Eesti Rahva Muuseumi näitus "Postiljoni oodates"

Teated parajasti päevakorral olevatest sündmustest ja uudistest, mis filatelistidele Eestis huvi võiks pakkuda
Post Reply
elmo
Administraator
Posts: 4299
Joined: 08.08.2004 13:44

Eesti Rahva Muuseumi näitus "Postiljoni oodates"

Post by elmo »

[filateelia:7928] ERM - kutse "Postiljoni oodates"
19.11.2018 16:48
Head listikaaslased!

Olete oodatud 5. detsembril Eesti Rahva Muuseumi.

Image

Jagan videoklippi, kuidas ERM Eesti Posti õnnitles:
https://www.youtube.com/watch?v=1doLzQp ... e=youtu.be

Lugupidamisega
Eve Aab
produtsent
Eesti Rahva Muuseum
736 3088 www.erm.ee
[filateelia:7948] FW: ERMis avataval väljapanekul näeb Gustav II Adolfi saadetud kirju
3.12.2018 13:37
Head listikaaslased,

Jagan Eesti Rahva Muuseumi pressiteadet.
Kohtumiseni avamisel!

Eve Aab
From: Eesti Rahva Muuseumi Pressiinfo <press@erm.ee>
Sent: Monday, December 03, 2018 11:34 AM
To: teabelist@muuseum.ee
Subject: ERMis avataval väljapanekul näeb Gustav II Adolfi saadetud kirju

Eesti Rahva Muuseum
Pressiteade
03.12.2018

ERMis avataval väljapanekul näeb Gustav II Adolfi saadetud kirju

Sellest neljapäevast, 6. detsembrist on Eesti Rahva Muuseumi eesti püsinäituse avatud hoidlas avatud postiajalookogude väljapanek „Postiljoni oodates“. 

Sidepidamine on ajaloos olnud tähtsal kohal nii riiklikul kui ka isiklikul tasandil. Kirja saates ei ole kunagi pidanud mõtlema, kas post ikka töötab – olgu siis valitsuse vahetus, sõda või hoopis meri jäätunud – post liigub ikka.

Inimesed on alati tundnud ootust näha postiljoni, kes ulataks kas erakorralise telegrammi, kirja rindel viibivalt kallimalt, kingipaki, postkaardi kaugelt maalt või lemmikajakirja värske numbri. Postiljon on alati oodatud, ka täna.

Eesti püsinäitusel „Kohtumised“ asuvas avatud hoidlas on 64 stendil välja pandud valik ERMi postiajalookogust, sh eelfilateelia kogu, tervikasjad erinevatest perioodidest, PAROde ehk Punase Risti kaartkirjade täiskollektsioon, sõja-aastate välipost jpm.

Eksponaatidest väärivad esiletõstmist kindlasti ERMi postikogu vanim kiri aastast 1596 ning Gustav II Adolfi kaks kirja aastatest 1614 ja 1615.

Kõikide Eesti postmarkidega, ka võõra võimu ajal kasutusel olnud markidega on võimalik tutvuda puutelaual. Värskeim mark selles kogus on 12. novembril 2018 välja antud Eesti Posti 100. juubelit tähistav postmark.

Esemekogust on välja pandud mitmed sidepidamisvahendid telefonidest frankeerimismasinateni ning postiljoniametit iseloomustavatest esemetest leiab väljapanekult erinevad vormiriietused ja postikotid, jalgratta ja postipasuna.

Näitus jääb avatuks 2020. aasta sügiseni.

Postiteenistus on üks vanimaid riiklikke ametkondi Eestis. Tänavu möödub 380 aastat riikliku postikorralduse sisseviimisest Eesti aladel ja Eesti Posti tähistab 100. juubelit.

Lisainfo:
Eve Aab
produtsent ja näituse kuraator
Eesti Rahva Muuseum
eve.aab@erm.ee
736 3088

Teate edastas:
Maarja Vaikmaa
sisuturunduse spetsialist
Eesti Rahva Muuseum
press@erm.ee
736 3048
www.erm.ee

Image
Foto: Gustav II Adolfi kiri Narvast Stockholmi 1615. aastal | ERMi postiajalookogu
_____________________________________
Postiloend teabelist@muuseum.ee
https://muuseum.ee/liikmele/muuseumilist
Eesti Rahva Muuseum: Avatud hoidlas näeb Gustav II Adolfi saadetud kirju
https://www.erm.ee/et/news/avatud-hoidl ... etud-kirju
elmo
Administraator
Posts: 4299
Joined: 08.08.2004 13:44

Re: Eesti Rahva Muuseumi näitus "Postiljoni oodates"

Post by elmo »

Tänu Arvole ja Helbele saan tutvustada ka filateeliasuveniiri näituse avamiselt
Image

