hobi.filateelia list | foorum | viki | artikliviited | REFS Estonia | Tartu Filatelistide Selts | Näitus

UUDSUSI EESTI POSTIS

UPU LIIKMENA ALATES 1922

UPU logo

Ülemaailmne Postiliit – pr Union Postale Universelle, eng Universal Postal Union, sks Weltpostverein, rts Världspostföreningen, edaspidi siinjuures UPU, asutati 9. oktoobril 1874 Bernis, Sveitš. Asutajaid riike oli 22, sealhulgas Venemaa, Rootsi, USA jne. Mõtte algatajaks ja eestvedajaks oli toonane Saksa Keiserriigi Posti  peadirektor Ernst Heinrich Willhelm von Stephan (1831-1897). Tänapäeval on UPU Liitunud Rahvaste Organisatsiooni haru ja liikmeiks on 192 riiki. Peakontor  asub Bernis. Hiliseim, 25. UPU Kongress toimus septembris 2012 Dohas, Qatar.
Eesti astus UPU liikmeks 1922 – seaduslik kinnitus anti sellele seadusega 19. mail 1922, mis avaldati Riigi Teatajas nr.70 – 30. mail 1922 § 38. Eesti on veel kord – 20. märtsil 1992 taotlenud ja võetud uuesti UPU liikmeks. Riigi Teataja  nr. 9 – 20. märtsil 1992 § 120. Ka N-Liidu okupatsiooni ajal oli Eesti liikmestaatus mitmel korral UPU kongressidel päevakorras. (Vaata lähemalt Elmar Ojaste,  Eesti ja UPU, Eesti Filatelist nr. 39 - 2005)
Käesolev kirjatükk on kordamine: mainin siin põgusalt ainult mõnda nähtust:

1)    UPU poolt soovitatud värvid markide (eriti tarbemarkide) trükkimisel
2)    Omakirjastuse saadetised (trükitöö ½ tariif)
3)    Rahvusvahelised vastuskupongid (CRI)
4)    Posti ID-kaart (Carte d’idente)
5)    Frankeerimismasinad
6)    Postitatud tähtsaadetise aadressi muutmine
7)    Raadioluba
8)    Kohalik Postitariif („Kohalik“ „Siin“)

1) UPU poolt soovitatud värvid markide (eriti tarbemarkide) trükkimisel

Lexikon der Philatelie, Schwalmtal, DE, 1999, kirjutab – siinkohal  vabas tõlkes – UPU margivärvide kohta: UPU (Üleilmne Postiliit) oma 5. kongressil Washingtonis DC 1897 otsustas soovitada liikmesriikidel kasutada välisliikluses järgmisi värve põhitariifide markide trükkimisel: trükitöö 50 grammi – roheline; postkaart – punane; kiri kuni 20 grammi – sinine. Põhjus oli soov lihtsustada vastuvõtu maa postiametnikel  saadetise nõudekohase margistamise tuvastamist. See soovitus kutsuti tagasi 1952 UPU 15. kongressi Brüsselis otsusega.
Eesti Post järgnes sellele soovitusele järjekindlalt ja kasutas ka siseliikluseks vajalike  tarbemarkide trükkimisel neid värve – heledamas nüanssides. Isegi nn ilumarkide trükkimisel kasutati neid värve, näiteks: 1931-08-01 Punane Rist; 1932-06-01 Tartu Ülikool 300 aastat; 1933-05-29 Laulupidu; 1933-10-02; Tuberkuloos  ja 1936-06-10 Pirita Klooster, jne.

H/O 58
H/O 58
1922-04-24
Trükitöö kuni 50 g
Sisemaa ja Baltikum
H/O 110
H/O 110
1928-02-24
Postkaart
Sisemaa ja Baltikum
H/O 52
H/O 52
1922-02-25
Lihtkiri kuni 20 g
Sisemaa ja Baltikum
H/O 69
H/O 69
1923-06-23
Postkaart
Välismaa
H/O 119
H/O 119
1928-11-10
Trükitöö kuni 50 g
Sisemaa ja Baltikum
H/O 115
H/O 115
1928-09-24
Postkaart
Sisemaa ja Baltikum
H/O 116
H/O 116
1928-09-24
Lihtkiri kuni 20 g
Sisemaa ja Baltikum
H/O 123
H/O 123
1929-02-04
Trükitöö kuni 50 g
Välismaa
H/O 156
H/O 156
1936-03-20
Trükitöö kuni 50 g
Sisemaa ja Baltikum
H/O 158
H/O 158
1936-03-20
*) Ettepanek Postkaart
Sisemaa ja Baltikum
H/O 159
H/O 159
1936-04-21
Lihtkiri kuni 20 g
Sisemaa ja Baltikum
H/O 179
H/O 179
1938-04-11
Lihtkiri kuni 20 g
Välismaa

*)  Postitalituse ettepanek tõsta Postkaardi Sisemaa ja Baltikumi postitariif  6. sendile ei leidnud kinnitust Vabariigi Valitsuse poolt. See mark on erand, mis kinnitab tava.

