Hiiumaalt pärit kunstnikuna, kelle elutee viis õppima Tartusse, sealt nõukogude vangilaagrisse ja sealt omakorda Moskva põrandaaluse kunsti keskmesse, jäid Ülo Soosteri (1924-1970) kunsti põhimotiivideks alati kadakas, kala ja muna. Need saarelooduse arhetüüpsed motiivid võimaldasid Soosteril süveneda nii kahepinnalise kujutamise saladustesse kui universumi algosa otsingutesse. Ehkki Eesti kunstis on metsa armastatud kujutada ikka ja jälle, ei ole „Kadakatest mets“ (1962) päris tavapärane loodusmotiiv. Selles peaaegu sümmeetrilises kompositsioonis muutub kadakatest mets kunstniku vaimsuse salapäraseks sümboliks. Soosteri hea sõbra Ilja Kabakovi sõnul on kogu Ülo kunst mütoloogilise algega ning isegi kui kunstnik tahtis joonistada kõige lihtsamat asja, tuli ikka välja kosmiline aparaat.
Lisainfo ja kommentaarid selle postmargi kohta filateelia foorumis.