1. leht 1-st

TARTU POSTKONTOR – 1991 – AJUTISED POSTMARGID

Postitatud: 02.07.2013 19:28
Postitas Peeter Pärn
19.12.1991 ilmus Tartu peapostkontoris hädaabiväljaanne – ajutised postmargid, kõnekeeli perforibad (ka perfolindid). Ilmus 16 erinevat nominaali. Valmistatud Tõravere observatooriumis arvuti ja perforaatoriga. Alusmaterjaliks on kasutatud perfolinte, kolme eri värvi – valge, helesinine ja (tume)sinine. Nominaal perforeeritud. Kehtivuse tõendamiseks varustatud punast värvi Tartu f kalendertempli jäljendiga, millel ilmumiskuupäev 19129100. Perforullid numereeritud rooma numbritega I kuni X, mis asetses rulli alguses ja araabianumbritega 1 kuni 20, mis asetsesid iga nominaali järel. Rulli algusnumbrid ja järjekorranumbrid olid tehnilised lahendused ning ei omanud frankeerimisväärtust. Liimita.

Re: TARTU POSTKONTOR – 1991 – AJUTISED POSTMARGID

Postitatud: 12.09.2013 20:41
Postitas Peeter Pärn
Toon välja ühe vastuolu antud teemas:

Väljavõte Eesti Post kodulehelt (http://www.post.ee/ajalugu):
1. juunil 1991 alustas tegevust riigiettevõte Eesti Post.
Aktiivse üleminekuprotsessi käigus tekkisid raskused postimaksevahenditega, sest Moskva poolt eraldatud rublavääringus margid said otsa, uusi veel ei olnud. Olukorra lahendamiseks võeti postkontorites kasutusele tariifihinnaga kummitemplid ümbrike frankeerimiseks. Tartus tulid Eesti Posti peadirektori loal ajutise margipuuduse leevendamiseks käibele perforibad.
Väljavõte EESTI POSTMARGID JA TERVIKASJAD KATALOOG 2013 (koostaja MART ARU): lk 144 - "...siiski peavad mõned kogujad Tartu perforibasid mitteametlikeks....".
Eesti Post on pidanud enda ajaloos märkimisväärseks, et algusaastatel oli raskusi postimaksevahenditega ning Eesti Posti allasutus Tartu postkontor võttis seetõttu kasutusele perforibad. Kataloogis on ära märgitud "mõnede kogujate" seisukoht, mida nad arvavad – peavad neid mitteametlikeks. Arvamus(ed) pole argumenteeritud ning „mõnede kogujate“ seisukoht on vastuolus Eesti Posti enda seisukohaga. Tartu väljaanne on dokumenteeritud ning on kahtlemata ametlik väljaanne. Paljud kogujad on arvamusel, et nt postipasuna mark / sari ei kõlba kuskile - kas siis peaks ka selle arvamuse kataloogi sisse kirjutama!? Kindlasti on näiteid teisigi.
Olen seisukohal, et "mõnede kogujate" arvamus tuleb edaspidi kataloogist välja jätta. Võib olla ka sellele järgnev jutt. Sest ka see põhineb "mõnede kogujate" survestamisest Eesti Posti toonastele ametnikele, kes lasid "mõnedel kogujatel" endale "pähe istuda". Kogu see seisukoht on tõepoolest "mõnede kogujate" arvamus ega ole argumenteeritud – dokumentaalsele alusele tuginev. Igaühel on muidugi õigus arvata mida tahes, kuid kas selle peab kataloogis ära trükkima. Teisalt oleks aus, kui need "mõned kogujad" nimeliselt välja tuua - kellede arvamus ilma argumentideta on nii oluline, et see kataloogis ära märkida.
Seetõttu on absurdne – dokumentaalset kinnitust omav väljaanne, mida Eesti Posti toob esile kui erilist väljaannet vrs „mõnede kogujate“ argumenteerimata seisukoha äramärkimine Eesti Postmarkide kataloogis. On aeg "mõnede kogujate" poolt tekitatud segadus lõpetada-likvideerida ehk „mõnede kogujate“ umbisikuline arvamus tuleb kataloogist välja jätta.
Kas keegi üldse teab, millele „mõned kogujad“ tuginevad, kui väidavad, et tegemist ei ole ametliku väljaandega ?

