hobi.filateelia list | foorum | viki | artikliviited | REFS Estonia | Tartu Filatelistide Selts | Näitus

Elmar Ojaste

KODUKANDI POSTIAJALUGU-FILATEELIA

SUURE-JAANI

                                                                                           Oma salus iga puu, igal linnul oma pesa.
                                                                                           Oma mullas iga juur ja ei taha jätta seda
                                                                                           Üks ja ainus oma linn süda tahab hoida sind.
 
                                                                                           Laul kodulinnast. Otto Roots  (1914—1994)

Aastal 1934 esitas sakslane Hans von Rudolph näitusel kogu, mis sai aluseks mõistele kodukandifilateelia. Heimatphilatelie (saksa keeles); Hembygdsfilateli (rootsi keeles); Kotiseutukokoelma (soome keeles). See kogumise ja esitamise viis  näitustel on eriti levinenud Põhjalas ja Saksamaal. Nagu nimetus selgelt viitab on tegemist ühe asula, linna, maakonna või piirkonna postiajaloolisele materjalile ehitatud kogu või uurimusega. Eesti kogujad on seda moodust kasutatud väga tagasihoidlikult - küllap on tervet Eestit vaadeldud kui kodukanti. Tahan järgnevalt seda esitamismoodust tutvustada  vähe lähemalt ja olen  selleks valinud oma kodukandi - Suure-Jaani.

Suure-Jaani väikelinn - tänapäeval vallasisene linn Suure-Jaani suurvallas - tekkis asulana 19. sajandi lõpus. Sai aleviõigused aastal 1923 ja linnaõigused aastal 1938. Koos Olustvere, Suure.Jaani (end. Taevere) ja Vastemõisa vallaga moodustas 21. oktoobril 2005  Suure-Jaani suurvalla. Vald paikneb Sakala kõrgustiku põhjaosas ning hõlmab 746,61 km², mis on 21% Viljandimaast.  Territooriumi suuruse poolest on vald  Eestis teisel kohal ja seal paikneb  ka Soomaa Rahvuspark. Valla 6.296 elanikust  elas aastal 2006 Suure-Jaani linnas (Viljandist 25 km. põhja pool) 1.250.
Asula Walle (Valula kirikuküla järgi) esmamainimist on tuvastatud aastast 1424. 17. sajandil hakati asulat kiriku kaitsepühaku järgi nimetama Suure-Jaaniks (saksa keeles Gross Sankt Johannis, vene keelses 
Велико-Юганнисъ). 

Suure-Jaani vapp
Suure-Jaani vapp. (Punasel kilbil sirge
hõbedane mõõk kuldse käepidemaga.)
Suure-Jaani lipp
Suure-Jaani lipp. (Valge-punane-valge-punane.)
Vapp ja lipp on kinnitatud Linnavolikogu poolt 1940. a.

Piirkond moodustas arvatavasti juba muistses Sakalas omaette kihelkonna, mille keskne linnus - Leole - asus Lõhaveres, 4 km nüüdsest Suure-Jaanist. 13.-16. sajandil kuulus see ala Viljandi komtuurkonda. Kirikukihelkonna keskaegne nimetus oli Walle (Valula kirikuküla järgi – esmamainimine on teada aastast 1424). Vaata: Vello Salo, Oleg Roslavlev, ”Eesti kihelkonnad a.D 1520”, Tuna nr. 4 (37) (Tallinn, 2007). Artiklis leiduval kaardil on märgitud, et Walle kihelkond on asutatud juba 13. sajandil. 1850ndatel aastatel kujunes Suure-Jaani kihelkond Kesk-Eesti rahvusliku liikumise ja kultuurielu keskuseks. 

SUURE-JAANI KUI KODUKANT

Kodukant käesoleva artikli mõistes on 1930ndate aastate Suure-Jaani kirikukihelkond (789.61 km² ja  9211 elanikku 15. detsembril 1939), mis lõplikult kujunes suure valdade reformi tulemusena  1. aprillil 1939. (Riigi Teataja 1938, 87.776). Selle reformiga kaotati Sürgavere vald ja muudeti nii Olustvere, Taevere kui ka Vastemõisa valla piire. Asula ja piirkond,  mis tänapäeval  kannab nimetust Suure-Jaani, oli juba muistse vabadusvõitluse ajal Leole kihelkonna keskuseks. (Vaata ”Henriku Liivimaa kroonika"., Tõlkinud Julius Mägiste. Stockholm, 1962). Keskajal kirikukülana Taevere mõisa Valula (Walle) karjamõisa maadele rajatud asula on aga Suure-Jaani linna otsene eelkäija. Asula ja kihelkonna arengut on sobiv  jälgida Aili Umda raamatust ”Suure-Jaani kihelkond” (Viljandimaa haridusamet. Viljandi, 1995). Kirik ise on ehitatud kodakirikuna umbes 1330 ja kandis algupäraselt nimetust  ”Sankt Johannis in parochia Valens”.  Poola Kuningliku Revisjoni 1599. aasta protokollis on mainitud: ”Ristija Johannese kirik Vastemõisa  vallas asetseb 8 miili (21 versta) kaugusel lossist (mõeldud on Viljandi ordulossi). See on suur kivist ehitus võlvitud sammastel. Kellatorn asetseb kirikust lahus ja on õige kõrge Selle kiriku järele on 5 adramaad maad, millel elavad neli poolveerandimeest ja üks pops”.
Kirik on saanud sõdades palju kannatada. Enam-vähem tänapäevase kuju sai  see 1765—1767 remondiga.

Suurejaanilaste silmarõõm – järv – ei ole looduslik. Veskitamm asus umbes praeguse järve lõpus,  See rajati aastal 1630 pastor Magnus de Moulini ettevõtmisel.. 1830. aastal tehti tamm praegusele kohale.  Nii tekkinud paisjärve on kaunistanud mitmed ettevõtlikud suurejaanilased. Märkida võiks, et algkoolijuhataja Paul Kondas (1900—1985) seoses uue koolimaja ehitamisega Ilmatari tänavale (1936—1940) ehitas üle järve omal kulul  nn Kondase silla. Hilisem koolijuht (aastail 1970—1988) Ülo Kõpp (1928—2003) rajas 1970ndatel aastatel sinna, kus 1630 oli olnud veskitamm, mõnusa järvesilma, mida rahvas tänulikult nimetab Kõpu järveks. 1987. a. algatas järve korrastamist agronoom Heino Veldi. Kahjuks lahkus tema juba järgmisel aastal Suure-Jaanist. Töö aga viidi lõpule aselinnapea Raimo Ronimoisa algatusel 1991-1992. aastal. Ka hilisemad võimumehed on järve korrastanud.

