http://viki.filateelia.ee/index.php?tit ... stimuuseum
Kolm lehekülge kutsest näituse avamisele
ERMi Postimuuseumi näitus "Uhke postipoiss sõitis"
ERMi Postimuuseumi näitus "Uhke postipoiss sõitis"
ERM Postimuuseum
http://viki.filateelia.ee/index.php?tit ... stimuuseum
Kolm lehekülge kutsest näituse avamisele
http://viki.filateelia.ee/index.php?tit ... stimuuseum
Kolm lehekülge kutsest näituse avamisele
Re: ERMi Postimuuseumi näitus "Uhke postipoiss sõitis"
Eesti Rahva Muuseumi uudis
http://www.erm.ee/et/Uudised/414/uhke-p ... quote]Uhke postipoiss sõitis…
07. 10 2013, 00:12
Ülemaailmsel postipäeval, 9. oktoobril kell 17.00 avab ERMi Postimuuseum näituse „Uhke postipoiss sõitis…“.
Sel aastal möödub 375 aastat riikliku postikorralduse sisseviimisest Eesti aladel ja 95 aastat rahvusliku postiametkonna loomisest. Postiteenistus on üks vanimaid tänapäevani tegutsevaid riiklikke ametkondi, vaid kuus aastat noorem Tartu Ülikoolist. Postitegevusel on oluline koht suhtlemiskultuuri ajaloos. Posti arengus peegeldub kogu ühiskonna areng.
Postiametnik on läbi aegade olnud austusväärne amet, millega on kaasas käinud munder, ametiraha ning teatud positsioon ühiskonnas. Kirjade edastamine on olnud postiteenistuse põhiülesandeks, aegade jooksul on lisandunud palju uusi teenuseliike. Täna pakub Eesti Post üle 100 teenuse.
Paberil kiri on liikunud aina enam e-posti, SMS on saatnud telegrammi pensionile. Pakki ei ole inimene suutnud veel taevakanalitesse suunata, need liiguvad ikka vanaviisi, muutunud on vaid tehnoloogiad ja tehnika. Inimene on alati olnud kesksel kohal: kirja või paki saatja postitöötaja kirja või paki saaja.
Ürituse ajakava:
17.00 – ürituse avamine Raekoja platsil, koos puhkpilliorkestriga Eller Brass liigub rahvas mööda Rüütli tänavat ERMi Postimuuseumi.
17.30 – näituse „Uhke postipoiss sõitis…“ avamine Tartu vanas postimajas Rüütli 15, Eestis kõige pikemat aega (alates aastast 1800) postkontoriks olnud hoones.
9.10.2013 võtab Eesti Post kasutusele muuseumi postipoes (Rüütli 15, Tartu) Indrek Ilvese kujundatud erikujundusega kalendertempli.
Lisainfo: Eve Aab, ERMi Postimuuseumi projektijuht, telefonil 731 1450 või e-posti aadressil eve.aab(at)erm.ee
Lugupidamisega
Reimo Rehkli
Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
http://www.erm.ee[/quote]
http://www.erm.ee/et/Uudised/414/uhke-p ... quote]Uhke postipoiss sõitis…
07. 10 2013, 00:12
Ülemaailmsel postipäeval, 9. oktoobril kell 17.00 avab ERMi Postimuuseum näituse „Uhke postipoiss sõitis…“.
Sel aastal möödub 375 aastat riikliku postikorralduse sisseviimisest Eesti aladel ja 95 aastat rahvusliku postiametkonna loomisest. Postiteenistus on üks vanimaid tänapäevani tegutsevaid riiklikke ametkondi, vaid kuus aastat noorem Tartu Ülikoolist. Postitegevusel on oluline koht suhtlemiskultuuri ajaloos. Posti arengus peegeldub kogu ühiskonna areng.
Postiametnik on läbi aegade olnud austusväärne amet, millega on kaasas käinud munder, ametiraha ning teatud positsioon ühiskonnas. Kirjade edastamine on olnud postiteenistuse põhiülesandeks, aegade jooksul on lisandunud palju uusi teenuseliike. Täna pakub Eesti Post üle 100 teenuse.
