Emadepäev - 319-20.04.05

Uudised ja kommentaarid Eesti uute postmarkide kohta: kujundus, taustainfo postmargil kujutatu kohta, erimid ...
Vasta
elmo
Administraator
Postitusi: 3548
Liitunud: 08.08.2004 13:44

Emadepäev - 319-20.04.05

Postitus Postitas elmo » 12.04.2005 22:25

Pilt

Nominaal: 4.40
Ilmumiskuupäev: 20.04.2005
Trükk: ofset
Kujundaja: Vladimir Taiger
Perforatsioon: 14 : 13 3/4
Poogen: 5 x 4
Trükiarv: 410 000
Trükikoda: AS Vaba Maa
Väljaande number: 319-20.04.05

Emadepäev / 319-20.04.05
http://pood.post.ee/?id=1595&prod_id=651
Mothers’ Day / 319-20.04.05
http://pood.post.ee/?id=1946&prod_id=651

Emadepäeva idee sai alguse 1907. aastal Ameerikas, kui õpetajanna Ann Jarvis kutsus oma lähikondlasi tähistama emadele pühendatud päeva. Esialgne tähendus laienes ning 1914. aastal määras Ameerika Ühendriikide Kongress maikuu teise pühapäeva ametlikult emadepäevaks. Eestis korraldati esimene emadepäeva koosviibimine 1922. aastal Uderna koolimajas. Selle laiaulatuslikku tähistamist hakkas propageerima 1923. aastal loodud Naiste Karskusliit eesotsas Helmi Põllu ja Helmi Mäeloga. Esimest üle-eestilist emadepäeva, mille sügavam sisu oli emade meeleolu ja enesetunde tõstmine, tähistati 1923. aastal 3. juunil ligikaudu 20 kohas ning uus tähtpäev võeti kiiresti omaks. Olenemata selleks puhuks peetud suurejoonelistest aktustest, nähti emadepäevas siiski kodu kui emade põhiliste tegutsemiskohtade aupäeva. Pidupäeva puhul anti välja spetsiaalseid kava-vihikuid ning avaldati vastavasisulisi artikleid, milles rõhutati, et emadepäeva on põhjust pidada meie rahva suuremaks ja sügavamaks pidupäevaks. Emadepäeva riiklik tähistamine lõppes 1940. aastal ning vajus 50 aastaks unustusse. Kauni traditsiooni äratas uuesti ellu Eesti omariikluse taastamine 1991. aastal.

The idea of Mothers’ Day was born in 1907 in America where Ann Jarvis, a teacher, called on her friends and acquaintances to start marking a day dedicated to mothers. The original meaning of the day gradually widened and in 1914 the U.S. Congress officially declared the second Sunday in May Mothers’s Day. In Estonia the first Mothers’ Day meeting was held at the Uderna school in 1922. The Estonian Women’s Temperance Society set up in 1923 and headed by Helmi Põllu and Helmi Mäelo began to extensively propagete the day. The first country-wide Mothers’ Day was marked on 3 June 1923 at nearly twenty locations and the new date was soon generally accepted. Despite grand public ceremonies held on the occasion, Mothers’ Day was mainly seen as an intimate occasion of honouring mothers at home and their main places of activity. Special programme-books were published for the day and articles were printed to underline that there were reasons to regard Mothers’ Day as one of the biggest and warmest red-letter days of our nation. Mothers’ Day was struck off the list of holidays under the Soviet occupation in 1940 and the beautiful tradition was only revived half a century later with the restoration of Estonian independence in 1991.

Pilt Pilt

Esimese päeva eriümbrik ja eritempel
http://pood.post.ee/?id=3549&prod_id=652
Viimati muutis elmo, 26.04.2005 20:05, muudetud 1 kord kokku.

elmo
Administraator
Postitusi: 3548
Liitunud: 08.08.2004 13:44

Teema: Emadepäev / 319-20.04.05

Postitus Postitas elmo » 12.04.2005 23:30

Alustades selgitama, mis lille margil kujutatud on, tekkis peatselt arvamus, et tegemist võiks olla krookusega. Eesti Entsüklopeedia (5 kd. lk 161) väitel kuulub perekonda krookused (Crocus) umbes 80 liiki, sordid ja hübriidid peale selle. Näiteks veebil AIAMAAILM on järgmine valik
http://www.aiamaailm.ee/krookused.htm
Selle koha peal andsin loobumisvõidu ning saatsin filateeliauudiste listi küsimuse:
Kas keegi oskab öelda (mida täpsemalt seda parem), mis lill on margi motiiviks?

Kulus vaid pool tundi, kui Raigo Kirss vastas:
================
Tere!

Kuna parajasti oli MSN-is käepärast võtta üks hiidlasest aiandustudeng, siis kasutasin kohe võimalust. Tema arvamus asjast on, et tegu pole mitte krookuse, vaid sügislillega (Colchicum).