Re: TARTU POSTKONTOR – 1991 – AJUTISED POSTMARGID

Postitatud: 21.09.2013 08:28
Postitas Peeter Pärn
Toon välja perforullidest väljalõigatud markide enamlevinud variandid - ülevalt alla:
nominaal koos rulli alguse numbriga
ainult nominaal
nominaal + järjekorranumber
järjekorranumber + nominaal

Re: TARTU POSTKONTOR – 1991 – AJUTISED POSTMARGID

Postitatud: 12.10.2013 10:36
Postitas Peeter Pärn
Pean vajalikuks täies mahus välja tuua üks kiri.

....Täitsa nõus Jaaniga... pealegi ei saa üldse aru, miks neid peaks markideks pidama... hind ei muutu ju sellest mitte kuidagi...
Aga tartu ribad olid päris head... proua oli tol ajal ZBI (TA Zooloogia ja Botaanika Instituut) kantselei juhataja ning mõnikord enne järjekordset hinnatõusu läksin appi kleepima... 1-2 õhtuga (sõltuvalt eelinfost) hoidsime instituudile kokku tema paari kuu palga suuruse summa raha... tundub absurd, aga nii see oli tookord... raamatukogudevaheline vahetus oli tol ajal päris elav veel ja seetõttu kogused sadades, kui midagi uut jälle trükist tulnud oli... see oli omaette tehnika, kuidas neid 4-50 kopikalisi marke ühe liigutusega 10-kaupa kleepida, nii et igal väärtus eraldi näha jäi... ribadega läks asi jõudsamalt ja saadetise kaal väga palju ei muutunud sellest:-) ... kui ma sellise seljakotitäie korraga oleks Postimaja kassasse frankeerimiseks andnud, siis kogu järjekord oleks võinud ka rahumeeli oma ülejäänud (töö)päeva Humalas istuda...

See kiri (meenutus) langes tugeva tsensuuri kätte. Tartlase Vaido meenutus, kui vajalikud olid perforibad. Samasuguseid meenutusi olen ka teiste suust kuulnud. Need meenutused kinnitavad kindlalt, et suurte nominaalidega markide järgi oli vajadus. Kohalikud postkontorid olid probleemi lahendamiseks sunnitud tarvitusele võtma erakorralisi vahendeid. Kuid kindlasti olid Tartu perforibad ametlikud - loaga väljaanne ning pole sündinud omavoliliselt. Spekulatiivsuse mekk on asjal juures, kuid selle eest on hoolt kannud meie enda kolleegid – mõned kaaskogujad. Siinkohal toon välja Viljandi koguja Kaljula Saare kirjutisest Eesti Filatelist nr 28 2001 lk 128 järgmise teksti: .... Eesti Vabariigi postmargid tulid müügile 01.10.1991. See päev oli erutav. Inimesed seisid kannatlikult järjekorras, et osta mälestuseks mõni Eesti postmark. Terviklikku seeriat ei olnud võimalik muretseda kahel põhjusel: igale inimesele müüdi piiratud hulk postmarke ja müügile ei tulnud üldse 90-kopikaline postmark. Et suurendada markide ostuhulka, selleks seisid järjekorras terved perekonnad...! Samal ajal postisaali ühes nurgas müüs keegi härrasmees ka 90-kopikalisi marke ja õhuposti lipikuid poognates!?! .... Eks iga lugeja saab aru ja teeb oma järelduse, kui spekulatiivne too ajastu oli.

Vastuseta on jäänud Vaido väited markideks pidamise ja hinna kohta.

Väga õige, hind ei muutu sellest kuidagi. Ega peagi muutuma. Hinna paneb paika nõudlus ja turg.

