Eesti fauna. Šaakal -- 693-18.10.18

Uudised ja kommentaarid Eesti uute postmarkide kohta: kujundus, taustainfo postmargil kujutatu kohta, erimid ...
Vasta
elmo
Administraator
Postitusi: 3741
Liitunud: 08.08.2004 13:44

Eesti fauna. Šaakal -- 693-18.10.18

Postitus Postitas elmo » 15.10.2018 13:26

Pilt

Nominaal: 0.65 EUR
Ilmumiskuupäev: 18.10.2018
Kujundaja: Indrek Ilves
Järjenumber: 693-18.10.18
Trükiarv: 50 000
Poogen: 4 x 5
Mõõt: 40,88 x 41,3 mm
Perforatsioon: 12¾ : 13
Trükk: ofset
Trükikoda:As Vaba Maa
http://viki.filateelia.ee/index.php/AS_Vaba_Maa

Eesti fauna – šaakal
https://pood.omniva.ee/et/margid-eestis ... aakal.html

Šaakal ehk harilik šaakal (Canis aureus) on koerlaste sugukonda koera perekonda kuuluv kiskja. Šaakalil on 13 alamliiki. Harilik šaakal on ainus šaakal, kes elab väljaspool Aafrikat. Tegemist on väga kohanemisvõimelise liigiga, kes suudab toituda vastavalt võimalustele ja elada mitmesugustel aladel, sealhulgas Aafrika savannides, Kaukaasia mägedes ja India metsades. Šaakalit nähti Eesti looduses esmakordselt 2013. aasta veebruaris Matsalu rahvuspargis. Siiani oli teadmine, et lähimad looduslikud asualad on tuhandete kilomeetrite kaugusel Austrias, Ungaris, Tšehhis ning Ida-Ukrainas. Šaakalid on võimelised sooritama pikki rändeid rühmana, võimaldades asustada lühikese aja jooksul levilast väljajäävaid kaugeid alasid. Harilik šaakal meenutab hunti, aga on väiksem ja kergem, tal on proportsionaalselt lühemad jalad, piklikum torso ja lühem saba. Karvastik on liivakarva silmatorkavalt ruuge ja musta varjundiga. Saba on punakaspruun ja musta tipuga. Erinevalt teistest šaakalitest suudavad harilikud šaakalid kihvu paljastada. 2013. aastal andis Keskkonnaamet õiguse šaakali kui võõrliigi küttimiseks, sest tema arvukuse suurenemisega võivad ohtu sattuda maas pesitsevad linnud ja pisiimetajad. Eestis konkureerib šaakal toidulaua osas kährikkoeraga. Enamik Eestis elavaid šaakale elab rannikualadel läänemaal ja Peipsi järve ääres. Enne jahile minekut laseb ta kuuldavale valju ulgumise, mis meenutab kõrget kiunuvat hala. Sellega ühinevad kohe kõik teised läheduses viibivad šaakalid. Ulguma ajavad neid ka muud ärritajad, näiteks kirikukellad. Šaakal on osav ja isegi jultunud kiskja. Eriti kehtib see nendele isenditele, kes elavad asulate läheduses ja puutuvad kokku inimestega. Seal, kus leidub suurkiskjaid, liiguvad šaakalid nende kannul, et nende murtud saagist osa saada. Saaki otsiv šaakal liigub sörkides ja peatub sageli, et haista õhku ja kuulatada. Üldiselt on šaakal ööloom, aga võib tegutseda ka päeval. Šaakal moodustab pere kogu eluks. Isasloom osaleb nii uru kaevamises kui ka pesakonna kasvatamises. Tiinus kestab 60 päeva. Kutsikad sünnivad märtsi lõpust kuni mai lõpuni. Neid sünnib 4-6. Emasloom imetab neid kuni kolm kuud, aga juba paari nädala vanusena toob ema neile poolseedinud liha. Pojad iseseisvuvad juba sügisel. Šaakal elab 12-14 aastat. Šaakalid saavad kergelt taltsaks, kuid geneetilised uuringud on viinud järeldusele, et koerad ja šaakalid pole nii lähedalt sugulased kui varem arvati.

