Category Archives: Postmargid

Tavavahelik (Paxillus involutus) on Eestis väga sagedane seen juunist novembrini. Lisaks metsadele leiab ka inimmõjuga kohtades nagu aiad ja pargid. Eriti palju leidub kuival suvel ja sügisel. Tavavaheliku mürgistused on põhjustanud Euroopas mitmeid surmajuhtumeid. Tavavaheliku mürk moodustab inimese veres antikehi, mis hävitavad punaliblesid. See immuunhemolüütiline aneemia on võrreldav allergiaga. Tavavaheliku mürgistuse peiteaeg on tunnist kuni… Read More »

Ilves ehk harilik ilves (Lynx lynx) on kaslaste sugukonda kuuluv loomaliik. Ilvesed on keskmise suuruse ja pikkade jalgadega ning võivad kaaluda kuni 30 kg. Kõige suurem Eestis püütud ilves on kaalunud 40 kilo. Nad on kiskjad, kelle põhiliseks saakloomaks on metskitsed ja jänesed. Ainus looduslik vaenlane on hunt. Ilvestel on ülihea kuulmine, mille tagavad neile… Read More »

Orjaku liitsihi tuletornid asuvad Hiiumaa lõunarannikul Jausa lahe ääres ja märgistavad ohutut laevateed Orjaku sadamasse. Monteeritud raudbetoonrõngastest tuletornid ehitati Orjakule 1962. aastal ja need meenutasid oma kujult ennesõjaaegsete tüüpprojektide järgi ehitatud tuletorne. Siiani valget värvi meremärkidel on esiküljel must püsttriip. Alumine tuletorn on 10 m kõrgune, tule kõrgus merepinnast 13 m. Ülemine tuletorn asub alumisest… Read More »

Eesti kunstnik Konrad Mägi (1878–1925) oli nii Põhja- kui Ida-Euroopas üks esimestest modernistlikest maalikunstnikest, kelle looming pööras erilist tähelepanu värvi jõule, sünteesis originaalseks uueks tervikuks mitmed ajastu olulisemad kunstivoolud ja täiendas neid isikupärase hoiakuga looduse suhtes. Esimene suur Konrad Mägi näitus väljaspool Eestit toimub Itaalias Eesti Kunstimuuseumi koostöös Galleria Nazionale d’Arte Moderna e Contemporanea ja… Read More »

Juuli alguses (30. juuni – 7. juuli 2017) Tartus ja Lõuna-Eestis toimuvad orienteerumise maailmameistrivõistlused on orienteerumisspordi tippsündmus, mis toob Lõuna-Eestisse maailmameistritiitlite nimel heitlema 50 riigi koondised ja neile kaasa elama paar tuhat kodu- ja välismaist spordifänni. Tiitlivõistluste võõrustajaks on Tartu linn, kus lisaks Raekoja platsil toimuvale sprindivõistlusele toimuvad auhinnatseremooniad ja kontserdid. Lisaks ülikoolilinnale on võistluspaigad… Read More »

Riikliku iseseisvuse taastamise järel moodustas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu uue põhiseaduse koostamiseks 60-liikmelise Põhiseaduse Assamblee, kuhu kuulus võrdne arv ülemnõukogu ja Eesti Kongressi saadikuid. Põhiseaduse Assamblee välja töötatud põhiseaduse tekst võeti rahvahääletusel vastu 28. juunil 1992. 25 aastaga on põhiseadus tõestanud oma elujõudu, seda on muudetud neljal korral, sealjuures 2003. aasta rahvahääletusel, kui sel viisil anti… Read More »

Gustav Boesberg (19. VI 1867 Palmse vald, Virumaa – 5. VI 1922 Tallinn). Eesti raskejõustiku isa. 1888 sisustas ta Tallinnas oma elukohas harjutusruumi ja asutas Tallinna Vabatahtliku Atleetide Klubi. 1895–1899 tegutses Boesberg Venemaal elukutselise tõstja, maadleja ja tsirkuseatleedina. Ta oli 1900 Peterburi Eesti Jõukarastuse Seltsi Kalev asutajaliige ning 1904–1905 selle esimees. Ta oli vene-, saksa-… Read More »

Eesti riigi loomisest möödub aastal 2018 sada aastat. Tegemist on riigi ajaloo oluliseima ja väärikama tähtpäevaga. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise algus on aprillis 2017 , mil möödus sada aastat eestlaste asualade ühendamisest, tipneb Eesti Vabariigi 100. aastapäevaga 24. veebruaril 2018, meenutab aastal 2019 saja aasta taguseid Vabadussõja olulisemaid pöörde- ja võidulahinguid ning lõppeb veebruaris… Read More »

Reformatsiooni 500. juubeliaastat tähistatakse suurejooneliselt üle maailma. Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas (EKOE) on andnud ametlikult nii Tallinnale, kui Tartule Euroopa reformatsioonilinna tiitli. Aastal 1517 algatas Saksamaal, Wittenbergis munk ja teoloog Martin Luther (1483-1546) vaidluse indulgentside müümise vastu. Diskussiooni tulemusena tekkinud reformiliikumisega sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde, rõhutades inimese isiklikku suhet Jumalaga. See eeldas rahvakeelse… Read More »

Juulis 2017 saab Eestist esimest korda ELi Nõukogu eesistujariik. Poole aasta jooksul on Eesti roll selgitada aruteludes välja kõikide liikmesriikide huvid ja ühised seisukohad – leida tasakaal eri arvamuste ja soovide vahel. Eesti on eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogu eestkõneleja rollis. Eesistujariigina soovib Eesti juhtida tähelepanu sellele, kuidas digitaalvaldkond saab lihtsustada inimeste igapäevaelu ja kiirendada… Read More »