Miks nad on aga margid? On ju kogumine süsteemne ning filateelias on erinevad klassifikatsioonid. Kõnekeeles me nimetame neid perforibadeks või lihtsalt ribadeks, aga oma olemuselt ja postmargi definitsiooni järgi on nad postmargid. Seega tuleb neid nimetada õige nime järgi. Ning kuna on tegemist postmarkidega (küll ajutised, kohalikud), siis süstemaatilisust silmas pidades tuleb need paigutada margialbumisse teiste markide kõrvale. Sama nagu 1941. aastal ilmunud kohalikud väljaanded (nt Mõisaküla, Elva, Pärnu, Nõo). Mitte nt ümbrikute, tervikasjade ega ekslikult nimetatud frankeerimismasinate (lipikute) kategooriasse.
Nimetame asju õigete nimedega ja on aeg paigutada nad õigesse kategooriasse – nn Paide liimiribad (ka Tallinna liimiribad) ja Tartu perforibad - tegemist on markidega ja margialbumisse me need paigutame.

Re: TARTU POSTKONTOR – 1991 – AJUTISED POSTMARGID

Postitatud: 22.12.2013 22:02
Postitas Peeter Pärn
Kuna teemad on läbivad, siis tasub neid koos / korraga lugeda:

viewtopic.php?f=11&t=3928

Re: TARTU POSTKONTOR – 1991 – AJUTISED POSTMARGID

Postitatud: 24.12.2013 08:33
Postitas Peeter Pärn
Aruanne Tartu Postkontori komandeeringust, koostaja "Eesti Postmark" direktori k.t. I. Radik.

Re: TARTU POSTKONTOR – 1991 – AJUTISED POSTMARGID

Postitatud: 02.01.2014 12:33
Postitas Peeter Pärn
Mõned dokumendid, mis kajastavad Tartu Postkontori perforibade postimaksevahendite sündi.

Re: TARTU POSTKONTOR – 1991 – AJUTISED POSTMARGID

Postitatud: 24.01.2014 20:01
Postitas Peeter Pärn
Elmo kirjutas: ... pole postmarkide väljaandmise õigust kohapealsele administratsioonile ehk tolleaegse nimega sidesõlmele seni teada olevalt kunagi antud....

Elmo – oleksid pidanud märkima, et sinule pole teada. Oma väidet esitad tõe pähe – kirjutamata, millele tugineb sinu väide. Olen ka varem maininud, et oponendid vaidlevad stiilis: „mina arvan...“, „ma ei usu“, „mulle pole teada“ jmt. Ma ei loe argumente, millele tugined.

Kokkuvõte minu poolt (tuginedes dokumentidele):

Faktilistest (juriidilistest) seisukohtadest lähtudes, paluti ja ka saadi luba valmistada POSTIMAKSEVAHENDEID (seda nii Paides kui Tartus). Postimaksevahendid on üldine mõiste.

Postimaksevahendid jaotuvad:

erakliendil postmark ja tervikasi (ajutisel perioodil ka käsitsi- või templiga märge „postimaks tasutud“)

ning ärikliendil frankeerimisjäljend, postimaks tasutud jäljend, makstud vastus. Äriklient saab kasutada muidugi ka postmarke ja tervikasju.

Tartu postkontor (ka Paide) taotlesid luba valmistada postimaksevahendeid. Eesti Post direktori poolt saadi luba valmistada postimaksevahendeid. Samuti tuvastas kontroll, et Tartu võis valmistada ja käidelda neid postimaksevahendeid.

Kokkuvõtlikult sai Tartu postkontor (ka Paide postkontor) 1991 aastal loa valmistada kõiki teadaolevate postimaksevahendite alaliike, s. h. ka postmarke.

Postimaksevahendi liigiks ei ole perforiba (ega liimiriba) nagu me oleme kõnekeeles harjunud neid nimetama. Perforiba on materjali ja perforeerimine tehnoloogia nimetus, millest ja mille abil need tehtud on.

Oma olemuselt, kasutusviisilt ja postmargi definitsiooni järgi on Tartu Postkontori perforeeritud ribad või lindid (kohalikud-, rull-) POSTMARGID.