Kahetsusväärne kahekordne tembeldus näitab taaskord, et erikujundusega kalendertemplitega saadetiste käsitlemine Eesti Post / Omniva postisüsteemis vajab jätkuvalt korrastamist. Olen seda meelt, et erikujundusega kalendertemplite kasutamise kohtadest tuleks tembeldatud saadetised saata Tallinna postikeskusse eraldi suuremas ümbrikus, kus need sorteeritaks ning edasi saadetakse. Nii oleks välditud juba kalendertempliga tembeldatud saadetiste sattumine tembeldamata saadetiste hulka ja risk topelt tembeldatud saada. Tallinna postikeskuses saab siis riigis ühest kohast teostada järelvalvet erikujundusega kalendertemplite kasutamise korrektsuse üle.

Eesti Rahva Muuseumi FB-lehel
https://www.facebook.com/eestirahvamuuseum/
saab näha Anu Ansu tehtud pilte näituse pidulikust avamisest.
elmo
Administraator
Posts: 4299
Joined: 08.08.2004 13:44

Re: Eesti Rahva Muuseumi näitus "Postiljoni oodates"

Post by elmo »

Ooodates postiljoni sada aastat ja kauemgi (Liisi Õunapuu) -- Omniva blogi 18.12.2018
https://omniva.info/2018/12/18/oodates- ... a-kauemgi/
Image
5. detsembril 2018 avati Eesti Rahva Muuseumis näitus „Postiljoni oodates“. Tegemist on Eesti Post 100 tähistamise raames loodud väljapanekuga muuseumi avatud hoidlas, kuhu on vaatamiseks eksponeeritud 1/10 muuseumi valduses olevast postiga seotud kollektsioonist. Eesti postiajalugu on oluliselt pikem kui sada aasta, nimelt riiklikult korraldatud lausa 380 aastat, mistõttu on justkui alati olemas olnud kommunikatsiooni viis rammusa ning mahlaka minevikuga. Näitusel saab uudistada kirjade ja ümbrike värvikirevat muutumislugu, erinevat tehnikat, mis on postitöötajatele läbi aastate (ka füüsiliselt) suurteks abimeesteks olnud ning väga uhket margikogu.
Image

Armastatud ja purjutatud on alati

Erinevate ajastute kaupa välja toodud kirjade ja ümbrike kollektsioon võtab esialgu silme eest kirjuks. Pikemal süüvimisel ahmivad sõnad paberitelt vaataja mälestustesse, mille raames külastatakse nii sõda kui rahu, ning mis kainestavad digitaalmaailma inimest suuremalt mõtlema. Võrdlemisi pisikestele paberitele on kantud nii tervitusi, kui peenes kirjas mahutatud hingelugusid. Sisu mõistatamisega võib küll probleeme tekkida, sest käekirjad on uskumatult uhkelt maalitud, mistõttu tasub näitusele tulla koos isikliku luubiga. Juba tuttavamas käekirjas võib lugeda ühe mehe tervitust oma perele, et nad ei muretseks, ning tõdemist, et sõtta minemisest pole ilmselt pääsu. Kõrval kirjutab teine mees, kes leidnud telefoni asemel taskust margi, oma naisele, et ta kindlasti pole purjutamisega tegelenud ning kui kallis kirja saaja talle ikka on. Ühetaolistes fontides must-valge tekstiga harjunud tänapäeva silmadele mõjuvad ainulaadsed käekirjad ehedalt ja haaravalt. Inimesed on inimesed, lihtsalt ajad on teised. Sealt samast leiab ka näiteid esimestest reklaamidest, mis ümbrikutena postkastidesse potsatasid, lubades isegi miljoneid.
Image

Morseaparaadid ja tuhanded templid

Posti- ja sideteenus lahutasid oma seni kestnud „abielu“ 1991. aastal, mistõttu on igasugused sidevahendid täiesti loomulik osa posti ajaloost ja imetlemiseks ka näituse külastajale. Telefoniaparaadi kulgemislugu on kindlasti nooremale külastajale veider nähtus, sest kuidas küll selliste monstrumite abil üksteistega ühendust saadi, ning postkontorites asunud telefonikabiinides viibides jõuab kohale karm fakt – kui sai otsa kopikas, sai otsa ka kõne. Soov kuulda kellegi häält oli eraldi ettevõtmine, milles oli kommunikaatori taga istuval sidetöötajal kanda oluline roll. Uudistamiseks on välja pandud nii olulised masinad nagu morseaparaat ja teletaip kui ka postitöös siiani olulised töövahendid nagu tembeldus- ja frankeerimismasinad. Näitusesaali ühte seina on asetatud riiulite kaupa templeid, umbes 2000 tükki, mis presenteerivad postiteenuse tervet riiki teenindavat laiahaardelisust ja tohutut käsitööd. Kokku on ERM-i Postimuusemi templikogus 11 834 templit, mille jäljendeid saab huviline takseerida ka internetis, muuseumide infosüsteemis MuIS.
Image