Aednik Tõnis Metsari sõnul on aiapidajate seas viimastel aastatel hakanud üha rohkem populaarsust võitma sügislill (Colchicum). Tema umbes 65 liiki on looduslikult levinud peamiselt Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Ameerikas ning Ees- ja Taga-Aasias. Taim kasvab, olenevalt liigist, 10-40 cm kõrguseks ja tema õite värvus võib olla roosast kuni lillani, kuid on ka valgeid ja kollaseid.
Sügislilled teeb mürgiseks nendes leiduv alkaloid kolhitsiin, mida on eriti palju seemnetes ja mugulas. Tänu sellele ei maitse sügislill hiirtele ja aiapidajal pole põhjust muretseda, et keegi mugula ühel hetkel lihtsalt nahka paneks. Eesti aedades kasvatatakse peamiselt harilikku sügislille (C. autumnale), mis võib soodsate kasvutingimuste korral metsistuda. Sügislill õitseb septembris-oktoobris, lehed ja viljad arenevad taimel kevadel. Vaatamata välisele sarnasusele ei ole ta sügisel õitsevate krookuste sugulane.

Samuti väidab Metsar, et hoolimata intrigeerivast nimest ning faktist, et ta siiski enamasti sügisene lill on, eksisteerib ka kevadel õitsevaid liike.

Sügislill eelistab kasvamiseks viljakat ja vett hästi läbilaskvat pinnast ning päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Mugulad torgatakse kuni 8 cm sügavusele mulda, üksteisest 10-15 cm kaugusele. Paljundamiseks jagada mugulpesakond suve teisel poolel kaheks ning istutada kohe uuesti maha.

Harilikust sügislillest on aretatud hulk sorte, millel võivad olla erinevat värvi õied (sort «Album» on valgete õitega). On ka täidisõielisi sorte, näiteks «Roseum Plenum» ja «The Giant», mis mõlemad on sirellillade õitega. Sügislille on väga lihtne ajatada, kuna ta puhkeb kergesti õide ka ilma mullata. Loomulikult kurnab selline õitsemine tugevalt mugulat, aga tänu sellele, et taim lepib vähese mullaga, saab teda edukalt erinevates lilleseadetes kasutada.

Sügislill (Colchicum) on aia sügisekuulutaja. Kohtadesse, kus kevadel on kasvanud ja suve keskpaigaks on kolletunud lehepuhmad, on nüüdseks ilmunud helelillad rõõmsad õied. Õrnad ja haprad. Uhkelt üksi. Ingliskeelne nimi taimel naked ladies—paljad daamid. Taime ladinakeelne nimi tuleneb vanast Gruusia kohanimest Kolhiida, kus see taim on väga tavaline. Meie aia kollektsioonis on paarkümmend liiki ja sorti sügislilli. Sügislillede kasv on huvitav—sügisel taim õitseb, ilmutades ainult õie ülemist osa, vars ja sigimik on õitsemise ajal maa all mugulsibulas. Kevadel elutsükkel jätkub, kasvavad lehed ja mugulsibulast aetakse välja seni seal peidus olnud vars ja suveks näeme ka valminud vilju suhteliselt suure lehestiku varjus. Sageli aetakse sügislilled segi krookustega, kuid krookuste õied on tunduvalt väiksemad. Kindluse mõttes võiks üle lugeda tolmukad. Krookustel on neid kolm sügislillede kuue vastu. Sügislillede kohta peab teadma ka seda, et sügislilled on mürgised, sisaldavad kolhitsiini ja teisi alkaloide.

Osa tekstist pärineb Tartu Botaanikaaia lehelt.
Mõned pildid kah:
http://www.shieldsgardens.com/images/Co ... iant_m.jpg
http://www.shieldsgardens.com/amaryllids/colchicum.html
==============

Veidi hiljem saabus listiväliselt täpsustus:
==============
Saadan eraaadressile veel paar pildilinki, see vist kõige rohkem selle margi-lille moodi :)
http://www.pacificbulbsociety.org/pbswi ... iosum4.JPG
http://www.pacificbulbsociety.org/pbswi ... bens_2.JPG
ning peale täiendavat uurimist arvas Metsar, et tegemist on pea sajaprotsendiliselt Colchicum speciosum'iga, mis siis eesti keeles peaks olema Bornmülleri sügislill.

===================
Suur tänu Raigo Kirss ja Tõnis Metsar!

Väheke imestama paneb, et kunstnik on Emadepäeva postmargi motiiviks sügislille valinud ... ehk on ta samati seda ekslikult krookuseks pidanud ...

okasrebane
Postitusi: 791
Liitunud: 05.08.2011 23:55

Re: Emadepäev - 319-20.04.05

Postitus Postitas okasrebane » 02.01.2013 22:04

valged täpid

www.aagallery.eu
Manused
ENN_319_viga1.jpg
ENN_319_viga1.jpg (35.85 KiB) Vaadatud 1656 korda

okasrebane
Postitusi: 791
Liitunud: 05.08.2011 23:55

Re: Emadepäev - 319-20.04.05

Postitus Postitas okasrebane » 02.01.2013 22:16

319 poogen + märgistus

http://www.aagallery.eu
Manused
319.jpg
319.jpg (34.46 KiB) Vaadatud 1654 korda
EP_319_1.jpg
EP_319_1.jpg (60.27 KiB) Vaadatud 1654 korda

Vasta

Mine