hobi.filateelia list | foorum | viki | artikliviited | REFS Estonia | Tartu Filatelistide Selts | Näitus

PARO - kirjad

Kui kogujate ringkonnas nimetada "Paro-kirju", siis löövad silmad särama ka kõige flegmaatilisemal mehel ja mõte võtab $-kuju. Ime siis, kui tänapäeval vahel üliharva on oksjonilehel mõni "Paro-kiri", siis on alghinnaks 200 - 300 USD. Müügihind tavaliselt veelgi kõrgem. Paljudele tundub taoline vaimustus imelikuna ja tekkib küsimus, mis need "Paro-kirjad" siis endast kujutavad.

Ametliku vastuse võib leida teedeministri N. Viitak'i määrusest 20. detsembril 1937 (Riigi Teataja nr. 101-1937):
"§ 1. 23. detsembril 1937 lastakse müügile ja käibele frankeeritud reklaamümbrikud 'Paro' nimetuse all. Ümbrikud on valmistatud Eesti Noorte Punase Risti väljaandena Eesti Punase Risti poolt ja varustatud 10-sendilise postmargi kujutusega Postivalitsuse poolt".

Oma kujult olid "Paro-kirjad" kaartkirjad (ingl Letter Cards, sks Kartenbriefe), koosnedes kahekorra kokkumurtud õhukesest hallist kartongist, mille ääred olid perforeeritud ja väljaspool perforatsiooni kaetud liimiga. Sõnumi tarvis oli kartongi vahele liimiga kinnitatud valge paber.

Oma olemuselt olid "Paro-kirjad" eratervikasjad (postimaksevahendid) sisemaa 20 g kirja tarbeks.

Eesti Punane Rist oli "Paro-kirjade" väljaandja. Sissetulek müüdud reklaamist langes Eesti Noorte Punasele Ristile.

Reklaamfirma "Paro" kogus ja kujundas reklaami ning lasi kaartkirjad trükkida trükikojas "Libris" Narva maantee 15, Tallinn.

Riigi Trükikoda varustas kaartkirjad frankotrükiga 10 senti sinine, kolm leopardi.

Tiraaž: Kaartkirju valmistati 28 erinevat seeriat (s.o. erineva reklaami esitusega). Seeria nr. 1 tehti 1634 tk. Seeriad 2 - 28 1032 kuni 1096 tk. seerias. Kogu tiraaž oli 30372 tk. Sellest anti 388 tk. UPU käsutusse, 37 Berliini Postimuuseumile ja 523 Eesti Postimuuseumile Tallinnas. Müügile Eesti postiasutustes tuli seega 29424 kaartkirja ja nende arvel tasus Eesti Punane Rist riigikassasse ettemaksuna Kr. 2 942:40.

H/O Kataloog (1986) annab kaartkirjade hinnaks: ** $ 60:- ja ⊚ $ 100:- (Variant 15 - Kohvik Kultas - on siiski 50 $ kõrgemalt hinnatud).

Kuulutuste asetuse poolest kaartkirja sisemuses võib eraldada kahte eritüüpi: Tüüp 1 - valgele paberilehele on trükitud kuulutusi ja Tüüp 2 - valgele paberilehele ei ole trükitud kuulutusi. Nii kaartkirja hall ümbris kui ka kuulutused siselehel on trükitud tumesinise värviga.

Eraartiklina (nii nimetati kraami, mis polnud otseselt Postivalitsuse toode) müüsid postiasutused "Paro-kirju" 5 senti tk. Seega teadaolevalt esimene allahindlusega müüdud tervikasi posti ajaloos. Müügist laekuv sissetulek Kr. 1 471:20 ei laekunud postitulude arvele, vaid Postiteenijate Heaolufondi.

Kõik olid rahul ja õnnelikud!

Eesti Noorte Punane Rist sai kuulutuste arvel kena sissetuleku. Riigikassasse laekus nende tervikasjade kogu frankeerimisväärtus. Postiteenijate Heaolufond sai ootamatu sissetuleku. Reklaamfirma "Paro" sai oma sissetuleku ja jäädvustas oma nime ja firmalogo jäädavalt postiajaloo ja filateelia annaalidesse.

Publik sai odavamalt (50% allahindlust) saata kirju, kuigi võib arvata, et enamus "Paro-kirju" talletati kasutamatult kogujate poolt, kes tundsid rõõmu, kui kaartkirjad emiteeriti ja järgnevad generatsioonid on rõõmsad neid kirju nähes ja otse vaimustatud neid omades. Ärimehed ja oksjonaarorid hõõruvad käsi tänapäevalgi, kui nad saavad ostu-müüki vahendada.

PARO-kirja nr 25 pilt Eesti Filatelistit ry veebilt, kus kogutakse hinnainfot Eesti postisaadetistest oksjonitel.
Seal näeb veel mitme PARO-kirja pilti ja saab teada, mis hinnaga neid oksjonitel müüdud on.

1998 aastal pakuti Saksamaal ühel oksjonil välja terve sari (28 erinevat) "Paro-kirja". Alghinnaks oli DEM 11 300. Oksjonihaamer kolksus DEM 17 000 (ca EEK 136 000) (+ 15% provisjoni) juures.

Elmar Ojaste

 

Esmakordselt avaldatud "Postisarv" 1999 nr. 5 (51) lk 2

<<< artiklite nimekiri