On siiski olemas üks erand, mis reeglit kinnitab. K. Päts sarja 5. sendine mark – H/O 157, mis väljastati 1938-03-20 on trükitud sinirohelises värvitoonis. On teada, et Postitalitsusel oli kava sisemaa postkaadi tariifi tõsta 6. sendile ja trükkis selleks postmargi – H/O 158 – 1936-03-20 – punases värvitoonis. Riigivõimud aga seda hinnatõusu ei lubanud – nii tekkis ainuke erand.

Klassikalised filatelistid pöörasid  palju tähelepanu neile kolmele nn UPU värvile.   Oksjonikataloogides esines tihti soovitusena „Kolme UPU värviga frankatuur“. Eesti kogujad ja filatelistlikud kirjamehed ei näi neid olevat tähelepannud, kuna eestikeelses kirjasõnas ei ole leida sellekohaseid jälgi.

RT 1922-05-19
Seadus Eesti Vabariigi UPU liikmeksastumise kohta
Avaldatud Riigi Teatajas nr. 70 § 38 – 1922-05-19

Eesti Posti lipp
Eesti Posti lipp
UPU lipp
UPU lipp

2) Omakirjastuse saadetised (trükitöö ½ tariif)

Selle saadetisliigi juurutas Eesti Post oma uute tariifidega 1. novembrist 1922. Siis oli sisemaise (ja Lätti ning Leetu) saatmisel postimaks 1 mark esimese ja iga järgneva 50. grammi eest. ½-tariif oli seega ½ marka (50 Penni).  Sellest tingituna väljastati vastav kollane postmark. (Hammastamata H/O 66 ja hammastatud H/O 67). Need margid üksikuna saadetisel, on Eesti filateelia otsitumad objektid.

Lõige Postitariifist 1922-11-01 § 18, märkus 2 (Riigi Teataja nr. 131 - 1922)

2) Alandatud taksi järele wõetakse ajalehti ja ajakirju üksnes ajalehtede ja ajakirjade
toimetajatelt vastu, selle juures ka wäljamaaga läbikäimises ainult postiabonementide
kaudu tellitud lehti.
 

H/O 66
H/O 66
H/O 67
H/O 67
H/O 64
H/O 64
H/O 120
H/O 120
H/O 155
H/O 155

Omakirjastus trükitööde juures enimkasutatud tarbemarke 1922 - 1940

Korraline tariif oli siis (1. novembril 1922) eestisisene (ka Lätti ning Leetu) trükitöö: esimene ning iga järgnev 50 grammi 1 Mark, seega siis oli omakirjastuse  ½ tariif ainult ½ Marka. Kui mõelda tänapäevasele postitariifide pidevale tõusule, siis peab nentima, et toona olid postitariifid väga stabiilsed. Siinkohal huvitab meid sisemaine (ka Lätti ja Leetu) trükitöö esimene 50 grammi ja iga järgnev 50 grammi tariif, mis kehtestati 1. novembril 1922 (RT *) nr. 131 – 1922) ja oli 1 Mark. See muudeti 1. veebruaril 1925 (RT nr. 7-8 – 1925) 2 Marga/Sendi peale ja selleks ta ka  jäi kuni 1. märtsini 1940 (RT nr. 17 – 1940), mil see tõsteti 3. Sendile. Omakirjastus trükitöö tariif oli pool korralisest tariifist (nimetati ka ½ tariifiks). 1940 kehtestatud omakirjastus tariif, mis oli 3 Senti tuli poolitamisel ümardada.

*) RT tuleb lugeda siin ja edaspidi: Riigi Teataja

Kohalik trükitöö

Pane tähele!   Tallinn. 1923-07-01. See siin on Kohalik trükitöö ja ainult koha täide,  kuna pilti   ehtsast  ½ Marga margistusega Omakirjastus trükitööst ei ole siinkirjutaja senini tabanud. Nii võis selle margistus näha välja 

Omakirjastus trükitöö kuni 50g
1936-01-31  Paide. Omakirjastus trükitöö kuni 50 grammi

Omakirjastus trükitöö kuni 500 g
1933-04-19    Tartu. Omakirjastus trükitöö kuni 500 grammi

Omakirjastuse trükitöö kuni 50 g
1937-10-22  Tallinn Vaksal. Omakirjastus trükitöö kuni 50 grammi

Omakirjastuse trükitöö kuni 50 g
1939-11-23 Tallinn. Omakirjastus trükitöö kuni 50 grammi

Omakirjastuse trükitöö kuni 50 g
1940-06-06  Tallinn. Omakirjastus trükitöö kuni 50 grammi. Postimaks peaks olema. 1½ Senti – ümardatult seega 2 Senti – kuidas see on tasutud?

