hobi.filateelia list | foorum | viki | artikliviited | REFS Estonia | Tartu Filatelistide Selts | Näitus

Eesti esimene margivihik

Ainus margivihik, mille Eesti Post enne II Maailmasõda valmistas ja müüs, emiteeriti 1. juulil 1930.

Margivihikud olid varustatud eraettevõtete reklaamiga ja sisaldasid 6 5-sendist ja 18 10-sendist tarbemarki tüübist "kolm leopardi". Oma ametlikus aruandes "Postiametkonna tegevus 1930/1931" Tallinn 1931, nimetab Postitalitus seda väljaannet "margiraamatukeseks".

Margivihik: Formaat 70 x 52 mm. Kaanteks oranživärviline kartong. Vihikus leidub veel kolm õhukesest valgest paberist vahelehte, mis sisaldavad mõlemal küljel reklaami. Trükk nii kaantel, kui vahelehtedel, on must. Marke leidub vihikus: üks 6-plokk 5-sendilisi ja kolm 6-plokki 10-sendilisi.

Margivihiku kaanepilt Eesti Filatelistit ry veebilt, kus kogutakse hinnainfot Eesti postmarkidest oksjonitel

Margid: Margid vihikus on paksemale paberile trükitud "leopardimargid". Markide 6-plokid on eraldatud (3 x 2) vastavate müügipoognate vasakust servast. Marginaal näib olevat lõigatud kitsamaks, kuid marginaalinumbrid on alles.
5 senti H/O kataloogi nr. 115 I - väiksemate marginaalinumbritega,
10 senti H/O kataloogi nr. 116 I - suuremate marginaalinumbritega.

Hind: Margivikuid müüdi postiasutustes markide nominaalhinnaga, s.o. Kr. 2:10 tk.

Tiraaž: Väljaande suuruseks oli 10.000 vihikut. Vastavatest aktidest on teada, et N-Liidu võimude korraldusel hävitati Tallinna Peapostkontori katlamajas koos teiste markidega 21. veebruaril 1941 110 vihikut 231 Eesti ktrooni ehk 288:75 N-Liidu rubla väärtuses. Seega oli tegelik levik 9.890 vihikut.

Tundub üllatavana, et enam kui 10 aasta vältel ei müüdud läbi tervet väljaannet. Põhjusi võib olla mitu: a) ei pantud rõhku levikule,
b) ei tehtud vajalikku reklaami,
c) vihikuid polnud müügiks kõigis 3.305 postipunktis (neist 2.585 kirja-postitalu) ja
d) vihik oli liiga suur, s.t. kallis ja sisaldas ülearu palju marke.
Kui vaadata eelpool mainitud ametlikku aruannet "Posti ametkonna tegevus 1930/1931", Tallinn 1931, siis näeme, et margivihiku ilmumisajal saatis iga Eesti elanik läbilõikes 34 kirja-postkaarti aastas. Seega oli margivihik läbilõike kodanikule enam kui 8 kuu postmargitarviduseks.

H/O Kataloogis (1986) ja selle Lisa I (1988), kus margivihikut tutvustatakse, on selle hinnaks arvatud USD 400:- (seega ca EEK 4.600:-). Tänapäeva kogujale on margivihik suureks harulduseks - vahest üldse üheks suurimaks. Teadaolevalt leidub neid kogujate kätes ainult kümmekond. Põhjus on arusaadav, sest vihikuga kaasaegne koguja pühendus peaasjallikult ainult markide kogumisele. Margipoognaile ja margivihikule vaatas ta kui postmarkide distributsiooni ja müümise vaheastmele.

Lugu on aga hoopis teine tänapäeval. Üliharva ilmub vihik mõnele oksjonile. Viimati pakkus firma OY Kaj Hellman, (Soome) margivihikut oma 03.03.2007 oksjonil Helsingis alghinnaga 4600€. On teada. et margivihik müüdi alghinna ehk Eesti rahas 71 794 krooni eest. Ostja pidi lisaks eelpool nimetatud hinnale tasuma ka 15% oksjonitasu.

Elmar Ojaste

 

Esmakordselt avaldatud "Eesti Filatelist" nr. 20-21 -- 1977 lk 68

<<< artiklite nimekiri