KIRIKUKÜLAST ALEVIKS JA ALEVIST LINNAKS

Oma iseseisva Suure-Jaani alevi mõte tekkis I Maailmasõja ajal loodud nn toitluskomiteest. Sõjaolukorras oli aga raske seda rahvaalgatust  realiseerida. Ettevõtlike elanike algatusel kutsus Taevere vallavalitsus kokku rahvakoosoleku, mis toimus tuletõrje seltsi majas 10. juunil 1919. See koosolek otsustas peaaegu üksmeelselt eraldada Suure-Jaani asula Taevere vallast. Eeltööde tegemiseks moodustati ajutine nõukogu järgmises koosseisus: Jaan Tiks, Juulius Reimann, Karl Simonlatser, Jaan Siimer, Jaan Bachmann, Jüri Ramjalg, Juhan Kõpp, Michail Pihlak, Jüri Meokas, Heinrich Kuhlbusch, Mihkel Utsar ja Jüri Subi. Alevi tegelikule rajamisele asusid volitatud mehed kiiresti, juba 6. juulil 1919 toimunud koosolekul otsustati Valula karjamõisa maadest rentida 50 vakamaad põllumaad, mida elanikud saaks kasutatada aiamaana. Alevi rajamise juriidiline külg venis ja alles 30. septembril 1922 otsustas Viljandi maavalitsus alevi asutamise küsimuse, mille siseminister 4. oktoobril s.a. kinnitas. Alevivolikogu valimised toimusid detsembris 1922 ja valitud alevivolikogu astus kokku 19. jaanuaril 1923.  Andmed pärinevad Heinrich Helmi artiklist ”Suure-Jaani areng omariikluse ajal” ”Sakala” nr 56 (74) 13. mai 1938 (Viljandi).

Alevivalitsuse kantselei asus alguses Hendrik Loigu majas Waksali 3 (hiljem Jaama 5) kolis sealt Viljandi 14 (nüüd Köleri)  nn Aule (hilisem omanik Johannes Ott) majja.

alevi volikogu liikmed
Lisa Suure-Jaani alevivolikogu protokollile nr. 1  – 19. jaanuaril 1923
(Eesti Riigiarhiiv Fond 3013.1.1)

Vastvalitud Suure-Jaani alevivolikogu astus kokku 19. jaanuaril 1923 Suure-Jaani Tuletõrje Seltsi saalis. Koosoleku avas Viljandi maakonnavalitsuse ülesandel valimiskomisjoni esimees Johan Köpp. Valitud  volikogu 30 liikmest oli kohal 27.

Koosoleku juhatajaks kutsuti volikogu vanim liige Jüri Ramjalg, kes juhatas koosolekut kuni volikogu valis oma esimeheks Gustav Palmi ja sekretäriks Edgar Ottase.

Alevivanemaks valiti Fritz Aule  kõigi 27 kohaloleva volikogu liikme häälega. Alevivalitsusse otsustati valida  peale alevivanema  Jüri Soolo ja Aleksander Silm. Koosolek otsustas palgata kompetentse alevisekretäri palgaga EM 8.000:- kuus (+ prii korter, küte ja valgustus) ja kuulutada see ametkoht vakantseks.
Valiti veel kolmeliikmeline revisjonikomisjon: Johan Karu, Theodor Kaasik ja Johannes Jürisson. Peale eelpoolmainitud organite moodustati veel Riigikogu valimisi ja rahvahääletusi läbiviiv komisjon. Viieliikmelisest  tulumaksukomisjonist valiti kaks: August Lohu  ja Johan Diistfeldt.

Järgmisel alevivolikogu koosolekul, 2. veebruaril 1923 oli raskuspunkt alevisekretäri valimisel. Sellele ametikohale oli oma sooviavalduse esitanud 14 kandidaati. Nende seas ka hilisem kauaaegne alevi/linnasekretär Jaan Jaska. Koosolek valis sellele ametikohale (palk EM 7.000:- kuus + prii korter, küte ja valgustus)  siiski Jaak Mõttuse. Näib, et Mõttus loobus sellest ametikohast ja aleviseksetäriks sai Jaan Jaska (Jaaska).

Alevivolikogu otsustas veel, et volikogu koosolekud toimuksid reedeti algusega kell 18:00, et mitte takistada volikogu liikmete igapäevast tööd.
Elanikke on olnud Suure-Jaani asulas aastate ja muudatuste vältel:

   1900  -     600  -  (kirikukülas elanikke, 130 ehitust)      1950 – 1.250 (rajoonikeskuseks muutumisel)
   1909  -     900  -  (kirikukülas elanikke, 150 ehitust)      1959 -  1.713 – (rajooni kaotamisel)
   1923  -  1.040  -  (alevi rajamisel  elumaju 128,              1979 -  1.653  --(EE, Tallinn, 2003 andmeil)
                             muid hooneid 145)                                1992 – 1.500 – (omavalitsuse taastamisel)
   1938  -  1.100   -  (III astme linnaks muutumisel)           2006 -  1.250 -  (suurvallaks ühinemisel)

Jaama 3
Jaama 3 (hiljem 5)  Hendrik Loigo maja,
alevivalitsuse  asukoht  1923—1928.
(Foto: Jaan Nikker, 2008)
Viljandi 14
Viljandi (nüüd Köleri) 14 Aule, hiljem, Oti maja,
alevi/linnavalitsuse asukoht 1928—1998.
(Tundmatu autori foto)

Nagu eelpool mainitud, eraldus Suure-Jaani asula Taevere vallast ja moodustas 1. jaanuarist 1923 omavalitsusliku ühiku – Suure-Jaani alev. See tõi kaasa vastavate asutuste: alevivolikogu ja alevivalitsuse moodustamise. Terve rida ettevõtlikke inimesi – enamik mehed – leidsid rakendamist alevi kujundamisel ja selle juhtimisel. Tahan unustuse hõlmast tuua esile neid Suure-Jaani juhtivaid naisi ja mehi, keda mul on õnnestunud dokumenteerida. Muide, esimesse alevivolikokku kuulus ka minu isa Jaan Bachmann.

