1. leht 1-st

Suvelilled (Eesti käpalised) -- 324-16.06.05 ja 325-16.06.05

Postitatud: 03.06.2005 00:57
Postitas elmo
Soo-neiuvaip (Epipactis palustris)

Pilt

Nominaal: 4.40
Ilmumiskuupäev: 16.06.2005
Trükk: ofset
Kujundaja: Ülle Marks, Jüri Kass
Perforatsioon: 13¾:14
Poogen: 5 x 2
Trükiarv: 320 000
Trükikoda: AS Vaba Maa

Suvelilled/ 324-16.06.05
http://pood.post.ee/?id=1595&prod_id=771
Summer Flowers/ 324-16.06.05
http://pood.post.ee/?id=1946&prod_id=771

Soo-neiuvaibad kasvavad paljukesi koos ja nende heledad õied jätavad mulje madala soorohu kohal õhus hõljuvast väikeste valgete liblikate parvest. Koos kasvab palju soo-neiuvaipu seepärast, et sellel taimel on mullas pikkade sõlmevahedega risoom, mis harunedes üha uusi taimi kasvatab. Risoomi kiire kasvu tõttu tärkavad taimed igal aastal uues kohas ja nii on soo-neiuvaipade kogumik pidevas liikumises. Soo-neiuvaiba taimed on 20-50 cm, eriti soodsates oludes aga isegi üle 70 cm kõrgused. Lehed on teravatipulised, taime ülaosa on veidi karvane, õied ripuvad varrel hõreda kobarana. Õiekattelehed on valged ja punakad. Heledaõielise vormi õis on Eesti Orhideekaitse Klubi embleemil. Soo-neiuvaip eelistab kasvamiseks niiskemaid lubjarikkaid madalsoosid, samuti kasvab ta soistel niitudel, järvekallastel, aga ka inimtekkelistes kasvukohtades nagu kraavide ääred, karjäärid. Kasvada saab soo-neiuvaip vaid seal, kus kõrgemakasvulised niiskuslembesed taimed, näiteks pilliroog, liialt ei laiuta. Tema kasvukohad võivad hävida võsastumise ja kuivenduse tõttu.

The marsh helleborine (Epipactis palustris) grows in large colonies, their light flowers leaving the impression of a flight of small butterflies hovering above the low marsh grass. The colonies are formed thanks to the plant’s fast-growing rhizome, an underground creeping rootstock that produces new and new plants from its offshoots, and so the marsh helleborine colony moves to a new place every year. The marsh helleborine plants at 20-50 cm, in favourable conditions up to 70 cm high. The leaves are pointed, and the white and pinkish flowers hang in a sparse cluster around the spike, which is slightly hairy at the top. The flower of the light-flowered variety stands on the emblem of the Estonian Orchid Protection Club. The marsh helleborine prefers low alkaline wetlands; it also grows in wet meadows, on lakeshores and in manmade environments such as ditch banks and quarries, where there are no higher wet-loving plans. Marsh helleborine habitats may be destroyed by the growth of brush and draining.

Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum)

Pilt

Nominaal: 8.00
Ilmumiskuupäev: 16.06.2005
Trükk: ofset
Kujundaja: Ülle Marks, Jüri Kass
Perforatsioon: 13¾:14
Poogen: 5 x 2
Trükiarv: 250 000
Trükikoda: AS Vaba Maa

Suvelilled/ 325-16.06.05
http://pood.post.ee/?id=1595&prod_id=772
Summer Flowers/ 325-16.06.05
http://pood.post.ee/?id=1946&prod_id=772

Lehitu pisikäpp on üks ilusaim, omapäraseim ja haruldaseim Eesti looduslik orhidee. See habras taim kasvab peamiselt puutumatute metsade vähekäidavates kohtades ja ilmub maapinnale vaid nädalaks-kaheks suve teisel poolel, sedagi mitte igal aastal. Pisikäpp on seentoiduline ja ilma roheliste lehtedeta. Taime kõrgus võib olla umbes 20 cm. Meil ja mujal Põhja-Euroopas kasvab ta peamiselt varjukates okaspuumetsades, metsavööndi lõunaosas ka tamme- ja pöögimetsades, olles oma levila piires peaaegu kõikjal ohustatud. Pisikäpp fotosünteesivõimetuna ei vaja valgust.