3) Rahvusvahelised vastuskupongid * Coupon Reponse International (CRI)

Rahvusvahelised vastuskupongid (CRI) jõudsid Eesti postitariifidesse milliste kehtivus algas 1924-01-01 (Riigi Teataja 3 –1924) § 17 ja müügihinnaks oli märgitud: 50 kuldsentiimile vastaw summa Eesti rahas. Nagu näitest allpool  näeb oli kupongile siiski müügihinnaks antud: 35 Mark. 1.jaanuariat 1932 oli see tariif 30 Senti.  Viimane enne II MS väljastatud Eesti postitariif  Nr. 199  1940-03-01 (Riigi Teataja nr. 17 – 1940) § 14 annab kupongi hinnaks  50  senti. (CRI nr. 6 a) Rahvusvaheliste vastuskupongide kohta on Eesti Filatelisti veerudel – tänu kahele selle ala suurkogujaile - kirjutatud ohtrasti: Edgar A. Kimber, Stockholm SE, Eesti rahvusvahelised vastuskupongid, Eesti Filatelist nr. 20-21 – 1977 ja Paul-August Koch, Krefeld, Traar, DE, Die Internationalen Antwortscheine von Estland, Eesti Filatelist nr. 30 – 1984. Paul-August Kochi  poolt on koostatud ka vastav lõik - International Reply Coupons, käsiraamat-kataloogis ESTONIA Philately & Postal History, Göteborg 1986,  (leheküljed 291 – 297). 

Eesti CRI nr. 1 "Rooma muster"
(UPU 6. kongressil Roomas 1906 kinnitatud kujundus).
Eesti CRI nr. 1
"Londoni muster"
(UPU 9. kongressil
Londonis 1929,
kinnitatud kujundus).
Eesti CRI nr. 6 a
Eesti CRI nr. 6 a

4) UPU Isikutõestuskaart * UPU Carte d’identité

UPU Isikutõestuskaart võeti Eestis kasutusele 1931 ja selle tasu oli siis 80 Senti, mis kviteeriti kaardil postmaridega ja kustutati väljaandja postiasutuse kalendertempliga. Alates 1. jaanuarist 1933 (RT nr. 99 – 1932) kuni N-Liidu okupatsioonini 1940. aasta suvel, oli see tariif 1 Kroon.

Isikutõestustunnistuse esikülg
Isikutõestustunnistuse andmed
Ülal: Esikülg. All: Isikuandmed.  1931-03-16 Väljastatud Postipeavalitsusest  

5) Frankeerimismasinad * Postal Meters

Legaalse aluse frankeerimismasinate kasutamisele Eestis pani uus Postimäärustik (Riigi Teataja nr. 55 – 1927  § 1041). Alles 30. märtsil 1929 (RT Lisa nr. 27 – 1929) avaldas Postipeavalitsus lähema määruse nende kohta, milles lubati kasutada kahte tüüpi masinaid: „ Frankotyp“ ja „Miget“. Näib, et kasutusele tulid esialgu „Frankotyp“ firma masinad. Litsents nr. 1, mis väljastati 18. oktoobril 1929 omanikuks oli  A/S G. Scheel ja Ko. Tallinn. Litsents nr. 27 väljastati 13. veebruaril 1940 ja selle omanikuks sai Keskliit Eesti Munaeksport Tallinn.

 5. septembril 1929 lasi Eesti Post müügile numereeritud kontrollkaardid hinnaga 500 Krooni. (RT Lisa nr. 70  –  6. september  1929).  See kartongiriba,  suuruses 30 x 170 mm,  on Eesti kõige kõrgema kupüüriga postimaksevahend. (Peetakse ka postmargiks ?)

Sellest postiteenusest on toonane suurfilatelist Edgar A. Kimber ammendavalt kirjutanud Eesti Filatelisti nr. 14 -  1973 veergudel Frankeerimismasinad Eestis, ka tema artikkel Eesti Filatelist nr. 15 – 1974 veerul täiendab veel seda teemat. Jäljendid pidid olema – vähemalt välisliikluses – punased.

litsens 1

Litsents nr. 1 väljastatud 18. oktoobril 1929 

ltsens 27

Litsents nr. 27 väljastatud  13. veebruaril 1940

litsens 20
Litsents 20 Tartu 1939-11-17 Kiri Solingen-Mehrscheidi Saksamaale

"Frankotyp" kontrollkaart
Eesti Posti frankeerimismasina („Frankotyp“) kontrollkaart, mis tuli müügile 29. septembril 1929. 
Frankeerimisväärtus  EEK 500:-  Kas see on postmark?

litsens 27 muudetud
1941. aasta augustis muudeti kasutusesolevate frankeeringsmasinate kupüür „коп“ - kasutusele tuli seega SSSR kopikas. Näide: Eesti  litsents 27 muudetuna.