 Alevi-linna juhtide nimekiri ei ole kahjuks täielik:
Alevivanemad: 1923—1927  Fritz Aule (1885--1975); 1928—1930  Aleksander Silm (1889—1950); 1930—1934  Jaan Tiks (1887--1942); 1934 veebruaris ja märtsis kokku 35 päeva  Theodor Kaasik (*1900);  1934—1938 August Nurk (1898—1970).
Linnavanemad: 1938—1940  August Nurk (1898—1970); 1940—1941  August Pakassaar (1894--1987); 1941—1944  August Mutli (1885—1973). Alevi/llinnasekretärks  1923—1940 oli Jaan Jaaska (*1889 Venemaale 6. augustil 1941); 1941—1944 Karl Mikk.
Täitevkomitee-esimehed: 1945—1946 Tõnis Riis; 1946—1949 Nikolai Määr; 1949—1950 Martin Kuldkepp (*1892); 1951—1961 August Pakassaar (1884--1987); 1961—1964 Leida Jostmann (*1914); 1964—1965 August Pakassaar (1894--1987); 1965—1969 Aino Grünberg (*1924); 1969—1972 Regina Valgiste (*1917); 1972—1975 August Tabur; 1975—1980 Maimu  Vaigla; 1980—1982 Raissa Mustonen (*1954); 1982—1987 Leili Vari (*1932); 1988--1991 Märt Moll (*1948).
Linnapead:  1991—1992  Märt Moll (*1948); 1992—1999  Ülo Köst (* 1946);  1999—2000  Mihkel Jürisson (* 1975);  2000—2001  Peeter Arro ( *1950); 2001--2002  Ülo Köst ( *1946); 2002—2005   Rein Valdmaa (1952—2005); 2005  Ülo Köst ( *1946).
Vallavanem: 2006  Maie Käba (* 1955). Suure-Jaani suurvald moodustati Suure-Jaani linna, Suure-Jaani, Olustvere  ja Vastemõisa valla ühinemisel  1. jaanuaril 2006.

Linna staatuse sai Suure-Jaani kingitusena kõrgemalt poolt seoses uue Linnaseaduse rakendamisega 1. mail 1938. Pidulikult tähistati seda linnapidustetega Vabadusplatsil Lembitu monumendi juures pühapäeval   15. mail, kus kõnelesid Viljandi maavanem Mihkel Hansen ja linnavanem August Nurk. Sündmuse tähistamiseks istutati Vabadusplatsile tamm.
Muide, toona oli körgemalt poolt tõstatatud küsimus linnanimena võtta kasutusele LEOLA, mis aga  suurejaanilaste  vastuseisu tõttu jäi ainult arutluseks.

Suure-Jaani haldushoone
Suure-Jaani suurvalla haldushoone tänapäeval – Lembitu pst. 42.   Peale vallavalitsuse ametruumide  asub siin ka  Suure-Jaani raamatukogu ja lasteaed “Sipsik”.
(Foto: Jaan Nikker, 2008)

Suure-Jaanis on isegi ilmunud ajalehti. Nn rajooniajal (1950—1959) väljastati siin ajalehte ”Oktoobri Lipp”,  mille toimetus asus Jaama ja Tallinna tänavate nurgal olevas majas, kus aastatel 1910 kuni 1921 oli asunud postkontor. Seda ajalehte toimetas U. Kask. Suure-Jaani linna, Suure-Jaani ja Olustvere valla teateleht ”Leole” alustas korrapärast ilmumist aprillis aastal 2000 Tiiu Jüriado toimetamisel. See ajaleht ilmub jatkuvalt – nüüd Suure-Jaani suurvalla häälekandjana. Toimetaja on Leili Kuusk.

Nagu eelpool viidatud on Suure-Jaani kodukant esmajoones tuntud selle kultuurielu, eriti muusika poolest. Siit põlvenevad muusikud Joosep, Hans, Artur, Eugen ja Villem Kapp ning Mart Saar. Ka maestro Roman Toi juured on võrsunud siitkandi mullas. Siin on sündinud kirjanik Albert Kivikas, kunstnik Johann Köler ja palju teisi kultuuri-, kooli- ning majandusala tegelasi. Võib lisada, et siin, Lahmusel Paasioja talus sirgus Tõnis Kint (Kind) (1896—1981), kellest sai tuntud riigitegelane, aastatel 1971—1981 Eesti eksiilvalitsuse liige ja ka peaminister presidendi ülesannetes.

Kuna käesoleva kirjatüki eesmärk ei ole neid lähemal tuvustada, siis soovitan kõigil lugeda koolivend Johannes Jürissoni raamatut ”Muusikud Kapid ja Suure-Jaani”(Maalehe Raamat nr. 21, Tallinn, 2003). Ometi tahan tuua lugejate silma alla väikese lõike agronoom Aimur Joandi artiklist ”Eesti vaimu sünniareaal asub Suure-Jaanis” (Sakala,  3. september 1995, Viljandi): ”Kui laiemalt haarata, siis on siinkandis moodustunud koguni omapärane fenomeen, niinimetatud Kaansoo-Suure-Jaani- Vastemõisa kolmnurk.….Eesti rahvale rasketel aegadel, XVI ja XVII sajandi, koondus siia harva asustusega kohta metsade ja soode varju palju inimesi mujalt. …Niisiis ristusid selles kolmnurgas läänest ja idast, põhjast ja lõunast alguse saanud geneetilised mõjud. Seetõttu tekkis just siin genofond andekate inimeste sünniks. Pärilik andekus ja võimed ilmutasid end aga alles XIX sajandil, mil olid paremad majandus ja haridusolud."