Estonian fauna - Golden jackal

The jackal or golden jackal (Canis aureus) is a predator in the genus Canis and family Candidae. There are 13 sub-species of the jackal. The golden jackal is the only jackal that lives outside of Africa. This is a very adaptive species that can subsist on anything available and live in diverse areas, including savannas of Africa, Caucasus Mountains and forests of India. In Estonia, a wild jackal was first spotted in the Matsalu National Park in February 2013. To that day, it was assumed that the closest natural habitats are thousands of kilometres away in Austria, Hungary, Czech Republic and Eastern Ukraine. Jackals can traverse long distances in a group, and this enables them to inhabit areas outside the habitat in a short period of time. The golden jackal is similar to the grey wolf but is distinguished by its smaller size, lighter weight, proportionally more elongated torso, shorter legs and tail. Its sand-coloured hair is particularly dark yellow with a tint of black in it. The tail is russet and has a black tip. Unlike other jackals, the golden jackals can show fangs. In 2013, the Environmental Board allowed to hunt the jackal as a foreign species because the rise of its population endangers ground-nesting birds and small mammals. In Estonia, the jackal competes with the raccoon dog for food. Most of the jackals in Estonia live on the coastal parts of Lääne County and along lake Peipsi. Before going to hunt, the jackal lets out a loud howl that is similar to a squealing wail. With this, other nearby jackals are immediately joined. They howl in response to other stimuli as well, for example to church bells. The jackal is a skilful and even impudent predator. This is particularly descriptive of the individuals who live near settlements and come into contact with humans. In areas where apex predators are found, jackals tend to follow them to have a share in the left-over prey. A jackal on a hunt will jog and often stop to sniff the air and listen around. The jackal is mostly a nocturnal animal, but they can be active during the day as well. The jackal forms a family for life. The male animal helps to dig burrows as well as raise the offspring. The gestation lasts 60 days. The cubs are born from end of March to middle of May. The number of cubs born is between 4–6. The female animal nurses them for up to three months, but brings them half-digested meat when they are as young as two weeks of age. The cups become independent in the Fall. The jackal lives for 12–14 years. Jackals are easily tamed but genetic studies show that dogs and jackals are not as closely related as previously thought.

