1. leht 1-st

Suurupi liitsihi tuletornid -- 451- ja 452-22.04.10

Postitatud: 10.02.2010 17:35
Postitas elmo
Pilt

Nominaal: 6.50
Ilmumiskuupäev: 22.04.2010
Trükk: ofset
Kujundaja: Roman Matkiewicz
Perforatsioon: 13 3/4 : 14
Poogen: 5 x 2
Trükiarv: 200 000
Trükikoda: AS Vaba Maa
http://www.vabamaa.ee/

Suurupi liitsihi tuletornid / 451-22.04.10
http://pood.post.ee/?id=1595&product_id=7955&c_tpl=1019
Suurupi Leading Light Lighthouses / 451-22.04.10
http://pood.post.ee/index.php?id=1946&prod_id=7955

Pilt

Nominaal: 8.00
Ilmumiskuupäev: 22.04.2010
Trükk: ofset
Kujundaja: Roman Matkiewicz
Perforatsioon: 13 3/4 : 14
Poogen: 5 x 2
Trükiarv: 170 000
Trükikoda: AS Vaba Maa
http://www.vabamaa.ee/

Suurupi liitsihi tuletornid / 452-22.04.10
http://pood.post.ee/?id=1595&product_id=7956&c_tpl=1019
Suurupi Leading Light Lighthouses / 452-22.04.10
http://pood.post.ee/index.php?id=1946&prod_id=7956

Eesti põhjarannikul, umbes 20 km Tallinnast läänes, asub Suurupi poolsaar. 1760. aastal ehitati Vene kontradmirali Mordvinovi algatusel sellele poolsaarele 20 meetri kõrgune ülemine tuletorn. Pärast mõningaid ümberehitusi valmis kiviosa peal klaasitud laternaruum ja tule kõrgus merepinnast oli ligi 41 meetrit ja torni jalamilt 16 meetrit. Sellisena püsis torn 1944. aastani. 1859. aastal ehitati 1,2 miili kaugusele ülemisest tuletornist teine – alumine sihttuletorn: tüvipüramiidi kujuline kolmekorruseline puidust tuletorn, millel oli viilkatus. Tule kõrguseks merepinnast mõõdeti 15 meetrit ning torni jalamilt 11 meetrit. 1944. aastal Saksa vägede lahkumisel Mandri-Eestist pandi Suurupi kivituletorn põlema. Peatselt algasid aga torni taastamis- ja rekonstrueerimistööd: põlenud puitvahelaed asendati terastaladele toetuvate raudbetoonvahelagedega, torni ehitati metalltrepid ning uueks valguseandjaks sai vahepealse gaasi asemel elekter. Hiljem ehitati kivitornile väiksema läbimõõduga silindriline korrus, laternaruum tõsteti aga katusele. Nüüd sai tule kõrguseks 22 meetrit, merepinnast 66 meetrit, kuna tuletorn asub 44 meetrisel pangal. 1971. aastal viidi ka alumise tuletorni valgustusseadmed üle elektrile. Suurupi poolsaarel asuvad sihttuletornid tähistavad Tallinna lahe läänest väljuvat 10 meetrise veesügavusega laevateelõiku. Alumine tuletorn on valge neljatahuline tüvipüramiidi kujuline puittorn, ülemine aga rõdu ja musta laternaruumiga valge silindriline kivitorn. 2009. aastal sai Suurupi alumine tuletorn 150 aastaseks, ülemine tähistab aga tänavu oma 250-aasta juubelit.

The Suurupi Peninsula lies on Estonia's northern coast about 20 km west of Tallinn. On the initiative of Russian Rear Admiral Mordvinov a lighthouse 20 meters high was built on the peninsula in 1760. After some rebuilding, the stone tower received as a glass lantern room. As a result the light stood at 16 meters from the base with a focal plane of about 41 meters. As such the lighthouse stood until 1944. In 1859 another, front lighthouse was built at 1.2 miles from the rear one: a three-storied wooden truncated pyramid with a gable roof. Its focal plane was 15 meters, 11 meters from the base. When German forces withdrew from Estonia in 1944 they set fire to the stone Suurupi lighthouse. Its restoration and reconstruction work began soon: the burned timber ceilings were replaced by reinforced concrete ceilings supported on steel girders, metal stairs were built into the tower and electricity replaced earlier gas in the lantern. Later a cylindrical floor of a narrower diameter was built up top of the stone tower and the lantern room was lifted on the roof. The light now stood at 22 meters from the base with a focal plane of 66-meters as the lighthouse stand on a cliff 44 meters high. In 1971 also the lights of the front lighthouse were switched to electricity. The leading lights mark a shipping lane of 10-meter depth leading west out of Tallinn Bay. The front lighthouse is a white quadrangular wooden truncated pyramid, while the rear lighthouse is a white cylindrical stone tower with a balcony and a black lantern room. In 2009 the front Suurupi light marked its sesquicentennial, while the rear lighthouse marks its 250th anniversary this year.