mälestusmärk 1926
1926-06-24  avas kaitseminister Juhan Tõrvand Suure-Jaanis Vabadussõjas langenute mälestusmärgi.
Avakõne pidas kindral Juhan Laidoner ja pühitsemistalituse piiskop Jakob Kukk ning ülempreester Michail Pihlak.
Kohal viibis ka kujur professor Amandus Adamson.
(Foto: A. Järvekülg, 1926)

mälestusmärk 1941
1941-07-10    August Pakassaare ja tema käsilaste poolt lõhutud Suure-Jaani                 
Vabadussõjas langenute mälestusmärgi rusud.
(Foto: Elmar Ojaste, 1941)

Kondase sild
„Kondase sild” ehitatud 1936 – 1940. Vaade kiriku   poolt 1950ndatel aastatel .
(Tundmatu autori foto)

 Pälvib siiski märkimist Amandus Adamsoni skulptuur ”Langev Lembit”, mis 24. juunil 1926 pühitseti Vabadussõjas langenute ausambana Suure-Jaanis. Ajaloo keerdkäikude tõttu pühitseti seda skulptuuri veel 18. juulil 1941 ja 23. juunil 1990. Viimasel korral oli pühitsemise objektiks skulptorite Edgar Viiese (*1931) ja Matti Variku (*1939) poolt modelleeritud koopia. Originaal asub Suure-Jaani raamatukogus.  Loe lähemalt Liina Mikkori kirjutusest, ”Vabadussõja ausamba pühitsemine Suure-Jaanis” (Leole nr. 7 (52) ja edasi,  Suure-Jaani, 2004).


LIIKLUSTEED JA ÜHENDUSED

Liiklusteede võrk Suure-Jaani ümbruses oli aastaks 1700 kujunenud välja umbes tänapäevases ulatuses. Vaata lähemalt: Tõnu Raid, ”Eesti teedevõrgu kujunemine” (Tallinn, 2005.) Toonane tähtsam tee Riiast üle Ruhja-Karksi-Viljandi-Tallinna läbis piirkonna Olustvere kandis ja Pärnu-Vändra-Viljandi tee läbis Valula kirikuküla.

Raudteeühenduse sai Suure-Jaani ümbrus Viljandi – Tallinna kitsarööpmelise (rööpmelaius 750 mm) raudtee avamisega 25. juunil 1900 (v. kal.). Olustvere raudteejaam (129,4 km Tallinnast), mis  sai valmis aastaks 1901 oli toona piirkonna raudteeliikluse ja vedude sõlmpunkt. Samal raudteeliinil liinil asuv Sürgavere raudteejaam asub samuti käesolevas artiklis vaadeldavas piirkonnas.
Laiarööpmeliseks (1520 mm) ehitati see raudteelõik aastatel 1967—1971. Johannes Jürisson oma raamatus “Muusikud Kapid ja Suure-Jaani” (Maalehe Raamat nr. 21, Tallinn, 2003) mainib, et oli olnud kavatsus raudteejaam paigutada  Lõhavere mõisa maale. Selle rentnik Helmerschson aga keeldus, seevastu  Olustvere krahv Nikolai Fersen andis raudteeks vajaliku maa tasuta.

Oluustvere raudteejaam 1904
Olustvere raudteejaam aastal 1904

Mainida tuleks ka seda, et Eesti Riigiraudteede Valitsusel oli 1928. aastal kavatsus ehitada kitsarööpmeline (750 mm) raudteeliin Vana-Vändra – Suure-Jaani – Võhma – Põltsamaa – Jõgeva. (Vaata: Mehis Helme, “Eesti kitsarööpmelised raudteed 1896-1996”  (Tallinn, 1999)

Olustveres asus ka Suure-Jaani piirkonna esimene korraline postiasutus. 16. aprillil 1900 avati seal Posti-Telegraafi jaoskond. “Baltische Verkhers- und Adressbücher. Band I Livland” (Riga, 1909), veergudelt loeme: “Post: Für alle Postsendungen über Ollustfer. Briefpost: fast täglich.” (Kirjapost üle Olustvere, päeviti). Telegrammi toimetamine sealt Suure-Jaani (Stafette) maksis 50 kopikat. Olustveres asus ka telefonikeskjaam. Olustvere Postkontori 100.  aastapäeva märkimiseks kirjutas koduloolane Maret Mölder ”Sakalas” nr. 83 – 4. mail 1999 artikli ”Esimese postimaja ehitamisest Olustverre on möödumas 100 aastat”, milles ta mainib: ”Olustvere raudteejaama juurde laskis postimaja ehitada Olustvere mõisa omanik Nikolai Fersen. … Olustvere postimaja tegutses oma majas 1932 aastani, mil hoone anti noorteühingule Edu”.
Enne Olustvere postijaoskonna asutamist oli post kulgenud üle Viljandi. Viljandi asus suurematest liiklusteedest kaua eemal. Hobupostijaam ja ühendus Kuigatsi postijaamaga avati seal alles 1799 kindralkuberner L. Nagelli n?udel. Postiasutus oli küll juba 1785 avatud ja see muudeti aastal 1830 kreisipostkontoriks. (Vaata ”Baltische Postorte 1632- 1917/8” Harri von Hofmann, Hamburg, 1996).
 Viljandist toimetati post Suure-Jaani kirikumõisa  kohalike mõisate vahendusel. 22, märtsil 1850 otsustas Liivimaa Rüütelkonna Maapäev avada postiveotrakti Viljandi – Õisu – Mõisakülla.Uus postijaam avati Raadi kõrtsis 24,5 versta Viljandist ja 17,5 versta Mõisakülast. (Vaata "Postijaamad riigi ja reisija teenistuses” Eerik Selli, Tallinn, 1976.)

Olustvere Posti-Telegraafi jaoskond
Olustvere Posti-Telegraafi jaoskond
(Tundmatu autori foto aastast 1904)
Olustvere rahvamaja
Sama maja Olustvere rahvamajana 2008
(Foto: Maret Mölder 2008)

Regulaarne autobussiliin Viljandi – Vastemõisa - Suure-Jaani – Vana-Vändra  vahel avati 12. juunil 1930  Hans Köst’i poolt. Ajalehes ”Sakala” avaldatud sõiduplaanimuudatusest nähtub (september 1935), et liinipidajaks oli siis Viljandi Põllumeeste Seltsi Kaubanduse osakond,
 Korralist ja tihedat autobussiühendust Suure-Jaani ja Olustvere raudteejaama vahel pidas Hans Köst Suure-Jaanis kuni 1. juulini 1935, mil Viljandimaa Autoliinipidajate Ühing selle üle võttis. Ühendus oli siis kolm korda päevas.