Postmark – miniatuurne kunstiteos

Minevik ja olevik põimivad sõrmed näitusel just margikogu näol – kõiki Eestis välja antud 894 postmarki on võimalik vaadata suurelt puutetundlikult ekraanilt. Margid on eraldatud nii teemade, kümnendite, vormi kui ka kunstnike kaupa, alustades aastal 1918. välja antud esimese margiga ja lõpetades Eesti Post 100 auks ilmunud margiga, millel ilutseb ka Omniva logost inspireeritud 100. Markide maagia ei ole ainult filatelistide mängumaa, väikesed kunstiteosed kannavad endas uskumatult palju! Neis on nii ajastute nägu kui hõngu, kuidas Eesti lugu on kulgenud lisaks muule ka pisikeste taiestena kirjaümbrikute nurkades. Külastajale annan ülesandeks leida üles mark, mida ta ise kõige esimese nähtud margina lapsepõlvest mäletab – taaskohtumise rõõmu on kuhjaga! Boonusena on võimalik postmarke suurendada nii, et terve ekraan on näiteks pokude või Lotte naeratust täis.
Image

Näitus on Eesti Rahva Muuseumi avatud kogus külastajale uudistamiseks üleval 2020. aastani.

Lisalugemist:

Postimuuseumi templikogu: www.muis.ee Muusemide kogud – Eesti Rahva Muuseum – Postimuuseumi templikogu

Eesti esimene postmark: https://erm.ee/et/content/oma-riik-oma-mark
MUIS-ist otsimesel on abiks:
http://viki.filateelia.ee/index.php/Ees ... eumi_kogud
elmo
Administraator
Posts: 4299
Joined: 08.08.2004 13:44

Re: Eesti Rahva Muuseumi näitus "Postiljoni oodates"

Post by elmo »

Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb 03.01.2019:
Postiljoni oodates… Postitöötajast 300 ja 100 aastat tagasi (Helve Schasmin)
https://blog.erm.ee/?p=12212
Möödunud aastal täitus 380 aastat riikliku postikorralduse sisseviimisest Eesti territooriumil. Postiteenistus on üks vanimaid riiklikke ametkondi, mis toimib tänaseni. Postiametnik on alati olnud austusväärne amet, millega on kaasas käinud munder, ametiraha ja teatud positsioon ühiskonnas.

17. sajandi lõpus oli Eestis 8 postkontorit, neist vanim 1632. aastal avatud Tartu postkontor.

Kui algul saatsid kirju põhiliselt riigiasutused ja kaupmehed, siis hiljem ka talupojad. Tegemist oli kaebekirjadega kõrgematele riigiametnikele. Postiteenus oli tasuline.

Postmeistri ametikoht on alati olnud ihaldusväärne. Rootsi ajal oli see päritav ametikoht – esmalt päris selle lesk, seejärel mõni teine sugulane. Postmeistrid olid peamiselt Rootsi riigi alamad, kes said riigilt kindlat palka.

Image
Tallinna postkontori töötajad

1720. aastal sätestati juhtnöörid postmeistritele, kes juhtisid postkontorite igapäevatööd. Sellesse ametisse määrati peamiselt saksa rahvusest isikud. Igale postmeistrile allusid sekretär, kaks kirjutajat, neli postiljoni ning mõned teenijad-valvurid, jooksupoisid jne. Postmeister oli kohustatud üles märkima, kust ja kuhu pakk või kiri läks, palju saadetis kaalus ja mis teenus maksis. Kõik pakid paigutati standardsetesse postikottidesse ja pitseeriti. Kott saadeti enne keskööd järgmisse postiasutusse. Sealne postmeister vaatas postikoti üle, pani kõrvale tema linnale kuuluva posti, lisas oma pakid eraldi nimekirjaga ja saatis postikoti postiljoniga edasi. Postmeister pidi olema aus, kohusetundlik, tagasihoidlik, ilusa käekirja ja hea arvutusoskusega. Kuna postmeister võttis kirju vastu isiklikult, siis ei tohtinud ta üle ööpäeva postkontorist ära olla. Posti saatmist teostas aga ainult postmeister isiklikult. Kõik kirjade ja postipakkide saatjad pidid omama isiklikku pitsatit ja kirjalakki saadetise pitseerimiseks, mis tegi kirja lähetamise kalliks.

19. sajandi alguses oli Tallinna postkontoris (3. järgu kubermangu postkontor) ette nähtud üks postmeister, tema abi ja ühtlasi tõlk, raamatupidaja, allohvitser, 12 postiljoni ja üks valvur. Postmeistri palk oli 600 rubla, raamatupidajal 300 ja postiljonil 30 rubla aastas. Inventariks oli eraldatud 600 rubla ja samapalju ka maja ülalpidamiseks.