Esimese päeva eritempel ja ümbrik, hinnaga 23 kr
Pilt Pilt
http://pood.post.ee/?id=3549&product_id=7957&c_tpl=1019

Pilt (suurendatuna) esimese päeva eriümbriku tagaküljelt:
Pilt

FDC - Price: 23
http://pood.post.ee/index.php?id=3553&prod_id=7957

Maksimukaart nr 73, hinnaga 24 kr
Pilt
http://pood.post.ee/?id=3318&product_id=7958&c_tpl=1019

Pilt (suurendatuna) maksimumkaardi tagaküljelt:
Pilt

Maxicard No 73 - Price: 24
http://pood.post.ee/index.php?id=3321&prod_id=7958

=========================
Valik viited teemakohaseks lisalugemiseks

Veeteede Amet
http://www.vta.ee/
Navigatsioonimärgistuse andmekogu
http://adam.vta.ee/teenused/nma/index.html
Suurupi liitsihi alumine tuletorn
http://195.50.203.61/TORNID?Lan=374
Suurupi tuletorn, liitsihi ülemine
http://195.50.203.61/TORNID?Lan=375

Suurupi Selts
http://www.suurupiselts.ee/
Suurupi kant
http://www.suurupiselts.ee/?path=3047

Harku vald
http://www.harku.ee/
Suurupi tuletornid
http://www.harku.ee/index.php?menuID=192

Maa-ameti Geoportaal
http://geoportaal.maaamet.ee/
GNSS püsijaamad - Suurupi GPS püsijaam
http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed ... -p288.html

viki.filateelia.ee: Eesti tuletornid
http://viki.filateelia.ee/index.php?tit ... tuletornid

Re: Suurupi liitsihi tuletornid -- 451- ja 452-22.04.10

Postitatud: 20.04.2010 23:47
Postitas elmo

Re: Suurupi liitsihi tuletornid -- 451- ja 452-22.04.10

Postitatud: 22.04.2010 20:05
Postitas elmo
Postmarkide müügipoognad:

Pilt

Pilt

Re: Suurupi liitsihi tuletornid -- 451- ja 452-22.04.10

Postitatud: 24.04.2010 23:10
Postitas elmo
Jaan Otsason leidis, et uuest 8 kroonisest margist on vähemalt kaks erinevat varianti. Kuna mul oli lisaks Kärdlast ostetule võrdluseks ka Eesti Postmargist ostetud poogna variant, siis saan näidata, et ka poogna variante on vähemalt kaks.
Pilt

Kommentaarid nende kahe poogna variandi põhjal:
1) postmarkide read ühes poognas on sarnsed
2) erinevused seisnevad torni tipust vasakul oleva vertikaalse joone pikkuses ja joonte arvus, mis on laternaruumi all asuva torniosa paremas servas; pikema vertikaaljoonega margil, mille puhul see ristub torni valgussektori piiri märkiva joonega on ka laternaruumi all paremal näha kahte joont
3) nende kahe poogna puhul on margiridade esimesed ja viimased margid sarnased ning seetõttu jätsin ridade viimased margid pildilt välja.

Meenutuseks viitan Juminda tuletorni
viewtopic.php?t=1378
ja Hara tuletorni foorumiteemale.
viewtopic.php?f=11&t=2928
Analoogia nende tuletornimarkide erimitega on minu arvates ilmne.

Re: Suurupi liitsihi tuletornid -- 451- ja 452-22.04.10

Postitatud: 01.06.2010 12:33
Postitas Jaanus
mina ostsin 8.00 poogna, milles antenn on:
lühike-pikk-pikk-lühike-lühike

Keegi trükkal avaldas arvamust, et need paksud-peened, lühikesed-pikad jooned erinevatel tuletornidel võisid tekkida faili poolelektroonilisel paljundamisel (skaneerimisel), kus programm võib mingid rohkem või vähem hallid pikseliread ära kaotada. Seda miks mõnel tuletornil võib mõni joon esineda-mitte esineda, ta seletada ei osanud.

Re: Suurupi liitsihi tuletornid -- 451- ja 452-22.04.10

Postitatud: 01.06.2010 15:17
Postitas elmo
Jaanus kirjutas:mina ostsin 8.00 poogna, milles antenn on:
lühike-pikk-pikk-lühike-lühike
Selline on minu poolt lisatud pildil alumine poogen. Seega on hetke seisuga jätkuvalt teada kaks erinevat poogna varianti. Teine on siis Jaanuse stiilis:
lühike-lühike-pikk-pikk-lühike.

Re: Suurupi liitsihi tuletornid -- 451- ja 452-22.04.10

Postitatud: 30.09.2010 23:18
Postitas elmo
Ajakirja MEREMEES
http://www.meremees.ee/
2010. aasta 3. esikaanel on Kristiina Rasina-Lõhmuse foto Suurupi ülemisest tuletornist. Lehekülgedel 20-21 Roman Matkiewiczi väga asjalik artikkel "Suurupi liitsihi tuletornid". Tagakaane Margialbumi lehel Tarmo Külli artikkel: Suurupi liitsihi tuletornid postmarkidel.

Re: Suurupi liitsihi tuletornid -- 451- ja 452-22.04.10

Postitatud: 04.06.2012 20:56
Postitas Dunamis
Erimid esinevad ka margil 451

1. margil on ehitise tipus kolmnurk, 2. margil kolmnurga alumine joon puudub, see-eest on 2. margil nii-öelda teise ja kolmanda korruse vahel pidev joon, mis 1. margil puudub.