Ajaleht ”Sakala” nr. 31  14. märtsil 1931, veergudel avaldati Teedeministeeriumi kavad omnibussiliinide korraldamise ja Riigiraudteega  huvide kooskõlastamise kohta. See puudutab lähemalt ka kõneallolevat piirkonda. 1970ndatel aastatel  läbis ööpäevas  linna umbes 50 liiniautobussi. Ka tänapäeval (märts 2008) läbivad asulat mitmed kaugesõidu autobussiliinid ja kohalik bussiühendus, mida korraldab AS Mulgi reisid, on tihe (liinid: 16, 20, 29 ja 40).


HOBUPOSTIJAAMAD

Ka aeg, ”mil kõlas postisarv ja uhke postipoiss sõitis maanteel” on jätnud oma jäljed Suure-Jaani kanti. Elmar Ojaste ülevaatelisest artiklist ”Hobupostijaamad Eestis 1710—1915 ja nende postitemplid” (Eesti Filatelist nr. 27 – 1981, Göteborg) näeme, et aastatel 1885 kuni 1915 asus postijaam Lõhavere (Lehowa) mõisas. See teenendas liine: Pärnu – Vana-Vändra – Türi – Suure-Jaani – Viljandi ja ka Vana-Vändra – Suure-Jaani – Võhma – Põltsamaa. On teada, et aastal 1909 oli hobujaama pidaja Martinsonil sõiduvalmis  6 hobust. Aastal 1921 paigutati  hobupostijaam (16 hobust) Navesti (Nawwast) mõisa. Suure-Jaani Hobupostijaam avati 1. mail 1923 Ängi (Enge) mõisas (12 hobust). Posti ja reisijaid vedas Jaan Kurrik.  Vastemõisa Postijaamas oli ootel 8 hobust.

Suure-Jaani kaardil
1) Olustvere mõis; 2) Leole linnamägi; 3) Suure-Jaani kirik; 4) Lahmuse mõis; 5) Hüpassaare.

Lõhavere mõis
Lõhavere mõis, kus 1885 – 1915 asus hobupostijaam. 1920--1930. aastatel töötas siin Suure-Jaani kodumajanduskool, rahvasuus ”Kördiööbikute kool”. N-Liidu okupatsiooniaastatel ja ka hiljem on mõisahoonet kasutatud haiglana.


POSTIASUTUSED

Suure-Jaani esimene postiasutus avati 11. augustil 1894 Viljandile alluva Posti-Telegraafi abijaoskonnana. Suure-Jaani kihelkonnakooli majas. See abijaoskond töötas kuni 8. detsembrini 1899, arvatavast Hans Kapi (1870—1938) järelvalve all, mil see pärast tulrekahju 8/9. detsembri öösel paigutati Tallinna tänav 1 Karl Reimanni (1841--1915) majja, kus järelvaatajaks arvatavasti oli ärimees Karl Reimann ise. Kes aga töötasid telegrafistidena ei ole kahjuks teada.
Sellest kahjutulest kirjutab nimemärk “K”: “Suure-Jaanist. Öösel 8./9. dets. põles meie kihelkonna koolimaja, köstrimaja ja telegrahvikontor ära”  (Postimees nr. 276, 13. detsember 1899, Tartu). Juba 15. juulil 1900 asendati see asutus  Olustvere raudteejaamas (Tallinn – Mõisaküla liinil) paikneva Posti-Telegraafijaoskonnaga..

Sakala19000704
"Sakala" nr. 27 -- 1900-07-04
Sakala 1910 01 11
"Sakala" nr 3 -- 1910-01-11

Suure-Jaani Posti-Telegraafi jaoskonna avamiseks 1910nda aasta alguses otsiti ja leiti Waksali (hiljem Jaama) ja Tallinna tänava nurgal nn Mart Univeri (kes ise elas Viljandi mõisas) maja. Kuna  kõrval asuv nn Mikkori maja sai hiljem numbriks  Jaama 3, siis tuleb arvata, et seda maja vaadeldi kui Jaama 1. Hiljem asus majas Jaan Simonlatseri saapakauplus, Hermann-Rannati kellassepa töökoda ja 1950ndatel aastatel rajoonilehe toimetus.

Suure-Jaani postkontor 1910-1921
Suure-Jaani Postkontor  1910-01-03  kuni 1921-10-31 Waksali (Jaama) ja Tallinna tänavate nurk
(Foto: Jaan Nikker, 2008)

Postkaart Suure-Jaanist 1903

1903-12-30    Postkaart Suure-Jaanist Tšarskoe Selo apteeki  Artur Reimannile. Postitempel: Postivagun nr. 240. Pildil kihelkonnakooli maja  ja selle õpilasi.  Selles koolimajas Viljandi  (nüüd Köleri) 1 asus aastatel 1894—1899 Suure-Jaani esimene postiasutus: Posti-Telegraafi abijaoskond. Maja sai  8/9. detsembril 1899 tulekahjus kannatada ja Posti-Telegraafi abijaoskond viidi üle  Tallinna 1 Karl Reimanni majja

Suure-Jaani Posti-Telegraafijaoskond (VII klass) avas uksed 3. jaanuaril 1910. Võeti kasutusele posttemplid nimetusega ВЕЛИКО ЮГАННИСЪ. Posti-Hoiukassa avati  1 märtsil 1910. 1. detsembril 1917 sai Suure-Jaani postiasutus Posti-Telegraafikontori (V klass) staatuse.  Suure-Jaani P-T-T kontori kirjast 7. sept. 1926 nr. 260, nähtub, et see asutus oli revolutsiooni tõttu olnud suletud 15. juulist 1917  ja avati uuesti seoses Eesti Vabariigi postkontori loomisega 29. novembril 1918.
 
