastal (nt 1920) ära toodud ainult esimene number- kas see tähendab, et lisakaalu tasumisel tuleb kasutada varasema aasta hinnakirja või olid kõik välismaale saadetud kirjad sama kallid?
Kui mõne aasta (nt 1921) all ühtegi numbrit "foreign" all ei ole, siis kas tuleb kasutada eelneva aasta tariife või antud veerus kõrgemal olevaid tariife?
Probleem on selles, et kui vaadata eBay's müüdavaid ümbrike, siis mina saan üsna harva korrektse frankeeringu kokku ja tahaksin olla kindel, et olen õigesti asjadest aru saanud.

2) Miks ei ole paljudel 20-ndatel saadetud ümbrikel aadressi? Mul on mitmeid 20-ndatel saadetud postkaarte, kus on korralik aadress (tänava nimi + maja number) ja samas on paljudel müüdavatel kirjadel peal ainult isiku nimi ja linn. Kuidas need kirjad sellel ajal postkontorist õige isikuni jõudsid?

Vastuste eest ette tänades,
G.M

Ehk on tariifide osas abiks:
Esa Mattila
Viron postimaksuja / Postal rates of Estonia 1918-1940
Suomen Filatelistiliitto - Finlands Filatelistförbund
Tutkimuksia 6 Forskningar
http://www.filateelia.ee/trykised/Esa_M ... ia_300.pdf

Suured tänud

Ülal mainitud uurimust lugedes on tekkinud huvitavaid küsimusi. Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumi virtuaalnäitusel "Eesti Õhupost 90" on üleval mitmeid 1923 postisaadetisi. Kirjeldustes on kirjas, et frankeering on õige, kuid tegelikult varieerub sama aasta kirjade frankeering 10M-30M + õhuposti maks. Ilmselt on mõeldud, et õhuposti maks on õige ja vähemalt ühel lisandub tähitud kirja maks ning ehk on kirjad olnud tavapärasest raskemad. Kuidas on aga aastal 1923 saadetud kiri välismaale 10 M eest? Vähemalt pildil jääb mulje, et tegemist on lihtkirja mitte postkaartiga ning härra E.Mattila uurimustöö põhjal maksis kirja saatmine 1923 välismaale 15 M mitte 10M. Ehk oskab keegi kommenteerida seda viimast eripära?