hobi.filateelia list | foorum | viki | artikliviited | REFS Estonia | Tartu Filatelistide Selts | Näitus

Eesti Post ajas ja arvudes

Enne 1917. aastat oli Eesti Vabariigi territooriumil 157 postiasutust, lisaks kolm iseseisvat riigi telefonikeskjaama.

25. veebruaril 1918 võtsid Saksa okupatsioonivõimud Tallinna postkontori üle ja likvideerisid senise postisüsteemi.

Käskkirjaga 13. novembrist 1918 määras kaitseliidu ülem kolonel Johann Unt Hindrek Rikandi Tallinna posti – telegraafikontori komandandiks, käskides kontor valve alla võtta. Seda kuupäeva loeb Eesti postiametkond oma asutamispäevaks.
Postiametkonna tähtsust riigi jaoks näitab asjaolu, et paljud postikorraldust puudutavad otsused võeti vastu riiklikul tasandil, so. Asutavas Kogus, hiljem Riigikogus, või määrati kindlaks Ajutise valitsuse, hiljem teedeministri korraldustega.

Esimesed postmargid ilmusid müügile 22. nov. 1918 – lillemuster, 5 kop., ja 30. nov, lillemuster, 15 kop. Need olid trükitud Tallinn-Nõmmel Bölau trükikojas. Kokku ilmus Eesti Vabariigis 163 erinevat postmarki.

15. novembril 1918 kinnitas teedeminister F. Peterson esimesed Eesti postitariifid. Vahetult peale Tallinna postkontori ülevõtmist koosnes selle ametkond 12 mehest. 1924. aastaks kasvas posti – peavalitsus neljast osakonnast koosnevaks asutuseks, kus töötas 92 inimest.

Peale maaposti toimisid Eestis veel laevapost ning õhupost. Laevade abil toimetati posti Helsingisse ja Stockholmi.1923. aastal hakkas “Aeronaut” oma lennukitel vedama posti kuus korda nädalas Helsingisse ja Riiga.

19. mail 1922 astus Eesti Ülemaailmsesse Postiliitu.

1936. aastal oli Eesti territooriumil võimalik kasutada postiteenuseid 3648. erinevas punktis, telegraafiteenuseid 782 ja telefoni 1841 paigas. Kogu võrgust olid 120 posti – telegraafi – telefonikontorid, kogu ülejäänud süsteem koosnes abiasutustest - 600 postiagentuuri, ja 2900 – 3000 kirjatalu.

Posti puhastulu oli 1935. aastal 1 568 215 kr.

Postitraktide kogupikkus 1939. aastal oli 14000 km maanteedel ja 1816,5 km raudteedel. 1938. aastaks töötas postiametkonnas 1752 inimest, 1939. aastal 1824.

Postiametnikud olid riigiteenijad ning neil oli õigus priile korterile, küttele ja valgustusele. Postiteenijatel oli oma kutseühing, mis tegeles postiametnike töö – ja palgaolude paranemise eest võitlemisega, kuna palgaprobleem oli postiametnike jaoks alati päevakorral.

Teise maailmasõja ja küüditamiste läbi kandis hästi sissetöötatud Eesti postsidevõrk raskeid kaotusi, kuid jätkas kohusetundlikult oma igapäevast tööd, katkestades selle vaid lühikeseks ajaks vahetu lahingutegevuse piirkonnas.

1945. a. lõpuks töötas Eestis 1 postkontor, 11 sidekontorit ( 10 maakonnakontorit + Narva ), 206 sidejaoskonda, 404 sideagentuuri ja 1 postiveojaoskond. Postkaste oli 2739 ( neist linnades 405 ), postitalusid 2547. Postitraktide pikkus ulatus 11920 km-ni. Sideministeeriumi Transpordikontoril oli 35 autot ja 14 mootorratast. Sidetöötajaid oli 3356, keskmine töötasu koos preemiaga oli 342 rbl. Sellelt baasilt alustas Eesti postiteenistusel nõukogude tingimustes.

1950. a. oli Eestis 1 postkontor, 1 postiveojaoskond, 2 linna sidekontorit ( Narva ja Kohtla - Järvel ), 39 rajooni sidekontorit, 286 sidejaoskonda ja 300 sideagentuuri, töötas 1535 kolhoosipostiljoni.

1948.a. toimus 10 relvastatud kallaletungi postile, kus rööviti kokku 578,4 tuh.rbl. 1949. a. samuti 10 kallaletungi, rööviti 211,9 tuh.rbl. Seepärast saadeti posti kaitseks sageli postiga kaasa miilitsaid ja sõjaväelasi. Pärast 1950. aastat röövid lakkasid. 1950. aastast hakati postiveol kasutama ka liinibusse.

1963. aastal nimetati rajoonide ja linnade sidekontorid ümber linnade ja rajoonide sidesõlmedeks. 1956 a. 29. augustil sai Tallinna Postkontorist Peapostkontor. 1964. aastaks oli Eestis 1 peapostkontor, 1 postiveojaoskond, 2 linna sidesõlme ning 15 rajooni sidesõlme. See arv püsis muutumatuna nõukogude korra lõpuni.