Veebruaris 1918 algas Saksa okupatsioon. Suure-Jaani postkontor jäi suletuks. 1. mail 1918 avati Viljandis nn Landespostamt FELLIN. 26. juulil 1918 kutsuti Suure-Jaanis ellu postiabiasutus (Postabteilungen) nimetusega  GROSS ST. JOHANNIS, kuna see oli ainult FELLIN’i abikontor, siis postitempleid Suure-Jaanis ei kasutatud. Eesti Posti ja Telegrafi Walitsuse instruktor D. Pull’i poolt 25. novembril 1918 koostatud nn Ülevõtmise aktist nähtub, et üleandjana esines tsaariaegse Suure-Jaani postiasutuse juhataja Julius Oppentik. Sellest tuleb järeldada, et ta oli olnud ka Saksa okupatsiooni ajal tegutsenusd ”Postabteilungeni” teenistuses. (Oppentik oli rahvuselt lätlane).

Suure-Jaani postkontori majaplaan

1910-01-03 -- 1921-10-31   Suure-Jaani P-T Jaoskonna asukoht Waksali 1 / Tallinna 9. Endine Mart Univeri maja.  
(Põhiplaam 1 cm = 2 m. Eesti Riigiarhiiv Fond 54.5.696


Suure-Jaani postkontori "sünnitunnistus"
1918-11-26  Suure-Jaani Postkontori ”Sünnitunnistus”.
 (Eesti Riigiarhiiv Fond 54.2.483)

Postkaart Suure-Jaanist 1918

1918-12-01 Postimaks tasutud sularahas. Postkaart Viljandi. Suure-Jaani ajutine kalendertempel

Eesti Vabariigi postkontor Suure-Jaanis kutsuti ellu 22. novembril ja avati rahvale 29. novembril 1918. Viljandis oli postkontor avatud juba 21. novembril. See nähtub Hurt/Ojaste “EESTI * Estonia * Philately & Postal History Handbook” (Göteborg, 1986) veergudelt. Viljandi maakonna postkontorite ellukutsujaks oli Eesti Ajutise Posti-telegrafivalitsuse instruktor D. Pull.

POSTIVEDU OLUSTVERE JAAMA JA SUURE-JAANI VAHEL 1910-1944

Seoses Suure-Jaani postijaoskonna ellukutsumisega 3. jaanuaril 1910 langes sellele kohustus postiveoks Olustverest Suure-Jaani. Ülevenemaalisest Postinimestikust 1. november 1915 nähtub, et Suure-Jaani postijaoskond vahetas üks kord päevas posti Olustvere raudteejaamas postivaguniga nr. 239/240 (Tallinn – Mõisaküla liin). (Vaata: Elmar Ojaste ”Postiasutused kodumaal 1915-11-01”. Eesti Filatelist nr.22-23 – 1978,  Göteborg).
 Aastal 1918 osutus see kohustus vastavatud Eesti Vabariigi postiasutusele  - tingitud sõjaolukorrast ja järjest suurenevat inflatsioonist – väga raskeks täita. Toonastest dokumentidest nähtub, et postivedajad Suure-Jaani ja Olustvere vahel (5,5 km), kus vahetati posti postvagunitega Tallinn – Pärnu (hiljem Tallinn – Viljandi) liinil, vaheldusid tihti ja nõudsid suuremat tasu.

Toimikutest nähtuvad järgmised postivedajad: Jaan Hunt 1918/19; Johan Leis 1919; Jüri Loim 1919/20; Mihkel Koff 1920; Oskar Simonlatser 1920; Ann Meokas 1921—1923; Postiljonid Feldmann ja Põdder pidid tihti lisatööna neid ülesandeid täitma; Suure-Jaani postkontor oma kirjaga nr. 1431 21. septembrist 1922 teatab Posti Peavalitsusele: ”Suure-Jaani Postkontor vahetab posti P.V Tallinn – Pärnu – 1 kord päevas, Olustvere agentuuriga – 1 kord päevas kell ½18 ja Kaansoo agentuuruga – 2 korda nädalas.” 1. mail 1923 avati Ängi mõisas hobupostijaam (omanik Jaan Kurrik), mis võttis üle postiveo nii Suure-Jaani postkontori, selle agentuuride kui ka Olustvere raudteejaama vahel. Samuti avati (omanik Hans Köst) 12. juunil 1930 autobussiliini Viljandi – Vastemõisa - Suure-Jaani – Vana-Vändra vahel ja see võttis üle posti veo Kaansoo agentuuri, mida varem oli korraldanud Vastemõisa vallavalitsus, kuna vallamaja asus Kaansoo külas. Seoses suure valdade reformiga 1. aprillil 1939 viidi Vastemõisa valla keskus üle Vastemõisa alevikku, kus juba 20. mail 1924 oli avatud postiagentuur.

Karl Reimanni maja, Tallinna tänav 1

Karl Reimanni maja, Tallinna tänav 1. Siin asus 9. detsembrist 1899 kuni 15. juulini 1900 Posti-Telegraafi abijaoskond. 
Hiljem autobussijaam.  Siit, turuplatsi ääres asuva maja juurest, on suurejaanilastel kõikidel aegadel alanud reisutee
”laia maailma”.
(Tundmatu autori foto, umbes, 1890)

Liht- ja tähtpakkide vastuvõtmine Suure-Jaani postkontoris avati 1, veebruaril 1919. Kaubaliikluse soodustamiseks avati aastal 1935 Suure-Jaani postkontoris (Jaama tänav nr.7) Riigiraudtee kauba- ja pagasiveoabikontor.

KIRJA- JA POSTITALUD EESTIS 1918-1944

 Suurem osa Eesti elanikkonnast elas  vaadeldaval perioodil maal.  väljaspool linnu ja suuremaid asulaid. Rahvaloenduste andmeil: 1922  71,5 % ja 1934  67,7 %. Seepärast on arusaadav, et Eesti postivõimud on kõigil aegadel püüdnud postiolusid maal parandada.
Teedeministeerium asus 1923 Sise- ja Põllumajandusministeeriumi abil looma  hobupostijaamade võrku. Neid avati 1923—1924 kokku 182. Kui postitraktid olid korraldatud, asus Teedeministeeriumi inspektor Gustav Jallajas looma ajakohast postijaotusvõrku. Ta kirjutab 12. märtsil 1923 Põllutööministrile (ärakiri Siseministrile): „Postiametkonna ülesanne tulevikus on oma asja nõnda korraldada, et iga päev igas külas, vähemalt igas vallas, igaüks oma posti kätte võiks saada.” See ülesanne tuli tal endal viia ellu, kuna ta määrati 3. septembril 1924 Eesti Postivalitsuse ülemaks. Ta esitas teesi, mida ta sihikindlalt asus realiseerima. Selle kohaselt peaks postiasutuste võrk Eestis olema:
    2500 kirjatalu või postitalu, rajooniga umbes 13 km², mille raadius on 2 km,
    600 postiagentuuri, rajooniga umbes 52 km², mille raadius 4 km,
    120 postkontorit, rajooniga umbes 310 km², mille raadius 9 km.
Suures laastus oli see eesmärk aastaks 1930 saavutatud. Jätkati ometi postiasutuste võrgu väljaehitamist, seda peaasjalikult kirja- ja postitalude arvu suurendamise teel.

