hobi.filateelia list | foorum | viki | artikliviited | REFS Estonia | Tartu Filatelistide Selts | Näitus

Margid sideteenuste eest

Tempelmarke nimetatakse tihti postmarkide kusiinideks-onupoegadeks. Ja sugulased nad on, sest neil on palju ühist nii valmistamise kui ka väljanägemise osas. Aga ometi on postmargil olemas teisi, veel lähemaid sugulasi - vaeseid ja vähetuntud - õdesid-vendasid. Nende hulka kuulub ka mark SIDETEENUSE EEST.

20-sajandi esimesel poolel oli paljudes riikides kasutusel marke posti eriteenuste ja lisatööde eest kviteerimiseks. Eesti Vabariigis 1918--1940 neid ei kasutatud. Küll aga sisaldasid N-Liidu postitariifid maksumäärasid mitmesuguste lisateenuste, näiteks aadressikirjutamine, postipaki sidumine, või selle kasti naelutamine ja paljude muude teenuste eest.
1979. aasta lõpus võttis Tallinna Peapostkontor, selleaegse ülema Tarmo-Jaan Tõeleid'i, algatusel kasutusele selliste tasude kviteerimiseks 3, 5 ja 10 kopikalise kupüüriga valmistrükitud väiksed (ca 44 x 76 mm) kupongid. Neid tuleb täie õigusega tunnustada kui postitööde tasumarke (engl Postal services charge stamps, sks Gebührenverrechnungsmarken). Neid marke ei kinnitata küll postisaadetistele, aga neil on palju sarnasust traditsioonilise postmargiga. Selle lähedaseks sugulaseks - vennaks-õeks - teevad teda kolm olulist asjaolu:
a) nad on pealetrükitud kupüüriga, valmis väike kviitung teatavate postaalsete teenuste eest,
b) nende üle arvepidamine ja aruandmine toimub samas korras kui tavalisel postmargil ja
c) neid kustutatakse samuti posti kalendertempliga.

Peale Tallinna Peapostkontori võeti margid kasutusele ka Tallinna postiasutustes 3, 6 ja 26. Eesti NSV Sideministeeriumi teatelehe "Side Raadio Televisioon" nr. 4 - 1980, Tallinn, andmeil pidi nende kasutamise "juurutamine" toimuma kõigis Eesti I - III järgu sideasutustes. Kas see toimus nii, ei nähtu kirjalikest allikatest. Toonaste postitöötajate meenutuste kohaselt keelustati (1981--1982) nende markide kasutamine "kõrgemalt poolt".
Kuna algatus oli kohalik ja postiametlik on selge, et neile markidele tuleks omistada väärikas koht Eesti postiajaloos.

Elmar Ojaste

Esmakordselt avaldatud "Postisarv" 2002 nr. 1 (80) - lk 4

 

<<< artiklite nimekiri