Võnnu lahing toimus 19. kuni 23. juunini 1919 Cēsise (eesti keeles Võnnu) lähistel Põhja-Lätis Eesti vägede ning baltisaksa Landeswehri ja Saksa Rauddiviisi vahel. Võnnu lahing määras suuresti Vabadussõja saatuse ning 23. juunit tähistatakse Eestis võidupühana. Pärast esimesi Eesti vägede ja nende koosseisus oleva Põhja-Läti brigaadi ning baltisaksa Landeswehri ja seda toetavate saksa vabatahtlike vahelisi kokkupõrkeid… Read More »
Tallinna esiajalugu algab linnalähedasest Irust, kuhu I aastatuhande teisel poolel ehitati linnus, mille juures paiknes ka asula. Teadmata põhjustel jäeti see kindlustus 11. sajandi keskpaiku maha ja praegusele Toompea künkale rajati Lindanise linnus, mida võib tinglikult pidada muinasmaakonna Rävala keskuseks. Esimesed usaldusväärsed kirjalikud andmed Tallinna kohta pärinevad Läti Henriku kroonikast. Kroonika kirjelduse kohaselt maabus 1219.… Read More »
Patendiamet on sündinud koos Eesti riigiga. 23. mail 1919 määrati Eesti Vabariigi Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi korraldusega ametisse ametnik patentide asjus. See päev on tööstusomandi õiguskaitse alguseks Eesti Vabariigis ning seega ka Patendiameti sünnipäevaks. Esimene patendiseadus hakkas Eestis kehtima 1921. aastal ja oli Patendiameti tegevuse aluseks kuni II maailmasõjani. 1940. aasta suvel pärast Eesti okupeerimist ja… Read More »
Metroloogiapäeval, 20.05.2019 ilmuv postmark „Metrosert 100“ on pühendatud Eesti metroloogia keskasutuse 100. juubelile ja rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute uute definitsioonide jõustumisele. 01.07.1919 alustas tööd Kaalude ja Mõõtude Koda, mille järeltulijaks on AS Metrosert, Eesti metroloogia keskasutus. AS Metrosert on riigile kuuluv äriühing, mis tegeleb mõõtevahendite kalibreerimise, taatlemise, erimõõtmistööde ning juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimisega, hoiab… Read More »
Johann Voldemar Jannsen (sünninimi Jaan Jensen; 16. mai 1819 Vana-Vändra vald – 13. juuli 1890 Tartu) oli eesti ajakirjanik, koolmeister ja üks rahvusliku liikumise juhte. Jannsen sündis Pärnumaal Vändras möldri ja kõrtsmiku pojana. Õppis kaks aastat vallakoolis ja seejärel Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetas aastal 1836. Töötas kutsarina, 1838-st kantori, köstri ja koolmeistrina. 1842 kinnitati ametlikult… Read More »
Eesti Pank on Eesti keskpank, mis tänavu tähistab oma 100. aastapäeva – tegevust alustati 3. mail 1919. Eesti Panga peaülesandeks sai toona raharingluse korraldamine. Kvaliteetse sularaha ja raha väärtuse hoidmise eest seisab Eesti Pank hea ka nüüd, sada aastat hiljem, kuid teeb seda koos Euroopa teiste keskpankadega. Eesti majandus ja rahandus on saja aastaga palju… Read More »
Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on mustjassinise ülapoole, kreemikasvalge alapoole, roostepunase näo ja sügava sabahargiga värvuline, keda Eestis elab 100 000-200 000 paari. Ta pesitseb peamiselt maal hoonete (laudad, pööningud, tuulekojad) sees, kuhu ta ehitab mudast, savist, kõrtest ja süljest pesakausi. Eesti Ornitoloogiaühing valis suitsupääsukese 2011. aasta linnuks. Seekordse valikuga sooviti märkida ühelt poolt ühingu vapilinnuga linnuühenduse… Read More »
Eesti Vabariik sündis 24. veebruaril 1918. Aasta hiljem valis Eesti rahvas oma esimese esinduskogu – Asutava Kogu. Avaistungile koguneti 23. aprillil 1919, mida me nüüd tähistame Eesti parlamendi sünnipäevana. See rahvaesindus pani vormilise aluse Eesti riiklusele. 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920 tegutsenud piiramatute volitustega Asutav Kogu pidas viis istungjärku ja 170 istungit, määras… Read More »
Harilik sinilill (Hepatica nobilis), tuntud ka rahvapärase nimega külmalill, kuulub sugukonda tulikalised, perekonda sinilill. Mitmeaastase 10-20 cm kõrgusega rohttaime iga lühikese peene karvase varre otsas on üks õis. Looduses on tavaliselt ühel taimel 8-12 õitega vart. Sinililleõie läbimõõt on Eestis tavaliselt 2-3 cm ning õitseaeg märtsi lõpust maini. Et ta vajab õitsemise ajal rohkem valgust,… Read More »
Osmussaare tuletorn asub samanimelise saare loodetipus paeklindi serval ning tähistab Eesti looderanniku kaugele etteulatuvat saart Soome lahe tähtsa laevatee ääres, olles navigeerimiseks oluline meremärk. Esimene kivist tulepaak ehitati Osmussaarele 1765. aastal, 1850. aastal püstitatud kivist tuletorn hävines II Maailmasõjas, 1954. aastal valmis sõjajärgse ajutise puitmärgi asemele uus, silindrilise monoliitsest raudbetoonist 35,40 m kõrgune, 170 astmega… Read More »