Postiasutuse liik -- Type of PO 1917 1920 1925 1930 1935 1940
Postkontorid -- POs 42 107 124 119 123 122
Postijaoskonnad -- Deputy POs
(neist maal -- of these in rural areas)
155
(35)
- - - - -
Postiagentuurid -- Postal agencies 45 30 251 618 606 604
Kirja- ja postitalud -- Postal farms
Erapostkaste postitraktide ääres
Private mailboxes at postal routes
- 81 315 2147 2931 3000
525

Postiasutuste arvuline areng Eestis 1917-1940  - see  oli pöördvõrdeline tänapäevasele

Põhiline ühik selles postijaotussüsteemis oli  kirjatalu, kui riigi poolt oli sinna paigutatud ka avalik telefoni kõnepunkt,  siis nimetati seda postitalu. Seal asus peale korralise postkasti ka Postitalituse jooniste järgi valmistatud külapostkast, mida nimetati „Kirjade nimekastide kapp”, millel oli 20-30 lukustatavat sahtlit (suurus 15 x 20 cm). Tagakülg koosnes ühest luugist, mille kaudu postitalunik jaotas postisaadetised vastavatesse sahtlitesse.

Võlli postitalu
Võlli postitalu asus toonases Taevere vallas ja
allus Suure-Jaani postkontorile. Postitalunik oli
 veskiomanik Jaan Kundla (Kraut) (1909—1978).

(Foto: Kundla perearhiiv, ca 1935)

Sakala 1931-03-14

1931-03-14     ”Sakala”     Rahvaalgatus Võlli postitalu postiagentuuriks muutmiseks.

Enne II Maailmasõda oli Eesti Vabariigis  vallaomavalitsustel ja  ka rahvaalgatuslikult võimalik alustada postitalude ja postiagentuuride avamist ning ümberkorraldamist. Nagu ”Sakala” sõnumist nähtub taotlesid Võlli elanikud oma postitalu postiagentuuriks ümberkorraldamist. Kuigi algatust toetas ka Suure-Jaani postkontori ülem Johann Lainas, luhtus see algatus, kuna Viljandi postkontori ülem ei olnud nõus postiveotrakte muutma.

Võlli postitalu mälestuseks

Lemmjõel asunud Võlli sae- ja jahuveski omaniku Jaan Kundla-Kraut (1909—1978) järeltulejad on paigutanud 
veski (ka  postitalu) varemetele  vana veskikivi, suure hammasratta ja vastava tekstiga tahvli. 
See on ainuke teadaolev mälestustähis, mis on rajatud ühe postitalu  meenutamiseks.
(Foto: Jaan Nikker, 2005)

Suure-Jaani postkontor 1921-2000

Suure-Jaani Postkontor  1921-11-01  kuni 2000-11-30  Jaama (Waksali) tänav 7 (endine 5)
(Foto: Postimuuseum, 1998)

Suure-Jaani postkontor alates 2006

Suure-Jaani  Postkontor alates  2006-09-30  Pärnu maantee nr. 3
(Foto/Photograph: Jaan Nikker, 2008).

POSTIVEO KORRALDUS 1945 JA HILJEM

Nõukogude korra algaastatel, kuni nn haldusreformini, mis teostati 26. septembril 1950 toimus postivedu ja kirjakandjate töö endise korra kohaselt. Mainitud reform tõi kaasa, et moodustati Suure-Jaani rajoon ja seega ka rajoonisidekontor. Kirikukihelkonnaga võrreldes haaras rajoon ka Võhma, endise Kõo valla.ja ka Pilistvere ümbruse. Suure-Jaani rajoon püsis kuni 24. jaanuarini 1959, mil see liideti Viljandi rajooniga.

Vaatleme lähemalt kuidas oli korraldatud postivedu Suure-Jaani sidekontoris 1945nda aasta märtsikuus.

Postitrakt Postivedaja Rubla
kuus
Suure-Jaani – Ängi – Jaburi – Kassi - Undisaare Maria Sindi 90:-
Suure-Jaani – Olustvere raudteejaam Daysi Reimann 130:-
Aimla – Aimla metskond – Tääksi Jüri Reismann 225:-
Tääksi - Olustvere Jaan Lohk 200:-
Jälevere - Vihiküla Jüri Reinsalu 43:-
Suure-Jaani – Vastemõisa   (Laialikandes oli kaks trakti) Liisi Kuldkepp 149:-
Suure-Jaani – Vastemõisa   (Laialikandes oli kaks trakti) Liisi Jaagur 149:-
Taevere asundus – Suure-Jaani Marie Ander 52:-
Navesti – Reegoldi - Olustvere Marta Viljamaa 100:-

Haldusreformiga läks postilaialikande kohustus üle kolhoosidele, sohvoosidele jm. Suure-Jaani Rajooni Sidekontor nõudis neilt postileviplaani esitamist, et neid kinnitada. Allpool Lahmuse sohvoosi poolt esitatud postileviskeem Jäleveres.

Jälevere sidejaoskonna postiljonide skeem

1957-06-19  Suure-Jaani Rajooni Sidekontori  nõudel Jälevere Sidejaoskonna poolt esitatud plaan. Kolmnurk märgib asustatud punkti; ülemine number märgib perede arvu,  alumine vahetrakti pikkust kilomeetrites.

Suure-Jaani piirkond 1946 postiühenduste kaardil

tekst

POSTIVEO KORRALDUS ALATES 1991

Riiklik ettevõte Eesti Post moodustati seoses Eesti Sideministeeriumi likvideerimisega 1. juunil 1991. Siis loodi kaks eraldi ettevõtet: RE Eesti Post ja RE Eesti Telekommunikatsioonid.