Paberil kiri on liikunud aina enam e-posti, SMS on saatnud telegrammi pensionile. Pakki ei ole inimene suutnud veel taevakanalitesse suunata, need liiguvad ikka vanaviisi, muutunud on vaid tehnoloogiad ja tehnika. Inimene on alati olnud kesksel kohal: kirja või paki saatja postitöötaja kirja või paki saaja.
Ürituse ajakava:
17.00 – ürituse avamine Raekoja platsil, koos puhkpilliorkestriga Eller Brass liigub rahvas mööda Rüütli tänavat ERMi Postimuuseumi.
17.30 – näituse „Uhke postipoiss sõitis…“ avamine Tartu vanas postimajas Rüütli 15, Eestis kõige pikemat aega (alates aastast 1800) postkontoriks olnud hoones.
9.10.2013 võtab Eesti Post kasutusele muuseumi postipoes (Rüütli 15, Tartu) Indrek Ilvese kujundatud erikujundusega kalendertempli.
Lisainfo: Eve Aab, ERMi Postimuuseumi projektijuht, telefonil 731 1450 või e-posti aadressil eve.aab(at)erm.ee
Lugupidamisega
Reimo Rehkli
Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusspetsialist
Tel. 7 350 448
Mob. 5647 7603
http://www.erm.ee[/quote]
Re: ERMi Postimuuseumi näitus "Uhke postipoiss sõitis"
Näituse tutvustus Eesti Rahva Muuseumi veebil
http://www.erm.ee/et/kylasta/Postimuuse ... quote]Uhke postipoiss sõitis...
09.10.2013 - 08.06.2014
Sel aastal möödub 375 aastat riikliku postikorralduse sisseviimisest Eesti aladel ja 95 aastat rahvusliku postiametkonna loomisest.
Sõna post mainiti teadaolevalt Liivimaal esmakordselt 1557. aastal. Kiri on väga vana suhtlemisviis, mille edastamine oli algselt juhuslik. Rootsi riigi laienemisel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaale tekkis vajadus sõnumite kiirema edastamise järele, kuid puudus riiklik postikorraldus. Kuninganna Kristiina korraldusega seati 1636. aastal Rootsis sisse riiklikult reguleeritud postisüsteem, mis 1638. aastal hõlmas ka ülemere-provintse.
Määrus postikäskjalgade kohta aastast 1636 nõudis, et tähtsamate teede äärde seatakse iga 2–3 miili taha ametisse vannutatud talupoeg või postiljon, eelistades inimesi, kes oskasid lugeda ja kirjutada. Ajastule omaselt määrati nõuetest mitte kinnipidamisel karistus, nii sai posti hilinemise eest kaheksapäevase aresti veel ja leival. 1639. aasta eeskirjadega nähti ette asutada Liivimaa kahte tähtsamat linna, Riiat ja Tartut ühendavale sõjateele 14 hobuvahetuspunkti, küüdi- või postijaama vahemaaga 1,5–6 miili.
Postiteenistus on üks vanimaid riiklikke ametkondi, mis toimib tänaseni. Postiametnik on olnud austusväärne amet, millega on kaasas käinud munder, ametiraha ja teatud positsioon ühiskonnas. Post on tihedalt seotud meie igapäevase elu ja tööga. Sidel on läbi ajaloo olnud suur tähtsus riikide valitsemisel, sõjavägede juhatamisel, majandusliku tegevuse korraldamisel ja inimestevahelisel suhtlemisel.
Rootsiaegne postikorraldus toimus küllaltki lühikest aega. 17. sajandi lõpus oli Eesti aladel kaheksa postkontorit ja välja oli kujunenud postiteede võrk.
Vene impeeriumi koosseisus olles oli postivedu Peterburi ja Euroopa vahel postiteenistuse tähtsamaks ülesandeks. See toimus Peterburi-Narva-Tartu-Riia postiteed mööda. Sel perioodil võeti kasutusele postitempel, postmark, ilmusid esimesed tervikasjad. Sidepidamisviise laiendasid telegraafi ja telefoni kasutuselevõtt. Raudtee ehitamine kiirendas posti liikumist. Kui varem oli kiri rikaste inimeste privileeg, siis nüüd saatsid kirju ka tavakodanikud. Posti teel kirjade saatmine on pikka aega olnud kättesaadavaim info edastamise viis.
