hobi.filateelia list | foorum | viki | artikliviited | REFS Estonia | Tartu Filatelistide Selts | Näitus

Eestimaalased -- Rootsi Posti kõrgemad juhid

Kui vaadelda Rootsi Posti esimese 100-aasta (1636--1740) juhtkonna isiklikku koosseisu, siis paistab kohe silma, et peaaegu kõik kõrgemad juhid olid tulnud provintsidest, kas Põhja-Saksamaalt või siis Baltimaadelt, peaasjalikult Eestist.

WECHEL, Andres, Rootsi Posti esimene juht pärines Hamburgist Saksamaalt ja oli juhiks 1636--1637. Suri 1637. aasta alul ja ta amet läks edasi "armuaasta" korras tema lesele.
WECHEL, Gese. "Rikets Postmästarinna" pidas seda ametit vormiliselt 1637--1642, kusjuures tegelik postiamatkonna juht oli
STEIN von STEINHAUSEN, Bernard, Rootsi allikais tihti Steen von Steenhusen, kes pärines Ingerimaalt (Narva lähedalt) ja kandis uhket tiitlit "General-Riks-Schultz". Ta oli Soome ja Tallinna ning Narva postkontorite ja postiteenistuse tegelik rajaja 1638.
TAUBE af Maydel, Wilhelm, vabahärra, Maidla ja teiste mõisate omanik Eestis. Taube oli (rentimise korras) Rootsi Posti peadirektoriks kahel korral: 1654--1655 ja 1658--1661. Oli samaaegselt riiginõunik ja hoovimarssal.
De la Gardie, Magnus Gabriell - tuntud kui Haapsalu ja Saaremaa krahv. Juhtis Rootsi Posti (rentimise korras) 1673--1677.
SCHMEDEMAN, Johan oli väga edukas postijuht aastatel 1702--1713. Ta põlvenes Tallinna raehärrade suguvõsast, oli Moigi, Palupää ja Keila mõisade omanik. Varasejatest postijuhtides oli Schmedeman kõige silmapaistvam. Ta koostas postimääruste ja tariifide kogu ja väljastas selle aastal 1707 tiitli all: "Konglige Och andra Wederbörandes Förordningar Angående Postwäsendet".
• Kuninganna Kristiina korraldusel moodustati 24. mail 1645 Eesti- ja Liivimaast (Narvast kuni Danzigini) eraldi postipiirkond ja selle direktoriks määrati BECKER, Jacob (ladinakeelsetes tekstides Jacobus Pistorius). Becker oli juba 1625 määratud Riiga Rootsi kunungliku posti vahendajaks. Aastal 1631 asus ta Tartu Ülikooli trükkaliks ja postmeistriks. 1632 avas ta oma postiratsanikkudega avaliku postiliikluse Eesti- ja Liivimaal. Aastal 1638 avati Rootsi postkontorid Tallinnas ja Narvas. Kõik ülejäänud postiliinid ja postijaamad kuulusid Becker'ile. Aastat 1645 võib pidada seega ülejäänud Rootsi postkontorite Eestis avamisaastaks. Becker suri 1672. Arvestades tema suuri teeneid, andis kuningas Karl XI 1675 postdirektori ameti üle Becker'i lesele
BECKER, Marie Giesé'le ja väimees STEIN, Statius'ele. Aastal 1692 organiseeriti Rootsi ja tema provintsid ühiseks postipiirkonnaks juhtkonnaga Stockholmis.

Eestimaalt pärines veel teisigi Rootsi postiamatkonna tippmehi:
LANGE (Langh), Johan, sündinud Tallinnas 1650, nimetati Magnus de la Gardie poolt 1673 Rootsi Posti kontrolöriks, seega selle tegelikuks juhiks. Oli selles ametis kuni 1722. Tegi revideerimisreise Eesti- ja Liivimaale 1687--1688. Tema väimees
LIDIIN, Andres pidas seda ametit 1722--1738.
von MÖLLER (Müller), David, Stockholmi postmeister 1706--1718 (?). Pärines Ingerimaalt Jam'i (Jamburgi) mõisast.

Ka hiljem on Rootsi Posti juhtideks (Genelalpostdirektör) olnud vähemalt kaks meest, kelle juured on Eestimaal.
STACKELBERG, Göran Berndt Magnus, vabahärra 1830--1831).
von KRUSENSTJERNA, Julius Edvard, aastatel 1889--1896 ja 1902--1907.

Kahe tollase Eestist pärit postisuurmehe allkirja näidised

Elmar Ojaste

 

Esmakordselt avaldatud "Postisarv" 1998 nr. 7 (42) lk 4

<<< artiklite nimekiri