Suuremõisa - alates 15.07.2004

Uudised ja kommentaarid Eesti Posti poolt alates 1997. aastast kasutusele võetud erikujundusega kalendertemplite kohta.
Post Reply
elmo
Administraator
Posts: 4299
Joined: 08.08.2004 13:44

Suuremõisa - alates 15.07.2004

Post by elmo »

11. juuli 2004. a. 19:23
[filateelia:1045] Suuremõisa loss saab erikujundusega kalendertempli

15. juulil 2004. a. võeti Hiiumaal Suuremõisas kasutusele Lembit Lõhmuse poolt kujundatud erikujundusega kalendertempel
Image
Suuremõisa on etendanud väga tähtsat osa Hiiumaa ajaloos. Mõis on asutatud 16. sajandil Allika küla asemele. Kunagine küla andis oma nime mõisale. Hiljem (kirjalikes ürikutes juba 1633. a.) hakati seda nimetama Hiiu-Suuremõisaks (Dagö-Grossenhof).
Alates 1563. aastast kuulus mõis Rootsi kuningale. 1620 anti Suuremõisa rendile ja 1624. aastal omandiks Rootsi väejuhile ja riigitegelasele, Liivimaa kindralkubernerile krahv Jakob de la Gardiele (1583-1652). Tema pilti võib näha Soome 20.01.1934 ilmunud postmargil 2 1/2 M + 25 p
Image
De la Gardie perekonnalt läks mõis reduktsiooni käigus Rootsi kroonile tagasi 1691.a.

Põhjasõja järel kuulus mõis riigile, 1755. aastal tagastati Suuremõisa de la Gardie perekonnale ning omanikuks sai krahvinna Ebba Margaretha De la Gardie (1704-1775), kes oli abielus Friedrich Magnus Stenbockiga. Tema valitsemisajal ehitati aastail 1755-1760 ka praegune Suuremõisa loss. Tiibhooned ja osa kõrvalhoonetest valmisid 1772. aastal. suuremõisa loss on üks ilusamaid ja suuremaid mõisahooneid Eestis. Lossi väärtuseks on ehituse puhas barokk-rokokoo stiil. Hoones on 64 tuba. Ruumide paigutus on sümmeetriline.Esimesel korrusel asusid mõisniku kabinet ja tema perekonnaliikmete eluruumid. Teisele korrusele viib stiilne tammepuust trepp. Seal asusid saal, salongid ja võõrastetoad. Pööningukorrusel asusid suvetoad ja panipaigad vara hoidmiseks.
Tähelepanu väärivad baroksed trepibalustrid ja teised nikerdatud puidust ehisdetailid, kunagine söögisaali laemaal, läbi kapi ja kandeseina minev salauks, võimas kelder, suured mantelkorstnad ning pööningukorruse kahekordne lagi, kus olevat hoitud salakaupa.

Pärast krahvinna surma sai Suuremõisa omanikuks üks tema poegadest, krahv Jakob Pontus Stenbock (1744-1824), kes selle aga rahapuuduse tõttu 1796. aastal parun Otto Reinhold Ludvig Ungern-Sternbergile oli sunnitud maha müüma. Kuna üheks rahapuuduse põhjuseks oli ka suure maja ehitamine 1777-1792 Tallinna Toompeale, siis osaliselt on Stenbocki maja
http://www.post.ee/?id=1595&prod_id=82
ehitust finantseeritud ka Suuremõisa müügist saadud rahaga. Täpsemalt küll makstud selle ehituse tarvis võetud võlgu.

Mõisa järgmine omanik parun Otto Reinhold Ludvig Ungern-Sternberg (1744-1811) on oma elu ja tegevusega paljudele kirjanikele ja uurijatele ainet andnud. Ei üritagi seda keerulist lugu siin tutvustama hakata vaid piirdun märkusega, et traagiliselt lõppenud tüli ühe oma laeva kapteni Karl Johann Malmiga puhkes just Suuremõisa lossis 19.10.1802.
Otto Reinhold Ludvig Ungern-Sternbergile kuulus koos Kõrgessaare mõisaga ka kohustus Kõpu tuletorni
http://www.post.ee/?id=1595&prod_id=160
eest hoolitsemine ja merepääste korraldamine. Teda süüdistati päästetööde tasude paisutamise pärast. Legendides ka vale tuletornide süütamises ning lausa mereröövis, kuid need süüdistused pole tõestamist leidnud. Kohus jättis ta ilma aadliseisusest ja saatis ta 1804. a. eluks ajaks Siberisse.

Tema vara ja valdused jäid perekonnale alles, seallhulgas ka Suuremõisa. Selle järgmiseks omanikuks sai vanem poeg Peter Ludwig Constanin Ungern-Sternberg (1779-1836). Kõrgessaare mõisa omanikuks saanud noorem poeg Heinrich Georg Eduard Ungern-Sternberg (1782-1861) elas Hiiumaal olles samuti rohkem vennale kuuluvas Suuremõisas. Just tema tellimusel ehitati 1848. a. Suursadamas ka parklaev "Hioma"
Image Image
http://www.post.ee/?id=1595&prod_id=9
http://www.post.ee/?id=1702&prod_id=239

Ettevõtlikud vennad käivitasid 1829. a. Suuremõisa lossi saalis ja kõrvalhoonetes kalevi tootmise manufaktuuri, mis aasta hiljem Kärdlasse üle viidi. Kalevivabriku asutamine oli aga peamiseks ajendiks tänase Kärdla linna tekkimisele.

1924. aastast sai Suuremõisa lossist koolimaja.

Praegu kasutab Suuremõisa lossi kaks kooli:
Suuremõisa Põhikool
http://www.suurem.edu.ee/
ja Suuremõisa Tehnikum
http://www.smt.edu.ee/

Suuremõisa lossi pildiga postkaarte on päris mitu ilmunud, värskeimad kirjastuselt AS LIHTSAD MAAPOISID.
1) Suuremõisa loss. Fotod: T. Leito, A. Siht, T. Kitkas
2) Suuremõisa loss. Foto. L. Michelson; B-39-11

Suuremõisa postkontor ei asu lossist just väga kaugel. Postkontori aadress on Suuremõisa 92302 Hiiumaa ja telefon 469 4225
elmo
Administraator
Posts: 4299
Joined: 08.08.2004 13:44

Re: Suuremõisa - alates 15.07.2004

Post by elmo »

Vaata ka 05.08.2010 ilmunud Suuremõisa lossi postmargi
Image teemat foorumis: viewtopic.php?f=11&t=3065
kus näeb, kuidas erikujundusega kalendertempel leidis kasutamist esimese päeva saadetiste valmistamisel.

Alates 06.06.2016 võetakse kasutusele erikujundusega kalendertempli uus variant:
Image
Olulisemaks erinevuseks postiasutuse nime -- KÄRDLA -- lisandumine.

Erikujundusega kalendertemplit saab kasutada äsja renoveeritud Suuremõisa lossis
http://suuremoisa-loss.eu/

Veel viiteid:

Vikipeedia: Hiiu-Suuremõisa mõis
https://et.wikipedia.org/wiki/Hiiu-Suur ... _m%C3%B5is

Portaal "Eesti mõisad" (Valdo Praust)
http://www.mois.ee/
Hiiu-Suuremõisa
http://www.mois.ee/laane/suuremoisa.shtml

Hiiumaa Ametikool
http://hak.edu.ee/

Suuremõisa Lasteaed-Põhikool
http://www.suurem.edu.ee/
Post Reply

Return to “Eesti Posti erikujundusega kalendertemplid”