Lagedi

Postikorraldusest läbi aegade, materjali süstematiseerine, postiasutused, postitariifid jne.
Post Reply
Kymmel
Posts: 4
Joined: 22.12.2004 12:35

Lagedi

Post by Kymmel »

LAGEDI SIDE AJALOOST


Lagedi raudteejaam ehitati 1870. aastal. 1873. aastal seati raudteejaamas sisse „telegrrafi kuntur”. Siit saab alguse Lagedi postiteenistus. Jaamas oli postijaotus kapp, kust 30 abonenti said kätte oma posti. Postiagentuur asus jaama hoones kuni 1943. aastani. Ametlikult avati Lagedi postiagentuur 23. veebruaril 1923. aastal Lagedi raudteejaamas. Paljud mäletavad, et 1998. aastal oli sidejaoskonna 75nda tegevusaasta pidulik tähistamine Lagedil, välja anti ka juubeli eriümbrik.

1943. aasta kevadel toodi posti agentuur raudteejaamast tolleaegses Kopli külas asuvasse Viirmaade majja, kus see tegutses 1965. aasta lõpuni. Samuti toodi kaasa abonementkapp, kuna kojukannet ei olnud. Postiagentuuri juhatajaks võeti tööle majaperenaise tütar ja raamatupidamist õppinud Vaike Viirmaa-Štšeglova. Sidejaoskonnas asus 25-numbriline käsikeskjaam, mis teenindas peale Lagedi ka Rae vallamaja ja selle asutusi. 1943. aastal võeti tööle telefonist. 10. aprillil 1945 asutati Harju sidekontor. Lagedi sidejaoskonna ülemaks määrati Vaike Štšeglova, kes töötas selles ametis kuni 1968. aastani.

Seoses kolhooside moodustamisega 1949. aastal hakkasid tööle kolhoosipostiljonid. Kojukande ringkondi oli 2 ja kuna nad olid üsna pikad, toimus posti kojukanne hobustega. Hiljem, kui kolhoos reorganiseeriti sovhoosiks, võttis postiljonid tööle sidekontor. Posti kojukanne toimus juba jalgratastega.Postivahetus toimus Tallinn – Narva reisirongi postivagunis. Sidejaoskonnas jaotati post abonentkastidesse. Rae sidejaoskonnast käidi hobusega posti järgi.

1950. aastal võeti tööle postiljon Õie Teras (vanemad inimesed teavad teda kui Pullavere Õiet), kes hiljem pidas kaua aega Pikavere sidejaoskonna ülema ametit. Posti kojukanne toimus talvel tõukekelguga, suvel jalgrattaga.

1951. aastal seoses sideettevõtete klassifitseerimisega nimetati Lagedi sidejaoskond VI klassi sidejaoskonnaks. Ülemale anti noorem sideinspektori aukraad. 1. veebruarist 1955 Lagedi sidejaoskond läheb Tallinna Postkontori alluvusse ja 1. jaanuarist 1958 uuesti Harju Sidekontori alluvusse.

1956. aastal sai endises Saha-Loo külas valmis Tallinna Linnuvabrik (tänase AS Tallegg’i eelkäija). Ehitamise ajast kuni 60-ndate aastate keskpaigani, millal hakkas tööle Loo sidejaoskond, teenindasid Lagedi kolhoosipostiljonid ka seda piirkonda. 60-ndate aastate keskel, kui raudteel veduriga rongid asendati mootorrongidega, nn kapsaussidega, milliste koosseisu ei saanud enam haakida postivagunit, hakkas Lagedi posti saama postiautoga.

1962. aastal asendati senine 25-numbrililne käsikeskjaam, kust sai telefoniühenduse ka Lehmja küla 20-numbrilise automaattelefonijaamaga. Samasuguse telefonijaama sai ka Lehmja küla, st tänane Jüri alevik. 1966. a kevadel kolis sidejaoskond oma uude majja, kus asub praegugi. (Tänaseks küll suletud)

Aastatel 1969 (1968) – 1987, s.o 18 aastat oli sidejaoskonna ülemaks Õie Kull. Tema ajal olid postiljonideks Laine Jõema ja Aino Jatško. Kuni 2000. aastani juhtis 10 aastat sidejaoskonna tööd Vaike Štšeglova tütar Tamara Rebane ja tema järel kuni tänaseni Maire Karind. Tänaseks on Lagedi sidejaoskond ümber nimetatud Lagedi Postkontoriks ja postiljonid kirjakandjateks. Liiklusvahendiks kirjakandjatel on endiselt jalgratas ja tõukekelk. Täna kannavad alevikus posti laiali Maire Tiido ja Aino Pukko. Küladesse-taludesse ja suurematele asutustele viib autoga posti kohale füüsilisest isikust ettevõtja Margus Sirelbu. Tänan Tamara Rebast, kes oma materjalid lahkesti minu kätte usaldas.

Rein Karm Sidetöötaja aastast 1975

Artikkel on ilmunud ajalehes “Rae Sõnumid” detsembris 2006
Post Reply

Return to “Postiajaloost Eestis”