hobi.filateelia list | foorum | viki | artikliviited | REFS Estonia | Tartu Filatelistide Selts | Näitus

Aastal 1699 oleks Hiiumaast saanud Rootsi postiliikluse sõlmpunkt

"Oleks" on huvitav sõna eesti keeles, selle otsene vaste puudub paljudes teistes keeltes. "Oleks saanud, aga ei saanud". Alljärgnev "oleks" on võetud Rootsi Kantseleikolleegiumi vanadest protokollidest kust võib leida palju huvitavat postiajaloo - ka Eesti alade postiajaloo - kohta.

Rootsi impeeriumi suurpäevadel - just enne Suure Põhjasõja algust - oli Liivimaa kindralkuberneriks Eric Dahlbergh, kes mitmel korral pöördus Kantseleikolleegiumi poole ja nõudis postiolude parandamist Stockholmi ja Riia vahel.

Juba 6. mail 1697 arutas Kantseleikolleegium Dahlberghi kaebust aeglase ja korratu postiliikluse kohta. Post kulges sellel ajal Rootsist Soome, kas mereteel, või, kui meri oli "kuri", siis mööda randa üle Põhja-Rootsi ja Soome Helsingisse ja sealt (Porkala neemelt) Tallinna (õieti Aegna saarele) või siis ümber Soome lahe Nyeni (tänapäeva St. Peterburg) ja Narva kaudu Tallinna. Sealt edasi postihobustega Riiga. Need postiteed nõudsid, ilmast olenevalt, kaks kuni kolm nädalat.

4. veebruaril 1699 arutas Kantseleikolleegium uuesti seda küsimust. Eric Dahlbergh oli esitanud täpsema plaani postitee kohta, mille järgi post liiguks järgmiselt: Stockholmist - Sandhamni (Sandö saarel, Stockholmi välises saarestikus) ja Sandhamnist postijahiga Hiiumaale. See oleks kõige lühem meretee avamerel Rootsi ja Eesti vahel. Hiiumaalt Saaremaale ja sealt Sõrve (Swalferorth) kaudu postijahtidega Riiga. Teine harutee kulgeks Hiiumaalt üle Haapsalu Tallinna. See oleks kiirendanud kirjade liikumist tunduvalt: 7 kuni 14 päeva senise 14 kuni 21 päeva asemel.

Kantseleikolleegiumi sekretär Samuel Åkerhielm (1639-1702) kirjutab selle kavatsuse osas Saaremaa maapäälik Petter Örneklaule: "… Hiiumaal tuleks leida sobivad sadamad kust post väikeste laevadega viiakse Saaremaale ja Haapsallu." Kirjakirjutaja soovib ka maapääliku ettepanekuid selles asjas. Mida Örneklau vastas ja kas ta üldse vastas, ei nähtu Kammarkolleegimumi paberitest. Algav Põhjasõda tegi parema ja kiirema postiliikluse Stockholmi ja Tallinna vahel hädavajalikuks. Otseühendus sellel liinil avati uuesti 1700 aasta kevadel postijahiga "Wrangel".

 

Kantseleikolleegium, millele allus ka Rootsi postiasjandus, oleks tänapäeva mõistes võrreldav majandusministeeriumiga, kus alati esijoones kaaluti plaanitseva ettevõtte majanduslikku tasuvust.

Eric Dahlbergh (1625-1703) sündis Stockholmis. Krahv, välimarssal, arhitekt, Liivimaa kindral-kuberner 1696-1702, Narva kindluse kujundaja. Tema ajal piirasid vaenlased kahel korral Riia linna, mida aga Dahlbergh edukalt kaitses. Koostas suure pilditeose: "Suecia Antiqua et Holdierna" Rootsi linnadest.

Peter Örneklou (ka Örnclou). Sündis 1630-ndatel aastatel Ingerimaa maapääliku (Ståthållaren över Ingermanland, Narva & Alentack) Peter Larsson Alebeck (aadliseisuses Örneklou) pojana, Tartu Ülikooli kasvandik, vabahärra, seikleja vaimuga sõjamees, sai haavata 1676 (Lund), Karl XI soosik. Oli Saaremaa maapäälik 1690-1701. Vallandati ametist tülide tõttu, läks maapakku, suri Lüübekis, surmaaeg
teadmata.

Eric Dahlbergh (1625-1703

Elmar Ojaste

 

Tekst ilma pildita emakordselt avaldatud: "Hiiu Koguja" 1998 nr. 4 (44) lk 8

 

<<< artiklite nimekiri

<<< viki.filateelia.ee: Post Eestis aastail 1638-1710