RE Eesti Posti haldusalasse langesid töötavad sidekontorid, sidejaoskonnad  ja postiveo ning laialikande korraldamine.  Transport oli toona korraldatud autotraspordina ja Viljandimaa Sideõlm moodustas 1. juunil 1991 kuus postitrakti. Neist vaatleme siinkohal lähemalt trakti nr. 3:

Viljandi – Vastemõisa – Suure-Jaani ringtrakt pikkusega 101 km.
Selle trakti abil said posti järgmised sidejaoskonnad: Savikoti – Vastemõisa – Kildu – Sürgavere – Suure-Jaani – Vihi – Olustvere – Tääksi – Aimla ja Saarepeedi.

Viljandi – Vastemõisa – Suure-Jaani  circular route of 101 km
This route served the following post offices: Savikoti – Vastemõisa – Kildu – Sürgavere – Suure-Jaani – Vihi – Olustvere – Tääksi – Aimla ja Saarepeedi.

1.juuniks 2001 oli postivedu sellel  traktil vähe muutunud:

postitrakt nr 3
Kaart ja andmed pärinevad Kaljula Saare artiklist ”Viljandimaa postikorralduse areng aastatel  1994—2001” Eesti Filatelist nr. 39 – 2005, (Tallinn, 2005)

saateleht

1991-08-02  kell 11:20 Suure-Jaanist Viljandi saadetud posti saatekiri


POSTI SIHTNUMBRID

SUURE-JAANI POSTKONTOR -- 71501

Nõukogude Liidu postipiirkonnas võeti 1970ndatel aastatel kasutusele kuuekohalised postinumbrid. Suure-Jaani ümbruse toonased postinumbrid on näha tabelis ”Suure-Jaani kodukandi postiasutused 1944-09-25—2009-12-31”. 1992 muutis RE Eesti Post need numbrid neljakohaliseks asendades kaks esimest numbrit koodiga EE. Augustis 1998 võeti kasutusele uus – AS Rootsi Posti abiga koostatud – viiekohaline postinumbrite süsteem, mis kehtib jatkuvalt.
Allpool on väljavõte trükisest “Eesti Vabariigi posti sihtnumbrite teatmik” (Tallinn, 2006).

sihtnumbrid

Suure-Jaani Postkontor teenindab tänapäeval ka ümbruskonna külasid, kus on kasutusel järgnevad postinumbrid: 

Küla Postinumber Küla Postinumber
Arjadi 71505 Nuutre 71503
Jälevere 71407 Põhjaka 71410
Karjasoo 71408 Päraküla 71513
Kibura 71506 Rääka 71409
Kootsi 71411 Taevere 71510
Kõidama 71504 Tällevere 71511
Lahmuse 71412 Vihi 71402
Lõhavere 71209 Võlli 71512
Ängi 71507

TELEGRAAF -- TELEFON

Nagu eelpool mainitud avati Suure-Jaanis Viljandile alluv posti-telegraafi abijaoskond juba 11. augustist 1894, mis asus kihelkonnakoolimajas Viljandi (nüüd Köleri) tänav 1. Peale selle hoone põlemist 8. detsembril 1899 viidi see asutus üle Karl Reimanni majja Tallinna tänav 1. Suure-Jaani Posti-Telegraafi abijaoskond lõpetas oma tegevusi  15. juulil 1900, mil see raudteejaama avamise tõttu viidi üle  Olustverre. Seal rajati siis ka telefonikeskjaam. 

1919. aastal võtsid  postivõimud kavasse ka selle ületoomise Suure-Jaani. Sellega  ei tahtnud  esialgu nõustuda  Suure-Jaani Posti-telegraafi kontor. Oma kirjas nr. 252 13. aprillil 1919  Postivalitsusele kurdab Fritz Aule:  ”1) Olustvere telefoni keskjaama ületoomisega Suure-Jaani postkontorisse on võimata  praeguse teenijate koguga tööd ära jagada…. 4) Telefoni keskjaama teenijal tuleb iga ööpäeva jooksul 20 tundi telefoni juures ühendusi anda; teisi teenijaid ei ole võimalik telefoni juure panna. … Ülaltoodud põhjusel palun minu juhatuse alla usaldatud kontori teenijate arv võimalikult kohe ühe ametnikuga suurendada.”  Näib, et asjad liikusid toona kiiresti. Juba sama aasta 1. maist asub 4. järgu posti-telefoni ametnikuna tööle Frieda Kübar (* 1895-07-10). Suure-Jaani Postkontor võis oma nurgatemplisse lisada teise T. – Seega Posti-Telegraafi-Telefoni kontor.

Siinkohal võiks täheldada, et telegraaf on vanem sidevahend kui telefon. Nii elekter kui selle alusel töötav telegraaf olid 1800-1900 sajandivahetusel edumeelse nooruse eriliseks huviobjaktiks.  Nii kirjutab Suure-Jaani P-T-Kontori ametnik Evald Balk (1890--1924) ühes dateerimata selgituses, mis on lisatud tema teenistustoimikule: ”Mind huvitas juba väiksest peale elektrotehnika ning ehitasin oma tuppa möödunud 1912. aastal valgustusseadme. Härra ülem Parikas, kes seda nägi, tundis  seadme vastu suurt huvi. Kuna minu tuba asetses kontori kõrval, millega oli koos valveruum teistele, posteljonidele ja valvuritele, siis nendel oli võimalik mõnikord selle kaudu saadetisi läbi valgustada.”
Elektri-mees Balk paigutati 1. septembrist 1914 ümber Tallinna Peatelegraafikontorisse, kus tema oskusi  nähtavasti rohkem vajati.


Tallinna  aadressraamat  &
andmeil Eesti telefoniabonendid – „Ravo”  1924
(Väljavõte)
telefonid1924
Telefoniabonentide  nimekiri
1. veebruar 1939 – Suure-Jaani
(Väljavõte)
telefonid1939

Suure-Jaani

tekst

Avaldatud: Eesti Filatelist nr 41, 2009

<<< artiklite nimekiri

<<< viki.filateelia.ee: Suure-Jaani