hobi.filateelia list | foorum | viki | artikliviited | REFS Estonia | Tartu Filatelistide Selts | Näitus

Tartu mees Rootsi postmargil.

Georg Stiernhielm 1598 - 1672

Postmargi aluseks on David Klöckner Ehrenstrahli poolt 1663.a. maalitud portree.

Postmargi pilt Rootsi Postimuuseumi veebilt.

Tähistamaks Rootsi "moodsa luule isa" Georg Stiernhielmi 300. surmapäeva (22. aprill) väljastas Rootsi Post 23. veebruaril 1972. aastal 85-öörilise postmargi.

Kui lähemalt tutvuda selle huvitava mehe elulooga, kes oli samaaegselt edukas jurist, keeleteadlane, matemaatik, füüsik, filosoof, astronoom, kuninganna Kristiina õuepoeet ja palju muud, siis näeme, et tema elutöö oli pikki aastaid seotud Tartuga.

Ta sündis 7. augustil 1598 Vika kihelkonnas Dalarnas mäetöötleja (bergman) Olof Marquardssoni pojana ja sai nimeks Göran. Õppides Uppsala akadeemias võttis kasutusele nime Georg Lillia. 1626. aastal sai temast lektor Västeråsi gümnaasiumis. Saadeti 1630 Tartu sealse õuekohtu assessuriks. Tõsteti Gustav II Adolfi poolt 1631 aadliseisusesse nimega Georg Stiernhielm. 1639 Liivimaa maanõunik ja 1648 Tartu õuekohtu asepresident. Talle läänistati Vasula mõis (Tartust 15 km. põhja poole), mis kuulus tema järglaste kuni 1921. Vasulasse püstitati Rootsi asutuste poolt 1990-ndate aastate alul vastav mälestusmärk.1656 põgenes Stiernhielm naise ja lastega venelaste eest Rootsi. Laevahukul Läänemerel pääsesid nad vaevu eluga, kuid kaotasid kogu oma maise vallasvara. Kuningas Karl X Gustav nimetas ta kohtunikus Trondheimi, Norras. Aastal 1667 sai temast Stockholmis ellu kutsutud Antikviteetskolleegiumi direktor. Oma eluajal andis ta välja ligi 60 erinevat tööd, peaasjalikut matemaatika, môôtude, seadusansluse, aga ka muudel teemadel. Rakendas esimesena Rootsi suurriigis suurendusklaasi ja mikroskoobi, kuna ta oli tutvunud nendega oma õppereisidel välismaal. Stiernhielm viis Rootsis sisse ka esimese riikliku mahumõõdu "Rikstunnan" (146,6 liitrit). Suri Stockholmis 22. aprillil 1672. Tema hauakivil seisab: "Vixit, dum vixit, laetus" (Elas rõõmsalt, seni kuni elas".)

Kaasaegsete mälestustest ja Tartu Ülikooli senati protokollidest nähtub, et Stiernhielm oli elurõõmus ja aktiivne mees, kes aga tihti sattus tülli teiste tartlastega. On teada tema suur arveteõiendamine professor Savoniusega, mida ülikooli senat korduvalt arutas. Traagiline tüli tekkis tal aastal 1641 assessor Ulrichi lapse ristsetel maapealik Wrangeli poegade - Fabiani ja Helmichiga. Selles löömingus sai Stiernhielm haavata ja surma sai üks üliõpilane.

Georg Stiernhielm ei olnud küll õppejõud toonases Tartu Ülikoolis, kuid mõjutas oma suurte teadmiste, heade kontaktide ja sädeleva isiksusega Tartu selleaegset vaimuelu. Talle omistatakse ka au olla üks esimesi, kes määras eesti keele kuuluvuse soome-ugri keelkonda.

Elmar Ojaste

 

Esmakordselt avaldatud "Postisarv" 1998 nr.2 (37) lk 2

<<< artiklite nimekiri