Postiveol asendati hobuvedu autotranspordiga. 1955. aastal kuulus sideametkonnale 118 tööhobust, 1967.aastaks oli arvel 9 hobust. Ka raudteetransporti hakkas kohati asendama auto. Autosid oli sidesüsteemis 1975. a. 555, neist autobaasis 142, 1980.a. vastavalt 706, autobaasis 143 ja 1985. a. 710, neist autobaasis 139. Lisaks sellele veeti posti ka 50 liiniautobussiga. Postitraktide kogupikkus 1980.a. oli 14252 km.

Tallinna Postitöötlemise Keskuse hoone valmimise järel viidi Tallinna Peapostkontorist sinna üle kogu kirikorrespondentsi sorteerimine ning töömahu kasvades nimetati Postiveo jaoskond Tallinna Postitöötlemise Keskuseks.

1971. aastal alustas tööd 60 kassaaparaati “ Onega”, esialgu rahakaartide vastuvõtul ja väljamaksmisel. Aparaadid olid rasked ja massiivsed, streikisid sageli, ent postioperatsioonide mehhaniseerimine oli saanud alguse.
Alates 1970. aastast said traditsiooniks igal aastal korraldatavad kutsemeisterlikkuse võistlused “Kuldsed käed”. Esimesed võistlused peeti sideoperaatorite vahel Tallinnas. Üheks omalaadseks nähtuseks nõukogude perioodil oli sotsialistlik võistlus. Kuna võisteldi kõikidel elualadel, ei jäänud sellest võistlusest puutumata ka postsideteenistus.

Vahetult enne olümpia purjeregati avamist,15.juulil 1980. a. avati Tallinna Peapostkontori uue hoone esimene järk - kaks korrust, kus teenindati klientuuri.

Postitöötajate keskmine töötasu oli 1967. a. - 80 rbl., 1986. a.- 171,7 rbl. Kogu nõukogude perioodi jooksul valitsespostitöötajate, eriti postiljonide osas suur tööjõupuudus. Selle põhjustas raske füüsiline töö ja madal töötasu.

1990.aasta lõpuks oli ENSV Sideministeeriumi alluvuses 1 peapostkontor, 1 postitöötlemise keskus, 2 linna sidesõlme (Narva ,Sillamäe), 15 rajoonisidesõlme, 606 statsionaarset ja 15 liikuvat sidejaoskonda. Arvel oli 10 postivagunit ja 4766 postkasti (neist maal 3628). Sidetöötajaid oli üldse 9270 inimest. Postiljone 2025, neist maal 1214. Tehnikakoolis õppis 482 õpilast.

10.aprillil 1991.a. alustas tegevust riigiettevõte “ Eesti Post “.

Aktiivse üleminekuprotsessi käigus tekkisid raskused postimaksevahenditega, sest Moskva poolt eraldatud rublavääringus margid said otsa, uusi veel ei olnud. Et olukorda lahendada, võeti postkontorites kasutusele tariifihinnaga kummitemplid ümbrike frankeerimiseks. Tartus tulid “ Eesti Posti” peadirektori loal ajutise margipuuduse leevendamiseks käibele perforibad.

1. oktoobril 1991. aastal tulid käibele esimesed taasiseseisvunud Eesti Vabariigi postmargid, kokku üheksa erinevat rublavääringus nominaaliga vapimarki. Vahepealse kiire inflatsiooni tõttu ning peatse oma valuutale ülemineku ootuses lasti osa postmarke välja mitte rahaliste nominaalide, vaid tähttähistega. Esimese kroonivääringus margina ilmus 3. oktoobril 1992 Mare Balticumi merelindude margivihik, milles oli kaks marginelikut. Ainult kroonivääringus postmargid ilmuvad Eestis alates1993. aastast.

Eesti Vabariigi õigused Ülemaailmse Postiliidu ( UPU ) liikmesmaana taastati 30. aprillil 1992.

Kiiresti muutuvas ja ümberkujunevas ühiskonnas ei andnud traditsioonilised postiteenused enam kasumit, lisaks vähenes oluliselt teenuste maht. Posti kui ettevõtte tulude suurendamiseks rakendati üha uusi teenuseid. Uute teenuste sisseviimine 1993. ja eriti 1994. aastal võimaldas tõsta ettevõtte tulukust sedavõrd, et tagati suhteliselt stabiilne brutokasum ka järgnevatel aastatel.
1998. aastal pandi nurgakivi uuele Tallinna Postitöötlemise Keskusele, millest kujunes kaasaegne ja ajakohase tehnoloogiaga varustatud posti töötlemise sõlmpunkt. Ehitus valmis 1998. aasta lõpuks.

1998. aasta 1. jaanuari seisuga tegutses maal 451 sidejaoskonda ja 38 postiteeninduspunkti, mis pakkusid samu teenuseid kui sidejaoskonnad.

Postitöötaja keskmine kuutöötasu oli 1997. aastal 2834 krooni, mis on oluliselt madalam keskmisest palgast Eesti Vabariigis. 1991. aastal oli Eesti Post töötajate arv 4662, 1997. aastal 4554 inimest. 1. oktoobriks 2003 oli Eesti Postis 548 allasutust – 12 peapostkontorit, 389 postkontorit ja 148 postipunkti. Töötajate keskmine palk 2002. a. oli 5372.- kr.
1. oktoobri seisuga 2003 töötas Eesti Postis 4297 inimest.

Aive Küng
Postimuuseumi juhataja

 

Avaldatud: POSTISARV 2003 nr 10/100 lk 4, 2003 nr 11/101 lk 4, 2004 nr 1/102 lk 2

 

<<< artiklite nimekiri