The ghost orchid (Epipogium aphyllum) is one of Estonia’s most beautiful, peculiar and rare natural orchids. That fragile plant mainly grows in seldom-visited places deep in virgin forests and appears above the surface for only a week or two in the second half of the summer, and not always in every year. The ghost orchid is saprophytic, feeding on dead organic matter, and has no green leaves. The plant can grow up to 20 cm high. In Estonia and elsewhere in Northern Europe is mainly grows in shady coniferous forests, in the southern part of the forest zone also in oak and beech forests, being endangered almost everywhere throughout its range. The ghost orchid, being incapable of photosynthesis, does not need light.


Pilt Pilt

Esimese päeva ümbrik (FDC)
Suvelilled
http://pood.post.ee/?id=3549&prod_id=770
Hind: 21.00

First Day Covers (FDC)
Summer Flowers
http://pood.post.ee/?id=3553&prod_id=770
Price: 21.00

=========================
Valik viited teemakohaseks lisalugemiseks ja piltide vaatamiseks

Eesti Orhideekaitse Klubi
http://www.zbi.ee/~tiiu/eok/

Eesti Orhideed
http://www.orhidee.ee/
Epipactis palustris - soo-neiuvaip
http://www.orhidee.ee/liik.jsp?id=18
Epipogium aphyllum - lehitu pisikäpp
http://www.orhidee.ee/liik.jsp?id=19

Eesti taimede veebileht (Tartu Ülikooli MRI Loodusteaduste didaktika lektoraat)
http://sunsite.ee/taimed/
õistaimed:
http://sunsite.ee/taimed/general/oistaim.html
Lehitu pisikäpp
http://www.sunsite.ee/taimed/oistaim/pisikapp.htm
http://www.sunsite.ee/taimed/oistaim/pisikapp2.htm

Pärandkoosluste taimed (Tiiu Kull)
http://www.zbi.ee/~tomkukk/rohumaa/tiiu/index.htm
Soo-neiuvaip Epipactis palustris (käpalised)
http://www.zbi.ee/~tomkukk/rohumaa/tiiu/sld033.htm

Diaso Photo Gallery - Eesti käpalised / Estonian Orchids
http://gallery.diaso.ee/thumbnails.php?album=18

Suvelilled (Eesti käpalised) -- 324-16.06.05 ja 325-16.06.05

Postitatud: 09.06.2005 18:40
Postitas elmo
Eesti Posti uudisteveebilt
http://www.post.ee/?id=4277

16. juunil annab Eesti Post välja kaks suvelillede postmarki

Orhideeteemaliste postmarkide esitlus ja seni ilmunud lilleteemaliste postmarkide ekspositsiooni avamine toimub Eesti Loodusmuuseumis 15. juunil kell 15.
...

=====================
Eesti Loodusmuuseumi veeb
http://www.loodusmuuseum.ee/
Kahe uue postmargi esitlus
http://www.loodusmuuseum.ee/uudised/postmark_2005.htm

x x x
Lisan siinkohal veel ühe teemakohase veebiviite ...
An Introduction to Orchid Stamps
by Nina Rach
Houston, Texas
Edited 7 April 2005
http://www.autrevie.com/stamp_intro.html

Suvelilled (Eesti käpalised) -- 324-16.06.05 ja 325-16.06.05

Postitatud: 16.06.2005 22:47
Postitas elmo
Mõlemad postmargid anti välja väikepoognatena, mille servade kujundusest saab parima ettekujutuse nende piltide abil
Pilt
Pilt