6) Postitatud tähtsaadetise aadressi muutmine

Tähitud saadetise järelotsimise, aadressimuutmise ja tagasinõudmise teenus (Vorm 59) juurutati 1.jaanuarist 1934. Tariif oli siis 20 Senti. 1. märtsist 1940 oli selle teenuse tariif 30 Senti (Postitariif 199  § 22 – RT nr. 17 – 1940)   

palve aadressi muutmiseks
Vorm 59 esikülg. Esitatud 25 septembril 1936 Järva-Jaani postkontorile.

palve aadressi muutmiseks
Vorm 59 tagakülg

7) Raadioluba

Eesti Posti ülesannete hulka kuulus ka raadiokasutuslubade väljastamine ja abonementtasude vastuvõtmine.

kaswutusluba
Tallinna Telefonivõrgu poolt 30.09.1927.a. väljastatud Ringhäälingu vastuvõtuaparaadi kasutamisluba.
Kehtis kuus kuud ja maksis 300 marka

raadiomaksu kviitung
Tallinn Telefonivõrgu poolt 17.08.1932.a. väljastatud raadioringhäälingu maksu kviitung 7,50 krooni peale,
mis oli kuue kuu raadiokasutusmaks.

raadio kasutusluba
1939-01-29    Jõgeva Postkontori  poolt  väljastatud  Raadiokasutamise  luba

raadiomaksu kuulutus
1939. aastal teatas Eesti Postivalitsus kuulutustega ajalehtedes, et raadiomaksu on võimalik tasuda Eesti postmarkide abil. Selleks tuli postiasutusest muretseda vastav kaart, millele margid kleebiti ja postiasutuse kalendertempliga kustutati

8) Kohalik  Postitariif  („Kohalik“ „Siin“)

Esimene Eesti Postitariif, mis kehtestati 28. novembril 1918 (RT nr. 2 – 1918) sisaldas mõiste „Kohalik postitariif“ nii trükitöö, postkaardi kui ka kirja osas. Kui Eesti astus UPU liikmeks (19. mail 1922) olid need  maksumäärad: Trükitöö kuni 50 grammi 50 Penni (½ Marka), Postkaart, 2 Marka ja Kiri kuni 20 grammi 5 Marka. Saadetisele tuli sihtkoha asemel märkida „Kohalik“, „Siin“ ka „Hier“ kasutati. Tariifimäär „Kohalik“ lakkas kehtimast Vabariigi Valitsuse otsusega 1, jaanuarist 1924 (RT nr. 3 – 1924)

kohalik trükitöö

1922-05-24    Tallinn („Hier)  Kohalik trükitöö (kuni 50 grammi) 50 Penni

kohalik trükitöö
1923-05-07    Tallinn („Siin“)  Kohalik trükitöö (kuni 50 grammi) ½ Marka Kohaliku tariifi kohaselt margistatud postisaadetised on harvaesinevad ja neid võib täieõigusega pidada pärliteks Eesti Vabariigi varasemate
postisaadetiste seas.

kohalik postkaart
1923-01-03    Rakvere („Siin“). Kohalik postkaart 2 Marka

kohalik postkaart

1922-08-12    Tallinn  („Siin)  Ülemargistatud  kohalik  postkaart.  Õige postimaks  oli 2 Marka

Rikand
Hindrek Rikand (1874-1940)
Eesti Posti peadirektor 1918-1924
Stephan
Heinrich von Strphan (1831-1897)
UPU loomise mõtte algataja


TÄNUSÕNAD

Eve Aab ja Helve Schasmin ERM-Postimuusemist, Tartu, uurisid vanu Riigi Teatajaid ja varustasid mind vajaliku materjaliga.  Mart Aru, Saku; Kalev Kokk, Tallinn; Jaan Otsason, Palade; Ago Papp, Tallinn; Jaan Erik Roots, Oslo ja Ahto Tanner, Paide laenasid mulle oma kogudest pildimaterjali. Tänan kõiki neid mulle osutatud sõpruse ja abi eest!

Göteborgis, Jõulukuul 2012. Elmar Ojaste, alias Wanna Matz
 

<<< artiklite nimekiri