14.04.2915 – Lihula ja Kirbla rahvarõivad

By | p.k.p.l.

595_596_Rahvariided_2015_uudis19.sajandi lõpul tekkis Lihulas lilleliste tikitud seelikute mood. Alguse sai see vaipade kaunistamisest lilltikandiga ja seda nimetati roosimiseks. Roositud vaibad levisid mujalegi, aga roositud seelikuid tehti vaid Lihulas ja naaberkihelkonnas Kirblas. 19. ja 20. sajandi vahetuse Lihula ja Kirbla rahvarõivad on äravahetamiseni sarnased, sageli samade meistrite tehtud. Varem kooti triibulisi, ruudulisi ja lapilisi seelikuid, neid kanti ka samaaegselt lillelistega. Üks lapiline seelik on näha Lihula tüdruku seljas postmargil. Lemmikvärv oli uuemal ajal säravpunane, leidub siiski ka näiteks tumedamale punasele ja eresinisele kangale tikitud seelikuid.
Tähelepanu äratab veel ehete rohkus, vahel oli kogu rind rahadega kaetud. Abielunaiste mütsid olid laia pitsi ja laiade ning pikkade lintidega. Põllekangaks kasutati sageli kardinapitse. Lihula ja Kirbla särkidel on hästi laiad kätised. 19. sajandi lõpul hakati särke kaunistama punase ristpistetikandiga. Eriti uhked olid peigmeeste särgid.
Muidu kandis aga Läänemaa mees tollal üsna linlikku ülikonda, moepeakatteks oli terves Eestis nokkmüts.
Esimese päeva ümbrikul on osa Kirbla naistesärgi rinnalapi ristpistetikandist ja esimese päeva templil on kujutatud Lihula ja Kirbla tikitud seelikutel kõige sagedamini esinev motiiv.

Eesti Post 595-14.04.15 ja Eesti Post 596-14.04.15

Lisainfo ja kommentaarid nende markide kohta filateelia foorumis.