Eesti Vabariigi sünd pani aluse oma rahvuslikule postiametkonnale. Nagu iseseisvale riigile kohane hakkas Postipeavalitsus kohe tegelema oma markide väljaandmisega, templid muutusid eestikeelseks. Seati sisse side ja postivahetus välismaaga. Laiendati postiasutuste võrku, suurenes osutatavate teenuste hulk. Vanad kirjad, dokumendid ja ka postitöötajate toimikud on imetlusväärsed, justkui oleksid need kirjutatud kunstniku käega.
Nõukogude okupatsioon ja II maailmasõda jätsid oma jälje Eesti postikorraldusse. Eesti margid kaotasid kehtivuse, postitöö korraldati ümber vastavalt NSVL reeglistikule. Postiasutused nimetati ümber sidejaoskondadeks. Kogu nõukogude perioodil valitses postitöötajatest suur puudus. Samas kasvasid kättetoimetatava posti mahud, eriti suurenes tellitavate ajalehtede-ajakirjade hulk. Iga võimuvahetus on toonud kaasa keerulise üleminekuperioodi, uue postikorralduse ja nõuded.
1. juunil 1991 alustas tööd riigiettevõte Eesti Post. 1992. aastal taastati Eesti Vabariigi õigused Ülemaailmses Postiliidus (UPU). Reorganiseerimise käigus 1997. aastal nimetati ettevõte ümber AS Eesti Postiks. Praegu pakub ettevõte üle 100 postiteenuse, pakiautomaadi Post24 teenus on viidud Leetu ja Lätti.
Post on valdkond, mis puudutab pea kõiki inimesi, vähe on neid, kes mingilgi viisil postiteenuseid ei kasuta. Vajadus läbi aegade postiteenuse järele on olnud järjepidevuse eelduseks.
ERMi Postimuuseum tähistab posti juubelite aastat näitusega „Uhke postipoiss sõitis…“. Nelikümmend ruutmeetrit vikerkaarevärvides kujundatud postiajalugu läbi nelja sajandi on meie riigi, rahva ja suhtlemiskultuur lugu. Hulgaliselt huvitavaid fakte, säilinud kirju, ürikuid ja dokumente juhatavad meid postiteekonnal. Kesksel kohal on alati olnud inimene: posti saatja ® postitöötaja ® posti saaja.
[/quote]
http://www.erm.ee/et/kylasta/Postimuuse ... quote]Uhke postipoiss sõitis...
09.10.2013 - 08.06.2014
Sel aastal möödub 375 aastat riikliku postikorralduse sisseviimisest Eesti aladel ja 95 aastat rahvusliku postiametkonna loomisest.
Sõna post mainiti teadaolevalt Liivimaal esmakordselt 1557. aastal. Kiri on väga vana suhtlemisviis, mille edastamine oli algselt juhuslik. Rootsi riigi laienemisel Eesti-, Liivi- ja Ingerimaale tekkis vajadus sõnumite kiirema edastamise järele, kuid puudus riiklik postikorraldus. Kuninganna Kristiina korraldusega seati 1636. aastal Rootsis sisse riiklikult reguleeritud postisüsteem, mis 1638. aastal hõlmas ka ülemere-provintse.
Määrus postikäskjalgade kohta aastast 1636 nõudis, et tähtsamate teede äärde seatakse iga 2–3 miili taha ametisse vannutatud talupoeg või postiljon, eelistades inimesi, kes oskasid lugeda ja kirjutada. Ajastule omaselt määrati nõuetest mitte kinnipidamisel karistus, nii sai posti hilinemise eest kaheksapäevase aresti veel ja leival. 1639. aasta eeskirjadega nähti ette asutada Liivimaa kahte tähtsamat linna, Riiat ja Tartut ühendavale sõjateele 14 hobuvahetuspunkti, küüdi- või postijaama vahemaaga 1,5–6 miili.
