25.08.2015 – Eesti fauna. Saarmas

By | p.k.p.l.

605_Saarmas_uudisSaarmas (Lutra lutra) on saleda kehaga poolveelise eluviisiga kärplane. Täiskasvanud saarma keha on kuni 90 cm, saba 50 cm pikk ja võib kaaluda kuni 12 kg. Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Hinnalise karusnaha pärast on saarmas üleküttimise tõttu mitmelt poolt välja surnud. Ka Eestis oli saarmas 20. sajandi keskel haruldane liik, keda ohustasid eelkõige maaparanduse käigus elupaikade hävimine, küttimine ja veekeskkonna reostus. Viimasel ajal on saarmate käsi Eestis hästi käinud. Nende arvukus on tõusnud ning neid võib kohata siseveekogude kallastel ning jõgede suudmete lähedal mererannikul. Saarma esinemine näitab piirkonna suhtelist head ökoloogilist seisundit, kadumine aga elukeskkonna halvenemist. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Toituvad peamiselt vees ja veekogude kallastel elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga nad söövad ka vähke, konni, pisiimetajaid, linde, limuseid jne. Pojad sünnivad enamasti mais – juunis kuid nii jooksuaeg kui ka poegade sünd võib toimuda ka muudel aegadel. Saarmal esineb loote arengus paus ning seetõttu kestab tiinus 10 kuni 13 kuud. Poegi on pesakonnas enamasti 1-3. Emasloomad poegivad korra 2-3 aasta jooksul. Noored saavad suguküpseks tavaliselt 4- aastaselt. Saarmad elavad kuni kahekümne aasta vanuseks. Saarmas on nii Eestis kui ka Euroopa Liidus looduskaitse all ning kantud III kategooria kaitsealuste liikide ja Loodusdirektiivi IV lisa liikide nimistutesse.

Eesti Post 605-25.08.15

Lisainfo ja kommentaarid selle postmargi kohta filateelia foorumis.