hobi.filateelia list | foorum | viki | artikliviited | REFS Estonia | Tartu Filatelistide Selts | Näitus

Kärdla vana postimaja

Just nii on käesolevast nädalast sobilik nimetada, seda väärika ajalooga hoonet Posti tänava ääres. Enam kui sajandi jooksul on see maja olnud oluliseks tegevuspaigaks hiidlaste sidepidamise korraldamisel nii oma saare piires, kui ka üle mere. Nüüd postirahva uue kodu käivitamise aegu on paras veidi ajalugu meenutada.

Suuremõisas alustanud kalevivabriku ületoomine Kärdlasse muutis selle paiga jaoks nii mõndagi. Karjamõisa asemel hakkas üha enam tooni andma kiiresti kasvav vabrikuasula. Vabriku edukas toimimine tingis muu hulgas ka hoopis suuremad sidevajadused. Algselt kavandati telegraafiühenduste ehitamine saartele üle Hiiumaa. Tegelikult valmis 1875.a. hoopis Pärnu - Kuressaare ühendus. Toimunud meelemuutus ei jätnud Kärdlat siiski kauaks tol ajal üpriski kaasaegse sidevõimaluse kasutamisest kõrvale. 18. augusti 1878. a. "Perno Postimees" kirjutas: "Hiiu ja Saare maa vahel on telegrahwi traat, 7 1/2 versta pitk, mere põhjast läbi pandud ja peab 134,250 rbl. maksma." Valminud oli ka telegraafiliin Soela väina äärest Kärdlani ning 13. augustil 1878. aastal alustas Kärdlas tööd telegraafijaam.
Kärdlat (ja muidugi sealset telegraafijaoskonda) tunti vene aja lõpuni nime Kertel all.

1884. aasta ülevenemaalise postireformiga ühendati posti- ja telegraafiasutused. Uusi posti-telegraafiasutusi otsustati avada vaid seal, kus kohalikud teenuste kasutajad selle asutuse tulukust riigile kolme aasta jooksul tõestasid. Niisugustes oludes asuti Kärdlas taotlema posti-telegraafijaoskonna avamist olemasoleva telegraafijaama asemele. Kindlasti oli ettevõtmise üheks olulisemaks taganttõukajaks Kärdla kalevivabrik. 1889. aasta 3. juuni "Sakalast" ja 13. juuni "Saarlasest" võimegi lugeda: "Hiiu saarele Kerteli külasse on uus telegrahwi ja postijaam asutatud." 1. juunil avatud posti-telegraafijaoskonna ülemaks sai senine telegraafijaama ülem Karl Gilbert ja tema abiliseks ametnik Klementjev Rakverest. Lisaks kuulus p.-t. jaoskonna koosseisu postiljon ja koristaja. Posti hakati vahetama kolm korda nädalas (muidugi aegadel, kui väin ikka ületatav oli) Haapsaluga.
Aasta hiljem, 1890. a. avati posti-telegraafi jaoskonna juures ka hoiukassa ehk nagu tol ajal öeldi -- tagavara kassa.

Kärdla jäi Hiiumaa ainsaks postiasutuseks 19. sajandi lõpuni. Alles 1902. a. alustati postioperatsioone Käina vallavalitsuse juures ning aasta hiljem loodi sinnagi posti-telegraafijaoskond. Esimese maailmasõja aegu lisandus uusi postiasutusi veelgi, kuid Kärdla jaoskond säilitas oma juhtiva osa saare posti- ja telegraafikorralduses. Niisugune mõneti formaalnegi liidriroll jätkus ka Eesti Vabariigi ajal, kus Kärdla oli üks kolmest Hiiumaal olevast posti-telegraafi-telefoni kontorist olles pidevalt kõrgema klassi kontoriks kui Käina ja Emmaste. Tol ajal allusid kõik postkontorid otse postivalitsusele.

H. Fendti fotot Kärdla postkontori vaatega on postkaardina kasutatud 24.07.1937

1. aprillil 1947. a. loodi maakonna sidekontor, ning Kärdla postimajast hakati olulisemalt suuremal määral maakonna sideasju korraldama. Veel kahekümne aasta kestel asusid samas ka Kärdla telegraaf ja telefonikeskjaam koos vajalike tehniliste seadmetega. 1967. aasta sügisel viidi teise linnaserva tehnilise side seadmed koos teenindava personaliga jättes maja tervenisti postlaste päralt. Sidemed elekterside personaliga muidugi ei katkenud vaid olid rohkem administratiivset laadi. Kui algul jäid sidekontori alluvusse ära kolinud kaugejaam ning telegraaf, siis 1978. a. loodud Hiiumaa Rajooni Sidesõlmele allutati kogu sidealane tegevus ja see lisas postimaja rahvale teatava osa telefonsidega seotud paberitööst. Järgmiste muutuste aastaks oli aasta 1991, kui sidesõlm jagunes postkontoriks ja telefonivõrguks, mis tähendas seda, et esmakordselt oma ajaloos muutus postimaja tõesti ainult postimajaks.

4. detsembil 1918. aastal taasavatud Kärdla posti-telegraafi kontori esimene juhataja Peeter Schüts kirjutab oma 26. veebruari 1919.a. kirjas Postivalitsusele järgmist: "Teatan, et Kärdla Eesti p.t. kontor asub endistes veneaegsetes ruumides -- baron Stackelbergi majas, kes praegusel ajal ise mitte siin ei viibi. -- Ruumid on otstarbekohased ja mingisugust ümberehitust ei nõua". Hilisematel aastatel ei jäänud ümberehitusedki tulemata ning maja sisemust on mitmel korral muudetud vastavalt muutunud vajadustele ja võimalustele. Kõik see pole aga saanud muuta maja asukohta, mis jäi linna keskusest ja seega klientidest ikka veidi liiga kaugele. Nii juhtuski see, mis eile teoks sai -- enam kui sajandi hiidlasi teeninud postimajast sai vana postimaja. Jääb vaid loota, et majale leitakse uus asjalik kasutusala ning see ei jää kauaks tühjana postlaste tegemisi meenutama.

Elmo Viigipuu

Ilmunud ajalehes "Hiiu Leht" 10.04.2001 lk 5

<<< artiklite nimekiri 

<<< viki.filateelia.ee: Kärdla