Kubermangu postmeistri ametikoht oli eriti hinnatud. Sellele kohale võisid kandideerida vaid aadlikud. Ametisse määramisel tehti ettekanne otse tsaarile ja seetõttu olid eestkostjad tavaliselt väga mõjukad isikud. Postmeistri kandidaat läbis tiheda valikusõela. Ta pidi olema ülikooliharidusega ja harva tuli ette, et ta oli oma karjääri alustanud ametiredeli alumistelt pulkadelt. Kubermangu postmeister võttis posti vastu isiklikult. Juhul kui kirjas oli deklareerimata raha, siis ¼ sellest summast sai ta endale preemiaks. Postmeister oli kohustatud jälgima, et postiljonide relv oleks korras, postkontor puhas ja tuleohutus tagatud.

Postiljonid kandsid vormiriietust, mis oli küllaltki kallis, ja kui see ettenähtud aega vastu ei pidanud, siis uue vormi eest tuli ise maksta. Postiljoni terve aastapalk ehk 30 rubla oleks kulunud uute vormiriiete soetamiseks. Eeskirjade järgi oli postiljon kohustatud sõitma ainult ettenähtud marsruuti pidi, mitte jätma postivankrit järelevalveta, mitte kusagil peatuma, ise kirju ja pakke mitte vastu võtma, postikotte ettevaatlikult laadima.

Image
Postitöötaja aastal 1912

Eesti Vabariigis oli postiametniku töökoht hinnatud. Tööle võeti haritud, hea tervise ja korralike elukommetega inimesi. Selle kinnituseks pidi muuseas tooma tõendi ka arstilt ja kaitsepolitseist. Kutsesobivustestid ja erialaeksamid olid ka siis iseenesest mõistetavad. Isegi postiljon pidi kirjutama etteütluse, teistel erialadel oli eksameid rohkem. Lisaks andis tööleasuja kirjaliku ametivande ning kirjutas alla teenistussaladuse hoidmise lehele, see nõue kehtis näiteks ka postkontori koristajale.

Image
Ametivanne aastast 1922

5. detsembril 2018 avatud väljapanek “Postiljoni oodates” on Eesti Rahva Muuseumi avatud kogus külastajale uudistamiseks üleval 2020. aastani.
elmo
Administraator
Posts: 4299
Joined: 08.08.2004 13:44

Re: Eesti Rahva Muuseumi näitus "Postiljoni oodates"

Post by elmo »

Uus veebituur on avatud
https://www.erm.ee/et/news/uus-veebituur-avatud
Neljapäev, 25. märts 2021
VEEBITUUR POSTIAJALOO KOGUDE VÄLJAPANEKUL ERMI AVATUD HOIDLAS

6. detsembrist 2018 kuni 3. märtsini 2021 oli ERMi avatud hoidlas vaadeldav postiajalookogude väljapanek "Postiljoni oodates".
Nüüd see jõuab teie ette veebituurina, kus huvitavat kogu tutvustab ERMi produtsent Eve Aab.

Sidepidamine on ajaloos olnud tähtsal kohal nii riiklikul kui ka isiklikul tasandil. Kirja saates ei ole kunagi pidanud mõtlema, kas post ikka töötab – olgu siis valitsuse vahetus, sõda või hoopis meri jäätunud – post liigub ikka. Inimesed on alati tundnud ootust näha postiljoni, kes ulataks kas erakorralise telegrammi, kirja rindel viibivalt kallimalt, kingipaki, postkaardi kaugelt maalt või lemmikajakirja värske numbri. Postiljon on alati oodatud, ka täna.

Eesti püsinäitusel "Kohtumised" asuvas avatud hoidlas oli 64 stendil välja pandud valik ERMi postiajalookogust, sh eelfilateelia kogu, tervikasjad erinevatest perioodidest, PAROde ehk Punase Risti kaartkirjade täiskollektsioon, sõja-aastate välipost jpm. Eksponaatidest väärivad esiletõstmist kindlasti ERMi postikogu vanim kiri aastast 1596 ning Gustav II Adolfi kaks kirja aastatest 1614 ja 1615. Esemekogust olid välja pandud mitmed sidepidamisvahendid telefonidest frankeerimismasinateni ning postiljoniametit iseloomustavatest esemetest erinevad vormiriietused ja postikotid, jalgratas ja postipasun.

Veebituur vaadeldav ERMi kodulehel.
https://www.erm.ee/et/content/veebituur ... aloo-kogud
Otseviide videole: https://youtu.be/ooqQNR-n52s
Post Reply

Return to “Parajasti päevakorral”