Pekka Erelt

EESTI POSTI LILLEMUSTRILINE ESIKLAPS
(Algselt ilmunud 13. 11. 1998.a. Eesti Ekspressis)

24. novembril 1918 saatis vastloodud Eesti Posti Peavalitsuse ülem Hindrek Rikand oma abikaasale postkaardi vaimustatud teatega: "Esimesed Eesti postmargid lähevad käima. Elagu Eesti post, Eesti riik ja rahwas!" Postkaart oli frankeeritud roosaka hammastamata 5kopikase postmargiga, mis oli värskelt trükipressi alt tulnud. Kuigi Eesti Vabariik kuulutati välja juba 24. veebruaril, sai riik oma margid alles kaheksa kuud hiljem. Süüdlaseks oli Saksa okupatsioon, mis katkestas iseseisvuse. Ometi ilmus esimese Eesti postmargi ehk lillemustrimargi prototüüp just Saksa okupatsiooni päevil.

MARGID KIIRTELLIMUSEL

1918. aasta kevadel sai Tallinnas Laial tänaval asunud Bernhard Mänsi trükikoda kahelt saksa ametnikult kiire käsu: valmistada kaks maksumarki. Aega kunstnikku otsida ei olnud ning seetõttu tuli nii kujundus kui ka klishee valmistada trükikoja juhatajal Rudolf Zerol. Mees täitis ülesande mõne tunniga. Lillemustrilisi oliivrohelisi maksumarke trükiti kokku umbes paar tuhat. 18. novembril kevadine juhtum kordus. Sedapuhku koputasid trükikoja uksele postiülem Rikand ja sekretär Eduard Laaban, kes tegid kiire ettepaneku Eestile oma postmark trükkida. Aega kunstnikku otsida polnud nüüdki. Zero otsustas seetõttu ära kasutada kevadiste saksa maksumarkide kli›eed ja nii sarnanevadki neli esimest Eesti postmarki kujunduselt väga kahe saksa tempelmargiga.


Rudol Zero
(1887 - 19??)

Alguses kavatseti lillemustrimargid raamatutrükis valmistada, kuid ajapuudusel valiti lihtsam ja kiirem kivitrükk. Kõigepealt tehti kli›eest erilisele paberile äratõmbed, mis siis keemilisel teel kivile kanti ja sealt juba margid trükiti. 5kopikane roosa, 15kopikane sinine, 35pennine pruun ja 70pennine roheline lillemustrimark trükiti Bölau trükikojas Nõmmel. Kuni 1919. aasta suveni trükiti kokku üle kaheksa miljoni lillemustrimargi.

Kuigi 5kopikane roosa, 15kopikane sinine, 35pennine pruun ja 70pennine roheline lillemustrimark trükiti Bölau trükikojas Nõmmel. Kuni 1919. aasta suveni trükiti kokku üle kaheksa miljoni lillemustrimargi.

Kuigi 5kopikane lillemustrimark tuli käibele alles 24. novembril, ei jäänud kirjade saatmine markide puudumise tõttu enne seda seisma. 19. novembril ametlikult tegevust alustanud Eesti riigipost kehtestas korra, mille järgi saatja pidi kirja isiklikult postkontorisse viima ja tasuma saatmise eest sularahas. Postiametnik aga märkis saadetisele "makstud".

Enne oma markide trükkimist oli Eesti postil ka plaan osta margid Soomest. Kuna Soome postivalitsus küsis väga kõrget hinda ? 60 protsenti nominaalist ?, siis ei tulnud kaubast midagi välja. Mõned postmeistrid aga hakkasid margipuuduse leevendamiseks ise marke välja andma. Nii vähemasti on nad oma tegevust hiljem selgitanud.

KODUKOOTUD RAKVERE-MARGID

Esimene ametlik Eesti postmark oli vaieldamatult 5kopikane lillemustrimark. Ometi ilmusid päris esimesed postmargid juba nädalapäevad varem Rakveres. 15.novembril 1918 avatud Rakvere postkontori ülem Aleksander Torn andis koostöös tegevust lõpetava Saksa postkontori ülemaga 16. kuni 19. novembrini välja marke, postkaarte ja frankoümbrikke.

Tegelikult ei loonud mehed midagi uut. Nad lasid 15 erinevale tsaariaegsele postimaksevahendile teha trükikojas ületrüki. Nii näiteks trükiti tsaar Peeter I näopildiga ühekopikasele trükitöö panderollile peale "Eesti (Rakwere) 35". Seejärel lõigati frankotükk panderollist välja ja kasutati postmargina. Postkaarte ja ümbrikke katki ei lõigatud, neid kasutati pärast ületrükkimist tervelt.

Rakvere-markide valmistamise vajadus on küsitav. Kuni lillemustrimarkide ilmumiseni kasutasid kõik teised postkontorid sularahas maksmist ega trükkinud ise marke. Teades, et luba marke teha ta postivalitsuselt ei saa, taotles Torn loa Viru Maavalitsuselt. See aga annab markide sünnipõhjusele juurde pigemfilatelistlikku hõngu kui kinnitab nende tarbevajadust.

Eesti Postivalitsus ei tunnustanud Rakvere-marke kunagi oma ametlike väljaannetena. Need võeti lihtsalt teatavaks kui kohaliku postmeistri omaalgatuslik hädaabinõu. Sellele vaatamata on väikese tiraazhiga Rakvere-margid oksjonitel kõrgelt hinnatud. Näiteks juba 1964. aastal müüdi Peeter I pildiga terve panderoll Zürichis 2500 dollari eest. Seda Rakvere ületrükiga katkilõikamata panderolli on maailmas teada ainult kaks.

POST SPEKULANTIDE OHVRIKS

Vene ajast oli Eesti postkontoritesse järgi jäänud palju marke. Kevadel 1919 otsustas Eesti Posti Peavalitsus need tagavarad posti huvides ära kasutada. 5. mail anti Tallinna postkontorile korraldus teha nende käes olevaile Vene markidele ületrükk "Eesti Post". Käsitsi trükiti üle 19 erinevat marki koguarvuga 14 585 eksemplari ja selleks kasutati kummitemplit.

Esialgse kava järgi kavatseti üle trükkida mitte ainult Tallinna, vaid ka kõigi teiste Eesti postkontorite Vene markide tagavarad. Hea plaani rikkus mõne postiametniku kasuahnus. Ametnikud kõrvaldasid osa markidest müügilt ja tegid need hiljem margiturul rahaks. Loomulikult kõrgema hinna eest. Hiljem selgus isegi, et osa väiksetiraazhilisi marke ei jõudnudki avalikult müügile. Letialune kaubandus kutsus esile nii suure pahameele ja protesti, et postivalitsus otsustas edasisest markide ületrükkimisest loobuda. 1. oktoobril kaotasid ületrükitud margid ka kehtivuse.

Väike trükiarv ja kollektsionääride suur huvi tegi "Eesti Posti"-ületrükiga markidest ühe võlitsituima margiväljaande. Nende kallal on kätt proovinud arvatavasti kümned võltsijad. Seevastu õigeid marke müüakse oksjonitel üpris kõrge hinnaga. Näiteks ületrükitud ühekopikaline hammastatud mark müüdi hiljuti Saksamaal Köhleri oksjonil ligi 80 000 Eesti krooni eest. Lillemustriseeria aga kuulub oma suure trükiarvu tõttu odavate Eesti markide hulka ning ei maksa üle mõnekümne krooni. Eesti Vabariigi esimese visiitkaardina on lillemustrimark hindamatu ajaloolise väärtusega.