Postiteenistus on üks vanimaid riiklikke ametkondi, mis toimib tänaseni. Postiametnik on olnud austusväärne amet, millega on kaasas käinud munder, ametiraha ja teatud positsioon ühiskonnas. Post on tihedalt seotud meie igapäevase elu ja tööga. Sidel on läbi ajaloo olnud suur tähtsus riikide valitsemisel, sõjavägede juhatamisel, majandusliku tegevuse korraldamisel ja inimestevahelisel suhtlemisel.
Rootsiaegne postikorraldus toimus küllaltki lühikest aega. 17. sajandi lõpus oli Eesti aladel kaheksa postkontorit ja välja oli kujunenud postiteede võrk.
Vene impeeriumi koosseisus olles oli postivedu Peterburi ja Euroopa vahel postiteenistuse tähtsamaks ülesandeks. See toimus Peterburi-Narva-Tartu-Riia postiteed mööda. Sel perioodil võeti kasutusele postitempel, postmark, ilmusid esimesed tervikasjad. Sidepidamisviise laiendasid telegraafi ja telefoni kasutuselevõtt. Raudtee ehitamine kiirendas posti liikumist. Kui varem oli kiri rikaste inimeste privileeg, siis nüüd saatsid kirju ka tavakodanikud. Posti teel kirjade saatmine on pikka aega olnud kättesaadavaim info edastamise viis.
Eesti Vabariigi sünd pani aluse oma rahvuslikule postiametkonnale. Nagu iseseisvale riigile kohane hakkas Postipeavalitsus kohe tegelema oma markide väljaandmisega, templid muutusid eestikeelseks. Seati sisse side ja postivahetus välismaaga. Laiendati postiasutuste võrku, suurenes osutatavate teenuste hulk. Vanad kirjad, dokumendid ja ka postitöötajate toimikud on imetlusväärsed, justkui oleksid need kirjutatud kunstniku käega.
Nõukogude okupatsioon ja II maailmasõda jätsid oma jälje Eesti postikorraldusse. Eesti margid kaotasid kehtivuse, postitöö korraldati ümber vastavalt NSVL reeglistikule. Postiasutused nimetati ümber sidejaoskondadeks. Kogu nõukogude perioodil valitses postitöötajatest suur puudus. Samas kasvasid kättetoimetatava posti mahud, eriti suurenes tellitavate ajalehtede-ajakirjade hulk. Iga võimuvahetus on toonud kaasa keerulise üleminekuperioodi, uue postikorralduse ja nõuded.
1. juunil 1991 alustas tööd riigiettevõte Eesti Post. 1992. aastal taastati Eesti Vabariigi õigused Ülemaailmses Postiliidus (UPU). Reorganiseerimise käigus 1997. aastal nimetati ettevõte ümber AS Eesti Postiks. Praegu pakub ettevõte üle 100 postiteenuse, pakiautomaadi Post24 teenus on viidud Leetu ja Lätti.
Post on valdkond, mis puudutab pea kõiki inimesi, vähe on neid, kes mingilgi viisil postiteenuseid ei kasuta. Vajadus läbi aegade postiteenuse järele on olnud järjepidevuse eelduseks.
ERMi Postimuuseum tähistab posti juubelite aastat näitusega „Uhke postipoiss sõitis…“. Nelikümmend ruutmeetrit vikerkaarevärvides kujundatud postiajalugu läbi nelja sajandi on meie riigi, rahva ja suhtlemiskultuur lugu. Hulgaliselt huvitavaid fakte, säilinud kirju, ürikuid ja dokumente juhatavad meid postiteekonnal. Kesksel kohal on alati olnud inimene: posti saatja ® postitöötaja ® posti saaja.
[/quote]
Re: ERMi Postimuuseumi näitus "Uhke postipoiss sõitis"
Eesti Rahva Muuseumi ajaveeb
http://blog.erm.ee/
„Uhke postipoiss sõitis…“ valmimislugu
http://blog.erm.ee/?p=3572
http://blog.erm.ee/
„Uhke postipoiss sõitis…“ valmimislugu
http://blog.erm.ee/?p=3572