Estnische Fauna - Schakal

Schakal bzw. Goldschakal (Canis aureus) ist ein Raubtier, das zur Überfamilie der Hundeartigen, Familie der Hunde gehört. Unter den Namen Schakale fallen 13 Unterarten. Der Goldschakal ist der einzige Schakal, der außerhalb Afrika lebt. Es handelt sich um eine anpassungsfähige Art, die im Stande ist, sich je nach den Möglichkeiten zu ernähren, und in unterschiedlichen Gegenden, darunter in den Savannen Afrikas, im kaukasischen Gebirge sowie in den indischen Wäldern, lebt. In der estnischen Natur wurde Schakal zum ersten Mal im Februar 2013 gesichtet. Bis dorthin wusste man, dass die nächsten natürlichen Lebensräume dieser Tiere hunderte Kilometer weit in Österreich, in Ungarn, in Tschechien und im Osten der Ukraine liegen. Schakale sind imstande, als Gruppe lange Wanderungen zu unternehmen, es ist daher möglich, dass sie binnen einer kurzen Zeit Räume besiedeln, die von dem bisherigen Lebensraum weit entfernt sind. Goldschakal sieht dem Wolf ähnlich aus, er ist jedoch kleiner und leichter, seine Beine sind proportional kürzer, Torso länglicher und der Schwanz kürzer. Das Fell ist sandfarben, mit auffallend rötlichen und schwarzen Färbung. Der Schwanz ist rötlich-braun und endet schwarz. Im Unterschied zu anderen Schakalen können die Goldschakale Zähne fletschen. 2013 genehmigte das Umweltamt, das Schakale als eine nicht heimische Art gejagt werden dürfen, denn seine umfangreicheren Bestände können die am Boden brütenden Vögel und kleine Säugetiere in Gefahr sein. In Estland konkurriert Schakal, was Nahrungsquellen betrifft, mit dem Marderhund. Die meisten in Estland lebenden Schakale leben im Küstengebiet im Westen des Landes sowie am Peipussee. Vor der Jagd heult er laut, dieses Heulen erinnert an hohe winselnde Klage. Alle anderen Schakale in der Umgebung schließen sich an. Das Heulen kann auch auf andere Reize zurückgehen, zum Beispiel Kirchenglocken. Schakal ist ein geschicktes, sogar freches Raubtier. Dies trifft insbesondere auf die Exemplare, die in der Nähe der Siedlungen leben und mit den Menschen in Berührung kommen. In den Gegenden, wo es auch große Raubtiere gibt, folgen die Schakale oft denen. Der Schakal, der auf Beutejagd ist, bewegt sich im Trab und hält öfters inne, um zu riechen und zu horchen. Meistens ist Schakal nachtaktiv, doch kann auch am Tag agieren. Der Schakal bildet eine Familie für das ganze Leben. Das Männchen beteiligt sich sowohl am Bau der Höhle als auch an der Aufzucht der Jungtiere. Die Tragzeit beträgt 60 Tage. Die Jungtiere werden vom Ende März bis Ende Mai geboren. Es werden 4-6 Welpen geboren. Das Weibchen säugt sie bis zu drei Monaten, doch bereits im Alter von ein Paar Wochen bringt die Mutter den Welpen auch Fleisch, das die Eltern für sie vorverdauen. Die Jungtiere werden im Herbst selbstständig. Schakale werden 12-14 Jahre alt. Der Schakal lässt sich einfach zähmen, auch wenn die genetischen Untersuchungen gezeigt haben, dass die Hunde und die Schakale bei weitem nicht so nahe verwandt sind, als früher vorausgesetzt worden ist.

Esimese päeva eritempel Tallinnas, esimese päeva ümbrik (FDC) maksab 1.25 EUR
Pilt Pilt
https://pood.omniva.ee/et/esimese-paeev ... l-fdc.html
FDC - Price: 1.25 EUR
https://pood.omniva.ee/en/first-day-cov ... l-fdc.html

Maksimumkaart Nr 119 , hind 1.41 EUR
Pilt
https://pood.omniva.ee/et/maksimumkaard ... aakal.html

Postmargi müügipoogen
Pilt

Postmargiväljaande tutvustus
Pilt

Postmargiväljaande infokaart:
Pilt

Valik viiteid

Vikipeedia: Šaakal
https://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0aakal

Eestis tavatu kuid kasulik väikeuluk – šaakal (Mihkel Tamm) -- Eesti Jahimeeste Selts 18.01.2017
http://www.ejs.ee/eestis-tavatu-kuid-ka ... uk-saakal/

Delfi: šaakal
http://www.delfi.ee/teemalehed/saakal

Postimees: šaakal
https://www.postimees.ee/term/10637/saakal

Kas tõesti šaakal? (Harda Roosna) - Hiiu Leht 5 aprill 2013
https://dea.digar.ee/page/hiiuleht/2013/04/05/3

Šaakal - juba x aastat Eesti loom (Tiit Hunt) -- RMK loodusblogi 19.08.2015
https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/lo ... oom-saakal

Šaakalid tulid Eestisse Ukraina kaudu (Kaie Ilves) -- Lääne Elu 19 november 2015
https://dea.digar.ee/article/laaneelu/2015/11/19/16

viki.filateelia: Eesti fauna
http://viki.filateelia.ee/index.php/Eesti_fauna

Vasta

Mine